50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liilukas
Õppematerjali autor
Õnne valem meie elus Õnn on miski, mida me kõik arvame vajavat. Me võibolla ei pane ise tähelegi enam, et päevast päeva me tegelikult otsime õnne. Seda maagilist tunnet, mis peaks tegema kõik heaks ning lahendama kõik meie probleemid. See kolmest tähest koosnev sõna on muutunud meie jaoks niivõrd oluliseks, et teinekord ei saa me arugi kui see otse meie nina ees on. Tihtipeale on õnn just väikestes asjades, kuid see jääb meil niisama lihtsalt märkamata, sest rajame oma õnne ootuse peale mõeldes ning lootes alati midagi muud ja paremat. Teinekord tunned õnne ära alles siis, kui oled selle just kaotanud. Iga inimese jaoks on õnnel ja õnnelikul elul oma tähendus. Mõne jaoks tähendab õnne uus uhke auto või kontserdi piletit kuulsale bändile. Teine on aga õnnelik, kui suudab ära toita oma pere
" George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda
Kas õnne poole peab püüdlema? Inimeste üks peamistest eesmärkidest elus on saada õnnelikuks, püüdlus selle poole on nii mõnegi jaoks edasiviiv jõud, kuid mis eesmärki siiski täpselt on tahe saavutada? See, et õnn on suhteline ning seda pole võimalik mõõta on teada tuntud fakt, miks püütakse siis inimeste õnnelikuks saamise võimalusi kõiki ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga. Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla
sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea.
ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada, selle üle arutleb psühholoog Ene Raudla. Mõtte sellel teemal kirjutada andis mulle üks hiljuti kuuldud raadiosaade. Meelde jäi mõte: "Õnnelik inimene võib muuta õnnelikuks oma lähikondsed. Ühe inimese õnnetunne võib mõjutada paljude teda ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas. Nüüd on sellest aastaid möödas ja ma võin häbitundeta öelda, et olen õnnelik. Seda sellest hetkest, kui ma otsustasin olla õnnelik. Ühest hetkest alates mõistsin, et elu tuleb võtta kui võimalust. Olen kogenud läbi meditatsioonide ja kognitiivsete treeningute, et saame oma aju seadistada kogema maailma
Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?: 1. Kõikidel elusolenditel on hing 2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb Kust me teame, et mingi keha elus on? Aristoteles: ,,Keha on elav, kui tal on võime end liigutada"(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotidkõigil neil on justkui hing) 3. On eri tüüpi hingesid(Aristoteles): maine hing(keha liigutav hing) ja kosmiline hing(mõtlev hing) Pascal: ,,inimene on mõtlev pilliroog" Inimene kui mikrokosmos: inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt. Inimene kui liitsubstants: Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid