1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · informatsiooni suurem maht · plaanimaterjali saamise kiirus
Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. Must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. Projekteeritu tee kalded ja kõrgused. 21.Tahhümeetrilised arvutused. Arvutused toimuvad järgmise korra järgi: 1)Arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused(L) instrumendist latini. L=l+p kus, p-niitkaugusmõõturi parandus(võetakse tavaliselt tabelist mis on antud tahhümeetri jaoks koostatud). 2)Arvutatakse kaldenurgad (nüü). Vertikaalringi lugemid võivad olla tehtud kas asendis RP (ring paremale) või RV (ring vasakule) ja vastavalt sellele tuleb arvutada kaldenurk: =RV-NA =NA-RP
.................................................16 3.1.1Kasutatav lennuk ja aerofotokaamera..............................................................16 3.1.2Arvutused maa-ala aeropildistamiseks mõõtkavas 1:30 000...........................18 3.1.3Aeropildistamise täiendavad tugipunktid........................................................20 3.1.4Geodeetiliste tugipunktide markeerimine........................................................20 3.2Fotogramm-meetrilised tööd..................................................................................21 3.2.1Täiendavate tugipunktide koordinaatide ja kõrguste määramine ruumilise fototriangulatsiooni rajamise teel............................................................................21 3.2.2Stereokaardistamine ja 1:10 000 mõõtkavas ortofotode valmistamine...........21 3.3Välikaardistamine ja stereokaardistuse kontroll....................................................
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE.........
noored mäestikud Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega
korrapärase võrdsete ühikute kordusega luules on kõnevoo aeg kogetav, kuna see on muusikalise taktiga. Gerard Manley Hopkins, poeetilise keele väljapaistev uurija, defineeris luulet kui "kõnet, mis täielikult või osaliselt kordab sama helikuju". Hopkinsi küsimusele, "Kuid kas kogu luule on poeesia?" võib kindlasti vastata niipea kui poeetiline funktsioon pole enam piiratud poeesia valdkonnaga. Üldiselt kasutavad meetrilised tekstid poeetilist funktsiooni sellele määravat rolli andmata, ent luules on poeetiline funktsioon määrav. Luule ületab tegelikult poeesia piirid, kuid värss viitab sealjuures alati poeetilisele funktsioonile. Jakobson tõestas, et värsianalüüs kuulub täielikult poeetika kompetentsi ning viimast võib defineerida kui keeleteaduse osa, mis tegeleb poeetilise funktsiooni suhestamisega teistesse keelefunktsioonidesse
Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised. Neil on tihe jatugevasti põimunud juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab kõige enam puid ja teisi taimi. Kõrb
14) Kronecker-Capelli teoreem. 15) Vektorite skalaarkorrutamine ja selle arvutamine. Eukleidiline vekorruum. Skalaarkorrutis on arv =a1 b 1+a 2 b 2 ...+anbn On vektorruum V,defineeritud skalaarkorrutisega.siin skalaarkorrutis on reegel,mis on 2 vektori vastavuse reaalarv,kasutatakse kindlaid tingimusi neid on 5.eukleidiline vektorruum defineerib pikkust ehk ja nurka vektorite vahel. 16) Cauchy-Bunjakovski võrratus. Põhilised meetrilised suurused: vektori pikkus, ühikvektor, kahe vektori vaheline nurk. b 2 2 b 2 ¿ ) 17) Ortogonaalsed vektorite süsteemid. Ristbaas. Vektori suunakoosinused. On eukleidilises vektoriruumis V.ortogonaalsed vektorin on lineaarselt sõltumatud.ühik vektor ° ° on normeerimine.kui on kui tema pikkus on võrdne 1,tähistatakse ,üleminek
mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012) (2) http://www.miksike
5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1) Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse. 2) Tehakse kompleksanalüüse ja üksikute komponentide ja elementide määranguid. 3) Analüüsitakse põhja-, pinna- ja joogivett, pinnase, liiva, kruusa, savi, lubja- ja dolokivi, sette ja kivimi proove. 6. AS Eesti Kaardikeskus 1) Eesti Kaardikeskus AS põhitegevusaladeks on kartograafilised, seal hulgas fotogramm- meetrilised tööd ja teatavas mahus kartograafiliste tööde tarbeks vajaminevad geodeetilised tööd. Eesti Kaardikeskus AS tehnilised vahendid võimaldavad tööde täitmist kaugseire meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil. 7. AS Ökosil 1) Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla
kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2.Fotogramm-meetrilised skannerid ning nende resolutsioon Geomeetriline skaneerimise resolutsioon esitatakse ühikutega "dots per inch" (täppe tolli kohta) [dpi] või mikromeetrites [μm] ning see kajastab maksimaalses täpsuses, mida on võimalik saavutada. 600 dpi (42 μm) skaneerimise resolutsioon [dpi] ja [μm] teisendamine toimub järgmiste valemite järgi: Piksli suurus [μm] = 25400 / lahutusvõime [dpi]-s Lahutusvõime [dpi] = 25400 / piksli suurus [μm]-s
noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega.
Täiskasvanute puhul saab vanuse paika panna vähem täpselt (Käesolevas töös kasutati peamiselt hammaste kulumisastme määramist). Maetute sugu saab määrata eeskätt täiskasvanutel, kuna nende luud on välja kujunenud ning enam ei kasva ega muutu. Sugu saab määrata meetrilise ja mittemeetrilise meetodite abil. Nagu näitas käesolev töö, on mittemeetriliste meetoditega soo määramine lihtsamgi. Kaubi kalmes oli mittemeetriliste meetodite põhjal naiste ülekaal (meetrilised meetodid jätsid hulga luid arevstamata ning andsid tulemuseks meeste-naiste võrdse esindatuse. Maetute vanuseline jaotus Kaubi kalmistul oli küllaltki tüüpiline eeldada võib vastsündinute (alla 1-aastaste) alaesindatust nende luude halvema säilimise tõttu, veel oli Kaubi kalmistul suhteliselt rohkem naiste ja noorukite (15-25 aastased) matuseid. Sellise jaotumuse põhjusi ei oska autor siinkohal välja tuua. 12 SUMMARY
markeerimata. Tempus on pragmaatiline nähtus, sekundaarseid tähendusi nt: - nn ajalooline olevik - raamatutes kirjutatud 1789 algaB - lähen mina eile üle Raekoja platsi - mis teie nimi oli? - tahtsin küsida, kas saaksid mulle selle raamatu tuua? Kahelised süsteemid: minevik-olevik koos, sest neid juba teame, mis juhtus, aga tulevikku ei tea. Meetrilised ajasüsteemid – ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast, aga leksikaalselt on („aasta aja pärast“). Meetriline süsteem meil kindlasti pole, sest me ei saa öelda, et enneminevik on enne minevikku („paak oli hommikul lõhkenud“ ei ole varem kui „1234. aastal“) 28. Aspekt. Perfektiivne-imperfektiivne
Nende punktidega määratud tasandi võrrand on x x1 y y1 z z1 x2 x1 y2 y1 z2 z1 0 . x3 x1 y3 y1 z3 z1 Selle alajuhtumi võib asendada eelmisega, kuna vektorid P1P2 ja P1P3 on mittekollineaarsed. © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 26 MEETRILISED SEOSED KOLMNURGAS + + = 180º - sisenurkade summa a + b > c, a + c > b ja b + c > a kolmnurga kõrgused ha, hb ja hc b lõikuvad ühes punktis hc
Mateeria olemasolu ruumis võib ruumi põhi omadusi muuta. Maailm on muutuv ja liikuva ja koosneb mateeriast, millega toimuvad sündmused ja protsessid ja nende kirjeldamiseks on vaja mõistet. Ka ajast saab luua geomeetrilise pildi mingi punkti, millest lugemist alustada. Aeg jaguneb käesolevaks hetkeks minevik, tulevik. Aeg on ühemõõtmeline ja tema geomeetriliseks pildiks on sirgjoon, ta on pidev ja lõpmatu. Mõõtmised ajas ja ruumis. Aeg ja ruum on meetrilised st et mõõta saab ajas ja ruumis olevaid materiaalseid esemeid, välju, protsesse, sündmusi. 1 Füüsikalised suurused ja nende mõõtmine. Mõõtmine on ühe suuruse võrdlemine teise suurusega, mis kokkuleppeliselt on võetud mõõtühikuks. Füüsikalised suurused võivad olla skalaarsed ja vektoriaalsed
Tuletavad puu topoloogia Hindavad iga haru pikkust Võimaldavad rekonstrueerida väljasurnud eellaste tunnused Annavad infot, millised asendused igal harul on toimunud. 28. Millistele nõuetele peavad vastama järjestuste geneetilised kaugused, mida kasutatakse puu konstrueerimiseks? Kaugused mida kasutatakse graafi arvutamiseks peavad olema Meetrilised: 1. ei saa olla negatiivsed, 2. peavad olema sümmeetrilised, 3. mistahes kahe järjestuse geneetiline kaugus ei ole suurem kui kummagi järjesuse ja kolmanda järjestuse geneetiliste kauguste summa. Aditiivsed: nelja punkti tingimus – kolmest summast on kaks suuremat võrdsed. 29. Võrrelge klastermeetodeid optimummeetoditega. Klastermeetodid rühmitavad järjestusi sarnasuse alusel ja algoritmi
12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane Tunnuste informatiivsus ja kaalumine Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse
12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné ____________arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel
muutujad võimaldavad isendeid ja taksoneid iseloomustada, kirjeldada ja klassifitseerida. Kuni kaunis hiljutise ajani liigitati tunnuseid süstemaa- tika õpikuis selle järele, millisest valdkonnast või millist uurimismee- todit kasutades need on saadud (morfoloogilised, anatoomilised, ultrastruk- tuuri, biokeemilised jne. tunnused). Tunnuste hindamisel on eelduseks nende pärilikkus. Kõrgemalt on hinnatud taksoni- (liigi-)siseselt vähevarieeru- vaid tunnuseid; tegelikult on näit. meetrilised ja ka paljud meristilised tunnused alati üsnagi muutlikud. (Lineaarsete meetriliste tunnuste liigisi- sese variatsiooni koefitsient CV on enamasti 100 s /x = 5-10; pindala puhul on see umbes 2 ja ruumala ning kaalu puhul 3 korda suurem). - Jättes kõrvale juhuslikud tunnused (s.t. mitte-atribuudid - näit. mõne eksemplari kogumise kellaaeg või koguja vanus), on tunnused mistahes süstemaatika analüüsi eel võrdtähenduslikud, nende "kasutamiskõlblikkus" selgub töö käigus, tulemustega
) – tuleks uurida paljusid erinevaid tunnuseid; kui võrreldavatel objektidel on mitmed tunnused homoloogsed, siis on suurem tõenäosus, et ka uuritav tunnus on homoloogne Tunnus Tunnus e. atribuut e. deskriptor e. muutuja – organismi või taksoni omadus, mis võimaldab meil isendeid ja taksone iseloomustada, eristada ja identifitseerida Tunnuse seisund – ühe ja sama tunnuse erinevad võimalikud olekud Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e. arvulised tunnused: ◦ Meetrilised e. mõõdetavad e. pidevad – seisundeid saab väljendada ükskõik millise arvuga; need lähevad sujuvalt üksteiseks üle ◦ Meristilised e. diskreetsed e. katkendlikud – seisundeid saab väljendada ainult täisarvudega; seisundid üksteisest selgelt eristatavad Kvalitatiivsed e. Seisundilised tunnused: ◦ Ordineeritud e. loogiliselt järjestatud ◦ Ordineerimata e. järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised
mis on vastuolus eeldusega, et A on ruumi X kate. Vastuolu tekkis eeldusest, et A ei oma l˜oplikku osakatet. J¨arelikult omab ruumi X lahtine kate A l˜oplikku osakatet ja ruum X on kompaktne. Implikatsioon 20 =⇒ 10 on n¨aidatud. Kuna teist loenduvuse aksioomi rahuldav topoloogiline ruum rahuldab ka esimest loenduvuse aksioomi, siis ekviva- lents 20 ⇐⇒ 30 j¨areldub lemmast 7.2. 7.3 Kompaktsus meetrilistes ruumides Laialt levinud topoloogilise ruumi erijuhuks on meetriline ruum. Meetrilised ruumid rahuldavad esimest loenduvuse ak- sioomi, sest iga punkti x u ¨mbruste loenduvaks baasiks on lahtiste kerade B(x; r) hulk, kus r muutub u ¨le ratsionaalarvu- de hulga. J¨argnevalt kirjeldatakse kompaktsed hulgad meetri- lises ruumis X meetrikaga d. Saadud tulemused kehtivad eri- juhuna ka ruumide R ja Rn jaoks. Lemma 7.4 Kui meetrilise ruumi X elementide jada {xn }n∈N koondub, siis iga > 0 korral leidub selline n0 ∈ N, et
trendid jne) abil, lootuses saada pihta tunnuste koospärandumise seaduspärasustele. Naised (rassi)teaduse uurimisvallas Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Soolist ebavõrdsust näisid kinnitavat nii mitmedki meetrilised (mõõdetavad) tunnused, nt naiste keskmiselt väiksem aju. Leidus aga ka hulgaliselt mittemeetrilisi (kirjeldavaid) tunnuseid naiste ja meeste vastandamiseks. Naistel ei kasva nt habe, see inimese au ja uhkus. Kuna naised seisaksid eeldatavalt tsivilisatsiooni ja looduse vahel, saaks neid kasutada rühmade loodusläheduse või tsiviliseerituse kirjeldamiseks. Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi
x2 - y 2 = (R cosh t)2 - (R sinh t)2 = R2 [(cosh t)2 - (sinh t)2 ] = R2 ehk x2 - y 2 = R2 . (1.12) 23 V~ orrandiga (1.12) antud joont nimetatakse h¨uperbooliks (joonis 1.17). H¨ uperbool koosneb kahest x - telje suhtes s¨ ummeetrilisest harust. Parempoolse haru para- meetrilised v~orrandid on (1.10) ja vasakpoolse haru parameetrilised v~orrandid on (1.11). yy y = -x y=x G -R R x Joonis 1.17 24 y x Joonis 1.18: y = sinh x y 1
ehk x2 - y 2 = R2 . (1.12) 23 V~orrandiga (1.12) antud joont nimetatakse h¨ uperbooliks (joonis 1.17). H¨ uperbool koosneb kahest x - telje suhtes s¨ ummeetrilisest harust. Parempoolse haru para- meetrilised v~orrandid on (1.10) ja vasakpoolse haru parameetrilised v~orrandid on (1.11). yy y = -x y=x G -R R x Joonis 1.17 24 y x Joonis 1.18: y = sinh x y 1
meetrilise tensori g( x ) komponentideks meetriliseks tensoriks või lihtsalt meetrikaks. Meetriline tensor on sümmeetriline: ja sellepärast on 10 sõltumatut komponenti meetriliselt tensoril, mis on igas aegruumi punktis. Taustsüsteemi ehk koordinaatsüsteemi valikust sõltub meetrilise tensori komponentide kuju. Kuid viimase valemi koordinaatsüsteemi valikust ei sõltu kahe sündmuse vaheline kaugus ehk intervall. Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki. Need avalduvad meetrilise tensori g komponentide ja nende
meetrilise tensori g( x ) komponentideks meetriliseks tensoriks või lihtsalt meetrikaks. Meetriline tensor on sümmeetriline: ja sellepärast on 10 sõltumatut komponenti meetriliselt tensoril, mis on igas aegruumi punktis. Taustsüsteemi ehk koordinaatsüsteemi valikust sõltub meetrilise tensori komponentide kuju. Kuid viimase valemi koordinaatsüsteemi valikust ei sõltu kahe sündmuse vaheline kaugus ehk intervall. Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka 76 selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki
meetrilise tensori g( x ) komponentideks – meetriliseks tensoriks või lihtsalt meetrikaks. Meetriline tensor on sümmeetriline: ja sellepärast on 10 sõltumatut komponenti meetriliselt tensoril, mis on igas aegruumi punktis. Taustsüsteemi ehk koordinaatsüsteemi valikust sõltub meetrilise tensori komponentide kuju. Kuid viimase valemi koordinaatsüsteemi valikust ei sõltu kahe sündmuse vaheline kaugus ehk intervall. Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki. Need avalduvad meetrilise tensori g komponentide ja nende
annaabi.ee 
