sama edukalt oma maad kaitsta. Ent juba septembris pöörduvad nad kiiresti tagasi, kuid ajalugu ei lubanud neil ka sinna jääda sinna. Tuli liikuda venelastele väljaandmishirmus Rootsi ja sealt kaugemale, Viirlaidil näiteks lõpuks Torontosse. Autor keskendub viie relvavenna, ise kuues, sõduriõppustele, isevärki lahinguvõtetele, kuid lisab ülestähendustele värvi väikeste seikluste, lühiarmumiste ja noorte kuraasikate meeste tempude meenutamisega.. Põhjatähe poegi jäi Malmi kalmistule 303 - Viirlaidi väljend ,,külmad ja vaikivad numbrid" on tõesti kõle oma igavikulises tähenduses. ,,Mu read on kirja pandud teadmisel, et eestlane ei tohi unustada, kes ta on," iseloomustas Arved Viirlaid 1997. aastal ,,Sirbis" oma loomingut.See oli tolleks ajaks juba pool sajandit kestnud proosa- ja luulevormis kirjutamist hõlmav üldistus. Raamtus ,,Põhjatähe pojad" on autor vaatluse alla võtnud oma soomepoisi-aastad
Alanenud pulss; Alanenud kehatemperatuur; Oksendamine ja teadvusetus Psüühilised: Loidus; Unisus; Eufooria; Seksuaalne erutuvus; Naermine; Seosetu kõne. 5 3. GHB mõju Väikeste annuste korral on mõju sarnane alkoholiga. Peale mõju lahtumist jääb kasutaja paariks tunniks magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi meenutamisega, mis juhtus enne GHB tarvitamist ja selle mõju ajal. GHB mõju on inimestel väga erinev ja tundmatu koguse tarvitamisega võib kaasneda üleannustamise oht. Raske mürgistus võib lõppeda ka surmaga. GHB pikaajaline tarbimine võib tekitada füüsilist sõltuvust. Uimastist loobumisel võivad ilmneda võõrdusnähud, näiteks: unetus, ängistus ja värinad, mis võivad kesta päevadest mitme nädalani. Rasedatele ja nende lastele on igasuguste narkootikumide mõju väga kahjulik
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile teiste meenutamiseni. Seega võimaldab känkimine teadmistega efektiivsemalt maniplueerida ja tegutseda. Nt: lugema õppiv laps peab alguses mõistma, mis tähega on tegemist, ning samas meenutama, kuidas seda tähte hääldada. Ükshaaval tähtede meenutamisega on ta hädas ka sõna mõistmisel. Laps harjutab ning varsti suudab ta juba lugeda või öelda sõnu kohe ja samas mõista selle tähendust ning ta võib kiiresti minna järgmise sõna lugemisele. Eksperdid kulutavad probleemide analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad. Nad teevad seda täpsemini, seega kulub ekspertidel ka suhteliselt lihtsamate probleemide korral strateegiate otsimiseks vähem aega need lihtsalt meenuvad kohe, kui probleem on esitatud.
nende reaalsesse olemasolusse. Ka kaasasündinud “ideede” seletus ja tõestus on veidi puudulik. Kuidas saaks inimene juba sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni. DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega kui võib olla tegemist andekusega teatud asja õppimisel. Ehk on anne see kaasasündinud idee? Teiseks annaksin parema ülevaate empirismist, mille vaated samuti on küllalt hästi tõestatud, et neid uskuda. Siin kohal tooksin esile filosoofi John Locke, kes panustas palju empiristlikusse teadmisteooriase. Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud
sõnad: saan, siil, sammal, sibulatort, seljakott, endas ja kordab sõna. Kui endiselt sisalik, sitikas. on vastus vale, siis õpetaja ütleb Logopeed loeb meelega mõned sõnad valesti. õige häälduse. Põhietapp ,,Vaata kes siin on, kas mäletad eelmisest tunnist, Kui laps jääb hätta mis nende nukkude nimed on? meenutamisega, siis logopeed Kordamine : s labialiseerimata Õige, Siiri, Sille ja Siim. Täna on aga meil uus aitab. häälikute ees. nukk juures, tema nimi on Sören ja ta kutsus Siiri, Sille ja Siimu oma sünnipäevale. Enne kui sünnipäevale saame minna, peavad nukud kingituse ostma. Nad istuvad auto peale, mis häält meil auto eelmine kord tegi? Õige,
Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad. Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses. Kui keegi midagi meenutab, peab ta seda kunagi varem teadnud/näinud olema. Mingi asja nägemine võib meelde tuletada asja ennast, aga ka midagi muud, meenutamine juhtub vahel sarnase põhjal, vahel ka mittesarnase põhjal. Ühe asja puhul meenub ka teine kui ollakse teadlik nii nende sarnasusest kui ka erinevusest. Me teame ka, mis on võrdsus ise. Võrdsus ja võrdsed asjad ei ole üks ja sama, kuna võrdsed
Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimkuju. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine
lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel
ketamiini ja rohüpnooliga nimetatakse vägistamisdroogideks (date rape drugs). Mõju ja tunnused: · Purjus tunne, õnnetunne, · energiline, jutukas · suureneb puudutuste tundlikkus · pettekujutelmad · teadvuse hägunemine · iiveldus, krambid · hingamishäired · mälukaotus, ajab oksele · lihaste üle kontrolli kaotamine · teadvusekaotus. · Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal. Släng: geebekas, kork, korgijook, laks Hallutsinogeenid Looduslikud: · Meskaliin - pärit peyote-kaktusest · Psilotsübiin - pärit seentest · Muskaatpähkel, salvei Hallutsinogeenid Mõju ja tunnused: · hallutsinatsioonid · mõju sõltub sellest, kuidas kasutaja end tunneb LSD mõju kutsutakse nimega "trip" ("reis") * "halb reis" ("bad trip")
leelist ja tekitab suus söövituskahjustusi. Liiga kange GHB tekitab pettekujutelmi, teadvuse hägunemist, iiveldust, krampe ja hingamishäireid. Väga sageli juuakse GHB-d kogemata liiga palju. See tekitab tõsiseid kõrvalnähtusid, nagu unehäired, uimasus, peavalu, mälukaotus, ja ajab oksele. Kasutaja võib kaotada kontrolli oma lihaste üle ning ka teadvuse. Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal On olnud juhuseid, kus inimesele on GHB-d joodetud vastu tema tahtmist, et teda seksuaalselt ära kasutada Kuidas kasutajat ära tunda? tundub purjus, kuid ei lõhna alkoholi järele rahulolutunne itsitab, on jutukas suurenenud puudutuste tundlikkus 6 Heroiin Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust
söövituskahjustusi. · Liiga kange GHB tekitab pettekujutelmi, teadvuse hägunemist, iiveldust, krampe ja hingamishäireid. · Väga sageli juuakse GHB-d kogemata liiga palju. See tekitab tõsiseid kõrvalnähtusid, nagu unehäired, uimasus, peavalu, mälukaotus, ja ajab oksele. Kasutaja võib kaotada kontrolli oma lihaste üle ning ka teadvuse. · Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal · On olnud juhuseid, kus inimesele on GHB-d joodetud vastu tema tahtmist, et teda seksuaalselt ära kasutada · Kuidas kasutajat ära tunda? · tundub purjus, kuid ei lõhna alkoholi järele · rahulolutunne · itsitab, on jutukas · suurenenud puudutuste tundlikkus · lihaste lõtvus Poppers Ühine nimi paljudele ainetele, mida hingatakse sisse. Kuidas välja näeb?
loengukonspekti II osa juurde (lõppu). Kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. Allikad: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Künnapas, T. (1992). Suured mõtlejad, Tallinn: Olion Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil
Kirik kui kristliku eetika sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks.
psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil
Janis ja Feshbach (1953) uurisid, kui tõhusaks on filmid suuõõne hügieeni kohta, näidates katseisikutele kolme filmi. Ühes rõhutati tugevasti valu ja ohtu, mida suuõõne hügieeni eiramine endaga kaasa toob. See oli ,,tugeva hirmu tingimus". Teises, ,,kerge hirmu tingimusega" filmis oli rõhk palju vähem valul ja palju rohkem tõelisel kasul, mis suuõõne heast hügieenist tuleneb. Kolmas tingimus oli kahe eelmise vahepealne, hambavalu mõninga, kuid mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad oma katseisikutelt, kas nad olid oma normaalseid hambaharjamise ja hambaarstil käimise harjumusi muutnud. Küllalt üllatavana leiti, et ainult need katsealused, kes läbisid kerge hirmu tingimuse, olid oma käitumist muutnud ja hammaste eest rohkem hoolitsema hakanud.kahe ülejäänud tingimuse puhul ei erinenud katsealused kontrollgrupist, kes oli vaadanud filmi hoopis teisel teemal. Kui aga katseisikuile
Petsorin pääseb, aga peagi kolib Pjatigorskisse, kus ta kohtub Veeraga, kellega tal kunagi kuum armusuhe oli. Uues linnas kohtub Petsorin vürstitariga, kes talle varsti armastust avaldab, kuigi samal ajal annab lootust ka Grusnitskile, kes armukolmnurgast suure skandaali korraldab. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja hukkub. Veera lahkub oma mehega Pjatigorskist, sest tema abikaasa saab teada, et Veera pole truu. Petsorin elab seda kaua üle. Teos jätkub sõjaväeaegade meenutamisega ja ta räägib loo Vulcist, kellega ta saatuse olemasolu peale kihla vedas. Petsorin ennustas Vulicile peatset surma ja üks purjus mees tapabki ta ära. 17. ,,Anna Karenina" Stepan Oblonski on oma naise Dollyga tülis, sest ta pettis teda guvernandiga. Kumbki ei taha omal algatusel ära leppida, aga kui Stepani õde Anna Karenina linna tuleb, andestab Dolly mehele. Maalt linna tuleb Stepani sõber Konstantin Levin, sest ta armastab Kittyt, Dolly õde, ning tahab teda kosida
- Emotsionaalsed süsteemid Oimusagara sisemised struktuurid - Mandelkeha (amügdala) – emotsionaalne info töötlus, osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel Mälu Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused - Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus mis on seotud info kodeerimise kui ka meenutamisega. Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib ekkida ka siis ki hipokampus on terve kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. - Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades Semantilise mälu närviringed Info töötlus semantilises mälus - Ei ole ühtset keskjaama vaja. Kui objekti infot töötlema hakkame siis see suudab
- Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus häälik öeldakse välja enne kui lausestruktuuris on kohane – taevas on taevas. See juhtub sest kõik lausesse planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad - Vahetusvead - Semantiliselt seotud vead Mis põhjustab „keeleotsal olemise“ fenomeni (tip-of-the tongue)? See on ebaõnnestunud püüd mälust sõna välja otsida mis on osaliselt kombineeritud meenutamisega ja tundega et kohe tuleb meelde. See paljastab et leksikaalne juurdepääs ilmneb etappidena. Millised muutused toimuvad inimese kirjutamisoskuses? 3 etappi: Planeerimine. Sisaldab ideede genereerimist ja kirjutatava paani loomist, samal ajal kirjutamise üldistt eesmärki pidades silmas. On selge et kirjutatava kava sõltub olulislet kirjutaja teemakohastest teadmistest. Need võivad ka takistada. Spetsialist ei pruugi teemast
- visuaalse kontekstiinfo töötlus - sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. ’ Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades. Episoodiline mälu on evolutsiooniliselt konserveerunud, närvivõrgustikud on analoogsed nii loomadel kui lindudel
Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele
Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus – seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia – mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid – mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus – ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus – jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus – konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele
kas vaja omandada korraks või alaliseks. Meeldejätmine kergem kui seotud tegevusega, emotsionaalne köitvus (annab positiivse energiasoodsa aktivatsioonitaseme, inimese ootuste ja hoiakute süsteem kui vastab neile, sisi hea + üldine aktivatsioonitase (virgus, huvi, erutus, magamatus jne) vahetu meenutamisega on parem madalam aktivatsioon; kõrge aktivatsioon teeb püsimälu :P) Kordamiste arv ja omandamise metoodika kordamine on nrviseoste paremaks kinnistumiskes vajalik (tuupimisel annab sama arvu kordamiste harjutamine paremaid tulemusi kui sama arvu kordamiste kuhjamine) Tähtis on omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostamine, süstematiseerimine, võrdlemine;
mis indiviidile ei tule meelde. Ühe ühiku üle mõtlemine ja selle teadvustamine, võib käivitada teise mälus säilitatava fakti taasesituse ja mäletamise. Retroaktiivne interferents tähendab eelneva (vanema) info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Proaktiivne pidurdus aga tähendab eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Kui inimese psüühika tegeleb mingisuguse asja meenutamisega vmt, siis sellel on oma mõju järgnevale. Kui on tegemist millegi väga traumeeriva ja dramaatilise sündmusega, on samuti ajas oma kindel mõju mälule. Ajas eri hetkedel toimunud sündmuste vastastikmõju kirjeldab proaktiivse ja retroaktiivse interferentsi mõju. - Ebbinghaus´i unustamiskõver 3. Reprodutseerimine (ammutamine ja taastamine). Selle peamised alaliigid on äratundmine, mäletamine (ehk meenutamine), meenumine
tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismisajal toimunud sündmusi. Rahutult ringirändav jutustaja on kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted-mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puudumine. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Ta läheb mõtetes minevikku ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Lõpuks osutus surmahaigus luuluks. Rahvusmütoloogia põhjal on kirjutatud raamatud ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993). Samuti on Vetemaa huviorbiidis (rahva)uskumused ja keskaeg, millest on juttu ajaviitelist laadi romaanis ,,Krati nimi oli Peetrus" (1991) ning kelmiromaanis Jüriöö ülestõusust ,,Risti rahvas". 1970. aastate algul kirjutas Vetemaa rea näidendeid. Mõned näited. ,,Roosiaed" (1976)
Selleks, et saada usutavat naeratust, tasub naeratada järjest vähemalt 5 minutit, siis võib olla on naeratus muutunud usutavaks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab otsa, siis tahab ta saada tagasisidet, infot, mööda vaatamine ei ole hoolimatus vaid iseendale keskendumine. Tavalises suhtlemissituatsioonis, kus üks räägib ja teine kuulab, on just kuulaja see, kes jälgib, rääkija tegeleb ka meenutamisega ja seetõttu tema pilk on ekslevam. Tavaliselt suhtlemise algusel ristatakse pilgud ja siis läheb pilk mujale, et oma tekst ette valmistada. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 63 Suhtlemisvahendid Jälgige, kuhu läheb pilk, kui inimene meenutab. Nimelt eelistavad inimesed saada infot erinevatest kanalitest.
korral kaotavad ohvrid oma mälu järk- järgult. Kõigi amneesiajuhtude korral näib olevat tegemist info püsimällu salvestamise ja sealt mälestuste kättesaamise häirumisega. Võimalikuks seletuseks võib olla mälujälgede konsolideerumise häirumine trauma tagajärjel. Prospektiivne ja retrospektiivne mälu Harris (1984) tuletas psühholoogidele meelde lihtsa eristuse, mida olmepsühholoogiast iga inimene teab: Prospektiivne mälu on seotud nende sündmuste meenutamisega, mida me tulevikus sooritama peame ja retrospektiivne mälu seisneb minevikusündmuste või varem õpitud informatsiooni meenutamises. Et prospektiivsel mälul on meie igapäevasele eksistentsile nii suur tähtsus, leitakse, et see valdkond on häbematult vähe uurimist leidnud tema tegeliku tähtsusega võrreldes (Einstein & McDaniel, 1996). Inimeste prospektiivse mälu suutlikkus näib olevat väga erinev (Searleman, 1996). Harjumuspäraseid (igapäevaseid) ülesandeid
hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode fil- mide vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve ). Just sellist tunnetust peaks saama ka ilma sellise võimaluseta. Tajuda seda lihtsalt nö. oma enda peas ettekujutledes. Kui inimene reaalselt liigub ajas ringi minevikku või tulevikku siis tema aja tajumine on sel- gelt erinev tavapärasest aja kulgemise tajumisest
Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. 16 Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode fil- mide vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve ). Just sellist tunnetust peaks saama ka ilma sellise võimaluseta. Tajuda seda lihtsalt nö. oma enda peas ettekujutledes. Kui inimene reaalselt liigub ajas ringi minevikku või tulevikku siis tema aja tajumine on sel- gelt erinev tavapärasest aja kulgemise tajumisest
hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode – fil- mide – vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve ). Just sellist tunnetust peaks 19 saama ka ilma sellise võimaluseta. Tajuda seda lihtsalt nö. oma enda peas – ettekujutledes. Kui inimene reaalselt liigub ajas ringi – minevikku või tulevikku – siis tema aja tajumine on sel-
annaabi.ee 
