MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 1 ISTU ANALÜÜS Hammasratas 1 istatakse võllile 2 istuga, mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist (ISO 286-1:2010). Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses
Stiina Ulmre 155459 17.02.2017 P.Põdra Hammasratta 1 rumm istatakse võllile 2 istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused?
.............................. 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0 -0.021 2
3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8. Suurim lõtk Nmax = 0,038 9. Suurim ping Nmin = 0,001 10.Keskmine lõtk Na = 0,0195 11.Istu tolerants TN = 0,037 Nmax = dmax Dmin = 90,000-89,962 = 0,038 Nmin = dmin Dmax = 89,985-89,984 = 0,001 N max N min 0,038 0,001 Na = = = 0,0195 2 2
04mm Ava alumine piirhälve EI 0.0125mm Võlli aumine piirhälve Ava tolerants TH 0.025mm Võlli tolerants TS 0.04mm Tolerantsi järk IT6 IT7 Istu tolerants THS TH TS 0.064mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.0525mm Suurim ping Flmax GlH GuS 0.0125mm 2) Joonis 1. Silidrite detailsed istud 3) Antud juhul on tegemist siirdeistuga ja neid kasutatakse liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes. Need liited peavad olema hästi tsentreeritud ja kaasdetailidel peab olema küllaldane suhteline liikumisvabadus, et saaks sõlme reguleerida või häälestada. JS/h põhiliselt on need lõtkuga istud, ainult 0.5 ..
2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde D 32 d 32 2. Ülemine e U ,hole +0,025 e U ,shaft +0,008
GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS =249,986 mm Vähim piirmõõde Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm T H =0,02 mm T S=0,014 mm Tolerantsid Fcmax =GuH -G lS =250,020-249,986=0,034 mm Suurim lõtk Fcmin =GlH-G uS=250,000-250,00=0 mm Väikseim lõtk 0,034+0 =0,017 mm Keskmine lõtk 2 Flmax =GuS-GlH =250,000-250,000=0 Suurim ping mm Flmix =GlS -GuH =249,986-250,020=-0,034 mm Väikseim ping 0-0,034 =-0,017 mm
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Ülesande püstitus Teostada istu (ISO 286) analüüs ning määrata ära : 1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid 3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m
Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus.
15. Hälvete kontroll. 2
Arvutite kasutamine
16. Eksamiküsimused 2
Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product
Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001.
T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000.
I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990
Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Vfibyjcnhjtybt> 1979.
Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991
Leyby-
poole. Seega istub sisevõru võllil nii et saab aeg-ajalt liikuda, ning välisvõru on pinguga ehk tugevalt kere/raami küljes kinni. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. 06.KOKKUVÕTE Ülesandeks oli antud veerelaagri andmed vastavalt varjandinumbrile. Selle alusel tuli koostada laagri tinglik tähisuts ja leida täpsusklassid. Peale seda oli vajalik laagri ja sellega liidetavate detailide piirhälbed leid, ning tekkivate pingude ja lõtkude piirväärtused. 07. JÄRELDUS Täpsusklasside kasutamine muudab laagrite tegemise täpsemaks. Aga ka keerukaks inimese jaoks kes asjast niipalju aru ei saa. Leian et tolerantside ja hälvete leidmine võiks teha tulevikus lihtsamaks ja arusaadavamaks. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS)
h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9. Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või "keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? 10. Tuleb sätestada tolerants, sest keermesliidete puhul tuleb tagada: 1) Keermesliite vajalik ist 2) Komponentide vahetatavus. 11. Sisekeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule D2 2) Vähimale läbimõõdule D1 12. Väliskeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule d2 2) Keskläbimõõdule d2 13. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. 1. Poltliide 2. Kruviliide 3. Tikkpoltliide 1. 2. 3.
vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar
Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei) · Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu. Hälvete tähistamine: · piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järele; · käsitsi kirjutades (joonistel): hälbed nimimõõtmest poole väiksema tähekõrgusega indeksi ja astmeäitajana, nulli ei märgita; · arvutiga tehes: piirhälvetel nimimõõtmega sama suur tähekõrgus nii, et alumine hälve (märgiga) jääks nimimõõtmega samale reale ja ülemine hälve nihkub ühe rea võrra ülespoole; hälve 0 tuleb siis alati kirjutada;
Kahe samasuunalise paralleeljõu süsteemi resultant on nende jõududega parallelne ning selle moodul võrdne liidetavate jõudude moodulite summaga. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse seesmiselt osadeks , mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega R = F1 + F2 AC F2 AC BC AB = ; = = BC F1 F2 F1 R Kahe erineva mooduliga vastassuunalisel paralleeljõul on resultant, mis on nende jõududega paralleelne , kusjuures selle moodul võrduv liidetavate moodulite vahega. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse väliselt osadeks, mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega. 1 R = F1 - F2 AC F2 AC BC AB = ; = = BC F1 F2 F1 R 6. Mis on jõupaar? Jõupaari moodustavad 2 võrdse mooduliga, praleelsest ja vastasuunalist jõudu, mis asuvad teineteisest kaugusel l. F1 = - F2 F1 IIF2
Sageli säilitatakse puidu tekstuur. Mõõdud on täpsed ja imitatsioon hoolikas. Elanikkonna vajadus toodete järele on väga erinev. Sellest tulenevalt tuntakse kolme tootmistüüpi: 1. Individuaalne tootmine - nimetatakse tootmist, kui esemeid valmistatakse väikeses hulgas. Teistkordne väljalase pole ette nähtud. Täidetakse eritellimusi. 2. Seeriatootmine - nim. tootmist, mille puhul tooteid valmistatakse väiksemate või suuremate seeriate kaupa, kusjuures on ette nähtud seeriate kordamine. Seda tüüpi on enamik mööblivabrikuid, mis liigitatakse väike-, kesk- ja suurseeriaid tootvateks. 3. Masstootmiseks nim. tootmistüüpi, kus tooteid valmistatakse pidevalt, pikaajaliselt, suurel hulgal ilma toodete konstruktsiooni muutmata. Valmistatakse mingit kindlat eset või materjali (vineer, laastplaat). Seadmete asetus ja tootmisvooluste organiseerimine sõltub palju tootmise tüübist. Kuid seadmed tuleb
võllisid või võllidega seotut. Tegelik mõõde on toote valmistamisel saadud ja otseselt Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt mõõdetud mõõde. Igal tootel on oma, teistest erinev, tegelik mõõde. suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse 39. Mis on mõõtme piirhälbed? (habraste materjalide surve) Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale II = E max = 1 - M ( 2 + 3 ).või. ekv II = 0,35 + 0,65 2 + 4 2 [ ] piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat
muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine piirhälve on null. 45. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili talitlusülesannete põhjal määratud põhimõõde. Tegelik mõõde on mõõtmise tulemus (s.h. viga). Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde. Tegelikult tuleb arvestada tolerantse. 46. Mis on mõõtme piirhälbed? Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. 47. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. 1) Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. 2) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem.
pantograaftüüpi rööplauad. Rullikuga rööplaud võimaldab mugavalt tõmmata paralleelsirgeid suvalise nurga all. Rullikuga rööplaudu ei ole soovitav kasutada üksteisest liiga kaugel asuvate rööpjoonte (näiteks üle 150 mm) tõmbamisel. Joonestuskolmnurgad Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º ja 45º. Joonestamisel läheb tarvis mõlemat kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab olema nende täisnurk. Joonestus- kolmnurkadega võib lahendada mitmesuguseid graafilisi ülesandeid, nagu rist- ja paralleelsirgete tõmba- 6 mine, kindla suurusega nurkade ehitamine, sirglõigu ja ringjoone võrdseteks osadeks jagamine, mõnede korrapäraste hulknurkade ehitamine jne. Sirklikarp Mitmesuguse suuruse ja riistade hulgaga karpidest on meile sobivad sirklikarbid, mis on mõeldud
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Sellest materja- alumisest peast ning neid ühendavast säärest (joon. 10). list kolvid aga paisuvad kuumenemisel märksa rohkem kui Ülemisse peasse 1 on pressitud pronkspuks 2 -- kolvisõr- malmsilinder. Kinnikiilumise vältimiseks sobitatakse kolb melaager. Oli juurdepääsuks on peas ja selle puksis läbi- silindrisse lõtkuga. Et kolvipea kuumeneb rohkem kui vad avad või pilu. Erinevalt teistest on mootorratta «Jawa- juhtpind, peab lõtk kolvi ülaosas olema suurem, allosas aga 350» uuel mudelil (634-01) kepsu ülemises peas pronkspuksi väiksem. Selleks et kolb külmalt silindris ei loksuks, asemel nõellaager. Nõelrullid veerevad kepsu ülemisse tehakse ta rõhtlõikes ovaalne ja sobitatakse silindrisse peasse pressitud tsementeeritud ja karastatud teraspuksil. tihedamalt ovaali pikema telje sihis (see on risti silmade Rullide külgnihkumist tõkestavad rõngad puksi otstes.
Tabel 2.1. Mõnede täiturmehhanismide omaduste võrdlus [1] Täpsus Mitte lineaarsus (Non-linearity) (Accuracy) Lineaarsus Hõõrdumine Lõtk Hüsterees Täitur mm (Linearity) (Friction) (Backlash) (Hysteresis) AV ja VV mootor A B-C B-C B-C 0,005...100 Sammmootor A B-C B-C B-C 0,01...50
"Be careful in driving!" Charlie Chaplin Elektroonika ja elektriajamid etendavad tähtsat osa inseneriteaduses ning on tihedalt seotud peaaegu kõigi füüsika, keemia ja mehaanika eriharudega. Need teadusharud rajasid kiirelt areneva valdkonna elektrotehnikas, kusjuures nende tehnoloogiad katavad laia valdkonna kogu tehnikas. Optimistliku nägemuse kohaselt toodab elektromehaanika üha rohkem ja rohkem asju erinevatele rahvastikugruppidele. Tänapäeval tagavad elektriseadmed tervisliku ja mugava elu kogu maailmas. Elektrooniline side levib kiiresti, võimaldades teha üha suuremaid muutusi faktides, seisukohtades ja kultuurides. Elektrimasinad
37 ja objekti ei joonestata. Kuid sellest on ka mõningaid erandeid – näiteks kui osakegi ringjoonest asub lubatud piirides, kuigi enamus on väljas (näiteks Maakera orbiit ümber Päikese on joonestatud mõõdus 1:1 joonisepaberi lehele A4), siis seda ringjoone osa ikkagi joonestatakse. Arvuti poolt on tavaliselt kasutusel moodus OFF, mistähendab seda, et lehele A3 võib joonestada kas või meie Galaktika kaardi oma tegelikus suuruses (ühikuna tuleb siis kasutada km) . Arvuti küsib edasi ülemise parempoolse nurga koordinaate: Kui selleks punktiks on (420.0000, 297.0000), siis vajutada ↵, kui ei – sisestada 420,297 ↵ (joonestuspaber A3) (NB! 420 koma 297; koma eraldab X- ja Y-koordinaatide väärtused üksteisest) Tollide kasutamisel on selle punkti koordinaatideks tavaliselt (12.0000, 9
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. J o o n is 2 .9 S a v i s tr u k tu u r C a s a g r a n d e jä r g i
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on
Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%. D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud kümnendkohaga, siis on koma kohal täht V. Suurevõimsuselistel alaldusdioodidel määrab see number suurima vastupinge, kusjuures neljas element puudub. Näiteks AA113 on üldotstarbeline germaaniumdiood, BZ88-C4V7 on räni-stabilitron, stabiliseerimispinge täpsusega ±5%, stabiliseerimispingega 4.7 V. 20 USA süsteemis kasutatakse kolme tähistuselementi. Esimene element koosneb ühest numbrist ja tähest, mis määrab seadise liigi ning dioodi tähiseks on 1N. Teine element on neljakohaline number, mis on seadise registreerimisnumbriks. Kolmas element on täht, mis osutab tüübi teisendile või eriomadustele
Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht. Seetõttu omandab aatom positiivse laengu, mille väärtus võrdub elektroni laenguga. Taolist vaba kohta nimetatakse auguks ja me võime teda vaadelda 3 positiivse ühiklaenguna. Kuna auk omab positiivset laengut, võib ta tõmmata oma kohale struktuuris mõne kõrvalaatomi elektroni. Selle protsessi kordumisel auk nagu liiguks, kusjuures see liikumine on elektroni liikumisega vastassuunaline. Rakendades pooljuhile elektrivälja, hakkavad vabanenud elektronid liikuma elektrivälja suunale vastu ja tekkinud augud elektrivälja suunas, nii nagu käituks positiivne ühiklaeng. Kirjeldatud nähtust aitab selgitada joonisel 1.2 toodud skeem. Joonisel tähtedega tähistatud ridades on aine struktuur erinevatel ajahetkedel. Võime jälgida, kuidas toimub augu liikumine esimesest aatomist viiendani.
sr-rhtlerrlirre nõLrab pikka õppirrrist või kasutusjuhendi pidevat lappamist. onraette ļ<ü-qinius otl nruidugi ka See, kas kasirta.jal on rnuundurit üldse tilrti vaja ünrber progl'an]ljleericla ja piisab. kui sellega tegeleb nlõtri nruundurite paigaldarrrisele ja hooļdarnisele pülrendrtnud t-irma. Täirislikr-rrna ja kallirrra kasrrtajaliidese puiruĮ valretatakse infot kņvarile iltluvate įiļdarltsaadavate tekstidega, kusjuures suhtlenriskeel cn valitar,. Veelgi paindlikr"rmat suļrtlenrist tnuttndririga r,õinraļdavad aga arvutiliides ja vaStav kasutajatait kvara' rrrilļe rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite (toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava tarkvara
Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C- programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiivi nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse. using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3];
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
defineerida kui sõdade ja sõjaväega siinsete rahvuste esindajate (nt bal- seotud erinevaid ühiskonna valdkon- tisakslaste) osavõtul toimunud sõ- di. Sõjanduse rolli ühiskonnas saab jasündmused ning nende mõju ja uurida kahes plaanis: kas tulevikku tagajärjed ühiskonna arengule. või minevikku vaadates, kusjuures Muistse Eesti sõjandus Muistses Eestis, s.o kuni 13. sajandi Eesti oli oma arengus võrreldes näi- esimese veerandini, oli sõdur iga vaba teks Lääne-Euroopaga tublisti maha relvakandevõimeline mees, kes varus- jäänud. Võrdlusjooni leiame pigem tas ennast oma jõukuse kohaselt ja Skandinaavia viikingitega, kellel pol- läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
