huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud.
kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas
õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks: Töölisklassil vägivaldsel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur; Kuulutada tootmisvahenid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. Kasutatud kirjandus Ajaloo õpik lk 112-119
kumbki Prantsusmaa ega Suurbritannia ei olnud valmis sõjaga riskima ja ei tehtud midagi. Fasism Fasism on autoritaarse natsionalismi radikaalne vorm Euroopas kohe pärast Esimese maailmasõda. Domineeris Itaalias (1923-1943),Natsi Saksas ( 1933-45) ja mängis rolli teistes riikides. See asetati tihedalt organiseeritud kohalikesse gruppidese, kõike kontrolliti ülevalt poolt. See vägivaldselt käis vastu liberalismile, marksismile ja anarhismile ja üritas kontrollida kõiki ühiskonna külgi. Fasistid nägid Esimest maailmasõda kui revolutsioonina, mis tõi kaasa suured muutused sõjaliselt, ühiskonnas, osariikides ja tehnoloogias. Majanduse areng maailmasõdadevahelisel perioodil ja majanduskriisi põhjused ja mõju Saksamaa kaotuse tagajärjed Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta
Töö koosneb kõigepealt kokkuvõtest, seejärel autori arvamusest ja lõpuks leitakse seaoseid tänapäeva Eesti ühiskonna ja teoses kajastatu vahel. Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine.
· Kokkuvõttes, kui rohkem tööd teha, tekib majandusliku vabaduse tõttu arengutsükkel, mis kindlustab ühiskondliku majandusliku edenemise · Vaba konkurents ja vabakaubandus > ühiskondlik harmoonia ja õiglus David Ricardo · David Ricardo oli Smithi õpetuse edasiarendaja (1772-1823) · Karl Marx töötas välja oma majandusõpetuse, toetudes Ricardo ja Smithi ideedele (üks marksistliku maailmavaate osa) MARKSISM · Marksismile panid aluse Karl Marx (1818-1883) ja veel 3 inimest · Õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel · Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu ,,Kommunistliku partei manifest", mis võttis kokku nende vaadete põhisisu · Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ehk proletariaat ja kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks:
Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kutsekoolid muudetakse nn. tööjõureservide koolideks (tööstuse, põllumajanduse, ehituse raudtee ja vabriku mehhaniseerimise koolid), mis alluvad Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitusele
ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel,
Väide ,et marksism on teaduslik oli marksismi populaarsuse üks tähtsamaid komponente kuni 20.nda sajandi lõpuni. Marksistid kaldusid oma veenudmusi käsitlema, mitte lihtsalt isiklike seisukohtadena vaid teadusliku teadmisena, mis on seetõttu absoluutselt tõsikindel. See tegi nad otsatult enesekindlaks ja erakordselt sallimatuks kõige allternatiivsete vaadete nind arvamuste suhtes. Seal kus nad võimule tulid, keelati kõigile marksismile vastukäivate ideede avaldamine ja õpetamine. Makrsismi populaarsuse teiseks allikaks oli tõsiasi, et kuna see väitis ennast ennustavat ühiskonna arengu tuleviku teadusliku täpsusega siis pidi sotsialismi saabumine olema paratamatu ,mis tähendas et sotsialistid olid nö tuleviku poolel. See mida nemad uskusid ja soovisid pidi tulema niikuinii, vaatamata sellele mida keegi teine arvas või ütles. Kogumaailm liikus mööda nende teed. Marksistid armastasid seda väljendada sõnadega-
asunud heastama tema meelest pikka aega püsinud ebaõiglust Stalini vastu. Tema meelest on paljusid ajaloolasi mõjutanud Trotski eitav suhtumine Stalinisse. Tegelikult võis ju Stalinil puudusi olla, kuid tal oli ka ´´tähelepanuväärne ja kõrgelt arenenud mõistus ´´ ühes ´´põikpäise sihikindluse ´´ ja ´´ halastamatu tahtejõuga´´. Ta oli täielikult pühendunud kahele asjale ´´Venemaale ja marksismile leninismile ´´, mida teenides ´´ei olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991
communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud "Kommunistliku partei manifest", mis kutsus kõigi maade proletaarlasi ühinema. Seda manifest võib niisiis pidada kahe suure jaotise vahelüliks.
mingil hetkel toimub ideaalsesse staadiumisse jõudmine (Hegeli kohaselt ülim vaimsus, Marxi kohaselt ülim võrdsus, mis on väidetavalt täitsa okei, noh, nagu tsiviliseeritud ja nii). Klassivõitlus seisuste asendamine klassidega, klassivõitlus inimühiskonda edasiviiv jõud, igas staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite omamine (means of production). Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet
ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomia sünd Poliitökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus. Alusepanijaks peetakse William Pettyt, kes algselt oli merkantilistlik majandusteadlane ja arst. Eristas loomulikke (väärtusi) ja poliitilisi (turu-) hindu
Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas
unikaalsed, sest Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus enamusele olevat sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Prantsuse filosoofi Althusseri ideoloogiat on samuti mõjutanud marksism.Tema väited ja teesid olid suunatud marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu. Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide koha pealt. Antonio Gramsci kirjutised ja neist koostatud raamatud sisaldavad endas ühiskonna ja poliitilise juhtmise analüüsi ning ta on üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid. Tema tuntuim teooria on hegemooniateooria, mis on ideoloogiale vastandatav. Enamus marksismist mõjutatud filosoofe uurib kultuuri ja võimu suhteid. 6
vaieldi suuresti anarhismi ja sotsialismi pooldajate vahel). Friedrich Engels (1820-1895) oli Marxi lähim kaastööline ja mõttekaaslane. Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854- 1938), Karl Liebkecht (1871-1919), Rosa Luxemburg (1871-1919), jt. Prantslastest oli Marxist mõjutatud Jules Guesde (1845-1922), Venemaal Vladimir Lenin (1870-1924), jne. Samas tekkis ka marksismile oponeeriv sotsialistlik suund, mis eitas revolutsiooni ja nägi sotsialismi jõudmist läbi reformide. Seda suunda nimetati sotsiaaldemokraatiaks ja selle suuna tuntuimaid juhte oli sakslane Eduard Bernstein (1850-1932). 15
Õppeprogrammidest kustutati usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimus riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisati geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitati moonutatult. Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid selliselt, et üht ja sama teadmiste taset hinnati võrdselt kõigis koolides.Endised laste- ja noorteühingud suleti, Eestisse toodi nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Eesti taasokupeerimise käigus suudeti 1944.a. oktoobris mandriosa koolid enamasti avada
kõrge staatus · üksnes liidrite sünonüümina Allikad ja areng elitism põhineb veendumusel, et väikese grupi valitsemine on soovitav ning sellel taotlusel on poliitilises filosoofias väga vanad traditsioonid (vaata joonis 6). Klassikaline eliiditeooria rajajad olid Gaetano Mosca, Vilfredo Pareto ja Robert Michels, kes püüdsid luua teooriat, mis seletaks, miks väikesearvulise eliidi valitsemine ülejäänute üle on möödapääsmatu. Eesmärkidesk: väljakutse marksismile ja vastandumine liberalismile. Demokraatlik eliiditeooria kasvas välja Mosca hilisematest seisukohtadest. Max Weber ja Joseph Schumpeter ühendasid eliiditeooria ja pluralismi põhiideed, püüdes anda realistliku pildi esindusdemokraatia toimimisest. 1970aastatel tekkis korporatismiteooria, mis seletas kuidas valitsus püüdis kaasata poliitika tegemisse äri- ja ametiühingute eliiti.
lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Ateism -- üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning vaimulikkonna hävitamisega. Pühanurgas ( -- punanurk) olnud ikoonid asendati marksistliku sümboolikaga. Töörahva võim pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne oktoobrirevolutsiooni olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogud. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine
ehk ühiskondlikeks klassideks. Erinevad sotsiaal-poliitilised teooriad defineerivad klasse erinevaist kriteeriumeist lähtudes. Klassid on suured inimgrupid, mida iseloomustab ühesugune ühiskondlik positsioon, majanduslik seisund ja ühised klassihuvid arvab pluralistlik kontseptsioon. Sotsialistlik ideoloogia (eriti aga marksistlik ühiskonnateooria) peab inimeste klassikuuluvuse aluseks aga nende kohta ühiskondliku tööjaotuse süsteemis. Selle koha määrab (vastavalt marksismile) inimeste vahekord tootmisvahenditega. Kui inimene on selle omanik, siis kuulub ta kõrgemasse (valitsevasse) klassi; kui tootmisvahendeid ei omata, siis kuulutakse ekspluateeritavasse klassi). Ühiskonna sotsiaalsete gruppide kogumit nimetatakse sotsiaalseks struktuuriks. See moodustab ühiskonna karkassi, mida tsementeerivad struktuuri elemente moodustavate suurte hulkade ühised huvid, vaated, harjumused. Karkassi tekkimine ja muutumise sügavamad põhjused peituvad
võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil. Vähesed väiksemad diktaatorid üritasid oma seisukohti süstemaatilisemalt esitada ega pretendeerinud enamale kui vanade ideede lihtsale ümbersõnastamisele. See käib kõigi autoritaarsete juhtide kohta, olgu tegu sõjaväelastega nagu Franco ja Pilsudski(Poola) või haritlastega nagu Salazar(Portugal)3. Marksismile-leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta. Kõik kolm tahtsid juhtida ajaloo käiku ja liikuda ideaali suunas. Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks.
ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksism kujunes välja 1850.–1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. 1789–1793 toimunud Prantsuse revolutsiooni ning teiste mõjurite tulemusena oli kuni 18. sajandini valitsenud seisuslik ühiskonnakorraldus
ja sellega on seoses uued tendetsid totalitarismi esiletulek, fashismi esiletulek (mis oli ratsionaalne, hooliamata mõnedest irratsionaalsetest komponentidest temas) ja teiseks, kultuuritööstuse esiletulek ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu. kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi. praeguseks on kapitalis, täiesti valdav. kapitalismil ei paista olevat mingit alternatiivi : me elame alternatiivideta maailmas ja kunagi ilmselt irvitatakse meie sajandi(te) sellise kindlameelse usu üle. lihtsam on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu.
Venemaal, kus haritlaskonna endale võetud kohus oli kanda vastutust ka üldinimlike ideaalide eest, sai Darwini omaksvõtul levinuks seisukoht, milles eitati liigisisest konkurentsi ning nähti evolutsiooni edasiviiva jõuna pigem altruismi, st liigisisest, kuid ka liikidevahelist koostööd. Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all
plaanimajanduse kehtestamine ning ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Erinevalt tsentralistidest pidasid föderalistid oluliseks rahvuslikkust, nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid tolerantsust ja pluralismi ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. Marksismile lisaks kujundasid föderalistide vaateid austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks.
Kodanlikud (nagu nad end ise nimetavad) parteid ei suuda kunagi lihtsalt üle tõmmata oma leeri "proletaarseid" masse. Seisavad ju siin teineteisega vastamisi kaks maailma, mis on jagunenud osalt kunstlikult, kuid osalt ka loomulikult. Nende kahe maailma omavahelised suhted saavad olla vaid omavahelise võitluse suhted. Võit selles võitlu-ses saaks aga vältimatult kuuluda enamnooremale parteile, s.o. antud juhul marksismile. Alustada võitlust sotsiaaldemokraatia vastu 1914. a. muidugi võis, ent kuni tegelikult ei leidunud sellele liikumisele tõsist ideelist asendajat, ei võinud see võitlus omada soliidset pinda ega olnud suuteline andma häid tulemusi. Siin oli meil hiiglaslik tühik. See arvamus kujunes mul välja juba kaua enne sõda. Ja nimelt seetõttu ei suutnud ma otsustada, et astuda ükskõik millisesse, juba olemasolevasse parteisse. Maailmasõja sündmused tugevdasid
annaabi.ee 
