Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Marjad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marjad, murakas, viinamari, sinikad, mustikad, pohlad, mustsõstar, karusmari, tikker, astelpaju, vaarikad, mampel, vaarikas, põldmari, rabamurakasEesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss,
a apelsini ja tomatimahl) · seedeetrakti töö ergutamiseks sobib juua igal hommikul veega lahjendatud sidrunimahla · roheline tee on ideaalne jook · suhkrut sisaldavaid limonaade peaks vältima · klaas punast veini on tervislik SOBIB Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · - · Jõeahven · Artisokid · Adzuki- ja · Ananass · Amaranth · Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni · Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib
aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry
külm brokkoli kg 1,62 külm. Mustikas kg 5,01 külmsuitsu lõhefilee kg 16,96 külm aeduba kg 1,72 külm brokkoli kg 1,24 külm kirsid kg 2,67 külm kooritud krevetid kg 7,11 külm köögiviljasegu kg 1,1 külm lillkapsas kg 1,4 külm maasikad kg 2,38 külm mais kg 1,66 külm marjasegu kg 2,8 külm pohlad kg 6,26 külm porgandikuubik kg 0,78 külm põldmari kg 1,91 külm roheline hernes kg 1,34 külm spinat kg 1,28 külm vaarikas kg 3,9 küpsetuspulber kg 4,05 küpsis kg 2,39 küülikukoib kg 9,27 küüslauk kg 3,49 lahustuv kohv kg 19,58 laim kg 1,96
õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; virsik annab jõudu südamele, on abiks rauavaegusaneemia korral, organismi üldtugevdav; aprikoos - eriti hinnatud aneemia ravis, luna aitab kaasa vereloomeprotsessis; ananass tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, tõhus rasvade põletaja
õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; 7 Referaat TEE
Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Sejanets Golubki’
kapsas, maasikad, vaarikad, jõhvikad - sinine,tumelilla, mustikad, ploomid, viinamarjad - must baklazaan mustad sõstrad, põldmurakas
Üsna vastupidav antraknoosile, kuid haigestub mõningal määral varrepõletikku. Harilik vaarikas ´Polka´ (Rubus idaeus ´Polka´) Tumepunane, väga maitsev mari. Marja keskmine kaal 4-5 grammi. Suured koonilise kujuga tumepunased viljad on erakordselt ilusad. Talub hästi transporti. Sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks (säilitab kuju ka pärast ülessulatamist), moosiks, veiniks. Annab saaki juba esimesel aastal peale istutamist. Valmimisaeg augustis, esimesed marjad valmivad ka juba juuli keskel, vilju valmib külmadeni. Remontantsort, st. annab saaki ka samal aastal kasvanud vartel (kevadel eelmise aasta varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’) Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele).
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi.
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki
Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg
nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja profülaktilistest omadustest ei võimalda neid ratsionaalselt kasutada haiguste raviks ja tervise taastamiseks. Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe. Iga päev peaks sööma vähemalt 2 portsjonit (kokku ligi 200 g) värskeid puuvilju ja marju. Toon välja viis suurepärast põhjust, miks nautida päevas vähemalt 2 portsu puu- ja köögivilju : *Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid. *Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu. *Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks.
Seller värske puhastatud 122 18 100 - 100 Sellerijuur passeeritud kuubikud 234 32 159 37 100 sellerijuur keedetud 184 32 125 20 100 maitseroheline 119 16 100 - 100 Hapuoblikas värske, keedetud 263 24 200 50 100 Allikas: 1982 PUUVILJAD JA MARJAD Toiduaine nimetus Bruto Kadu Neto Kadu Valmis- kaal külmtöötlusel kaal kuum- toidu g % g töötlusel kogus % g Aprikoos (kividega) 116 14 100 - 100
3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane, keskmine 3. 4. 5. pookimine 6. Lõhnavkirsipuu Astelpaju Kuulub hõbepuuliste sugukonda. Looduslikult kasvab Hiinas ja Siberis. Esinevad isas- ja emastaimed mida saab eristada alles viljakandeeas pungade järgi. Mullastiku suhtes leplik, ei talu põuda. Viljad väga õli- ja vitamiinirikkad (eriti C). · Eestis küllalt uus kultuur, mis sobib väikestele ja keskmisega ettevõtetele, eriti sinna, kus juba marjakasvatusega tegeletakse. · Tootmiskulud on suhteliselt väikesed, investeeringu- ja sisendite vajadus minimaalselt.
Estragon värske 286 65 100 - 100 Seller värske puhastatud 122 18 100 - 100 Sellerijuur passeeritud kuubikud 234 32 159 37 100 sellerijuur keedetud 184 32 125 20 100 maitseroheline 119 16 100 - 100 Hapuoblikas värske, keedetud 263 24 200 50 100 Allikas: 1982 Puuviljad ja marjad Toiduaine nimetus Bruto Kadu Neto Kadu Valmis- kaal külm- kaal kuum- toidu g töötlusel g töötlusel kogus % % g 1 2 3 4 5 6 Aprikoos (kividega) 116 14 100 - 100 Ananass 182 45 100 - 100
kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad. Rahvapärasid nimetusi: vabarn, vaarakas, vaargas, aavermo, oarmari. LIIGID Vaarikas (Rubus idaeus) kuulub roosõieliste sugukonda ja muraka (Rubus) perekonda. W. O
Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
püreesupp, mahl (lillkapsas, läätsed, kartuliga, keefir (sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika, pipar) suvikõrvits) Valekrabisalat, vesi Vasikaliha Kanakarri, piim Värvikas seljanka, PÜHAPÄEV (riis, muna, mais, koorekastmes, (kanafilee, vesi lumekrabi, mais, keefir suitsupeekon, õli, (punane sibul, valge
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g
Luuvili on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao
4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari 13 Hippopháë rhamnoídes harilik astelpaju 14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp. púmila madal õunapuu 17 Málus síeversii f. niedzwetzkyánaverev õunapuu 18 Málus sylvéstris mets-õunapuu 19 Málus x prunifólia kitaika (ploomilehine õunapuu)
kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool Vajadus - normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,005 -0,008mg, lastel 0,008 -0,01mg, rasedatel 0,01 -0,012mg. Toksilisus kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon,
Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel, nurmenukk, palderjan, päevakübar, roheline tee, takjas, viirpuu. Jookidest kohv ja punane vein. B veregrupp B veregrupiga inimesed peaksid sööma väga mitmekesiselt, igale veregrupile mõeldud toitudest varieeritud toitu, kaasaarvatud liha
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Raseduse ajal on oluline ka vitamiin C, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ja ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C allikad: apelsinid, sidrunid, mandariinid, kibuvits, paprika, värsked kibuvitsamarjad ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned.
2.3. Kala tarrendis 2.4. Kalasült 2.5. Praetud hakkkalatooted (kalakotletid, pallid, burgerid jt) 2.6. Kala taignas 2.7. Keedetud krevetid ja vähid 2.8. Keedetud kala 2.9. Praetud kala ja kalavorstikesed küpsetatud kala, röstitud kala 2.10. Kuumsuitsu kalarullid 2.11. Kuumsuitsukala 3. PIIMATOOTED 3.1. Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, vormiroad jt 4. KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED 4.1. Kooritud sulfiteeritud toores kartul 4.2. Keedetud kooritud kartul 4.3. Keedetud tükeldatud kartul 4.4. Toores tükeldatud kapsas ja porgand 4.5. Toores puhastatud peet, porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri, peterselli ja pastinaagijuur 4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12
Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% banaane. Meloodia maasikajogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, maasikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv karmiin, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% maasikaid. Meloodia mustika jogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, mustikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 1,7% mustikaid. Hellus mustika banaani jogurt Koostis: piim, suhkur, kiudaine inuliin (2,7%), mustikad (2,1%), oligofruktoos, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, banaanipüree (1,1%), toiduvärvid: peedipunane ja E163 (viinamarja
palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi
On olemas vaarika moos, mustika moos, pohla moos, maasikamoos.Minu lemmik moos/moosid on vaarika ja maasika moos.....11 Kasutatud materjal............................................................................................... 12 Moosi keetmine 3 Moositegu pole sugugi keeruline, tuleb vaid jälgida hügieenireegleid ning kasutada kvaliteetseid marju, puuvilju või muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused - mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad- maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud-aprikoosid, melonid- ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid. Enne moosi keetmist küüri köök ja purgid puhtaks. Kui purgid küüritud, aseta need külma praeahju, keera temperatuur 150 kraadi peale ning kuumutada purke 20 minutit. Ahjutemperatuur ei tohi ületada 175 kraadi, kuna siis võivad purgid puruneda. Kuumutatud purgid aseta puhtale froteerätikule
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil
annaabi.ee 
