Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena. Sünnitus oli kerge, ent mitte elu, mis sellele järgnes. Lapse sünnitunnistusele sai kirja ,,Norma Jean Mortenson". Norma sünni ajal töötas Gladys tehnikuna filmitöösuses, kus kaastöölised aitasid tal haiglaarveid tasuda, sest
keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud koolis käima, võtab ema ta enda juurde tagasi
august 1962 ·Ta veetis palju oma lapsepõlvest kasuperedes. ·Monroe alustas karjääri mis tõi talle kaasa filmilepingu. ·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval filmistaar. ·Pärast Sõbranna abiellumist saadeti marilyn lastekodusse. ·Monroe abiellus Doughertyga, abielu purunes. Karjäär ·
Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid (abiellusid vastavalt 1971 ja 1978). Ansambli nimi moodustati 1973 ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. https://www.youtube.com/watch?v=-crgQGdpZR0 Marilyn Monroe Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta
kirves nagu näiteks armuke. Kindlasti on autor oma teose ainestikuks mõtteid saanud just elust enesest ning neid siis osavalt raamatusse põiminud. Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes
kuulutanud ja nõuab kohut Kissingeril üle. Ilmselt valistsus ei hakka seda ideed toetama. Samas ka paljudele amerriklastele on ta liiga armas ja pealegi ei taha inimesed, kes temaga õhtust on söönud, tunnistada, et nad on õhtustanud sõjakurjategijaga. Viimane on nö tapnud 200 000 timorlast. Human Rights Watch, Amnesty International ja muud inimõiguslaste grupid võtavad asjaolu ükskõikselt. Põhjendatakse seda ka veel faktiga, et Kennedy administratsioon, kes alustas sõda Lõuna Vietnamis ja terrorit LadinaAmeerikas ning Johnsoni administratsioon, kes alustas rünnakut Indohiinas on samu vigu teinud. Pealegi poleks olnud see Kissingeril võimalik ilma aktiivsete intellektuaalide suure abita. Tekib ka küsimus, kas rahvusvaheline õigus hõlmab isikulisi kuritegusid. Tufti professor on öelnud, et moraalsusetus pole ebaseaduslik ja ebaseaduslikkus pole isikuline kriminaalne vastutus
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
meelitada. Hiina hoidis kriisil siiski silma peal: piirikonflikt Indiaga Lõuna-Tiibeti pärast oli ajastatud just Kuuba kriisi algusesse, st perioodi, mil mõlemad supervõimud olid piisavalt hõivatud ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1) Kriisi käik 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile: · diplomaatiline; · Kuuba blokaad ja luure; · sõjaline löök Kuubale. 17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele. Sama päeva õhtul, pärast
Kuna Vernon oli sel ajal alles 17-aastane, siis Tupelos nad abielluda ei saanud. Elama hakkasid nad siiski Tupelo idaosas vaesemate linnajaos väikses kahetoalises majakeses , mille Vernon ise 1934. aastal üles ehitas. Perekond oli väga vaene. Vernon teenis raha maad harides ja juhutöid tehes, Gladys oli aga õmblusmasinate operaator. Esimese eesnime sai Elvis oma isa Vernon Elvis Presley järgi. Teine eesnimi pandi isa hea sõbra Aaron Kennedy järgi. Arvatakse, et nimekuju "Aron" valiti selleks, et nimi sobiks kokku kaksikvenna teise eesnimega "Garon". Elvis ja tema vanemad kasutasid suurema osa Elvise eluajast nime "Aron". Nii on ka näiteks tema kooli lõputunnistusel ning abielutunnistusel. Elu lõpu poole püüdis Elvis oma teist eesnime ametlikult traditsiooniliseks ja piibellikuks "Aaroniks" muuta, kuid selgus, et ta ongi juba ekslikult selle nimega ametlikult
Mais 1984 ilmusid müügile Michael Jacksoni moodi nukud, mis maksid 12 dollarit tükk. Biograaf J. Randy Taraborrellikirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet." Aastal 1985 sai "Making of Michael Jackson's Thriller" parima videoalbumi Grammy auhinna. 2009. aasta detsembris valis USA Kongressi raamatukogu "Thrilleri" muusikavideo National Film Registry'sse; tegu on esimese muusikavideoga, mis sinna võeti. Ajakiri Time kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- kui ka värvipiirid". The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on Michael Jackson ja kõik ülejäänud. 1983
Johnsoniga toetas Kongressi püüet tagada mustanahalistele hääleõigus. 1957. aasta kodanikuõiguste seadus esimene omataoline 82 aasta jooksul oli samm edasi, andes föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. Siiski jäi seadus mõneti ebamääraseks ja nii surusid liikumise aktivistid 1960. aastal läbi kodanikuõiguste seaduse, milles olid valimistel osalemise takistamise eest ette nähtud ranged karistused. KENNEDY AMETIAEG Kennedy astus ametisse 1961. aastal 35-nda presidendina. Ta sündis rikkasse Iiri-katoliku perre. Sellest hoolimatta püüdis ta elus ise midagi saavutada. Näiteks kirjutas ta Harvardis tudeerides bestselleri. Ta teenis ka Teises maailmasõjas torpeedokaatril. . Poliitilistelt vaadetelt oli ta demokraat. 1952. aastal sai John Kennedy senaatoriks. Inimestele meeldis pikka kasvu, energilise, avala ja poisikeseliku silmnäoga armastusväärne katoliiklasest presidendikandidaat
Kunstis tekib abstraktsionismile vastukaaluks happening ja popkunst. Pealetungiva televisiooni tõttu võetakse kasutusele kinos uued filmitehnilised võtted: laiekraan, laifilm, stereoheli Levib populaarne teleshow. "I Love Lucy", kus võeti kasutusele palju tehnilisi ja kunstilisi uusi võtteid. 9 J.F.Kennedy John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 Brookline, Massachusetts 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953 1960. 1960
Jackson oli USA popmuusika singliedetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari. Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine ning süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises tekitasid palju kõmu ja poleemikat. Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet 2,5 miljardit inimest. Jacksoni Muusika ainestik ja žanrid Erinevalt paljudest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis helisalvestile, kusjuures laulusõnad olid tal peas. Mitmes laulus, nagu "Billie Jean",
Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud.
Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud.
]. Jackson oli USA popmuusika singliedetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari[viide?]. Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine ning süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises tekitasid palju kõmu ja poleemikat. Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuseteleülekannet 2,5 miljardit inimest.[2] Lapsepõlv ja The Jackson 5 Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema
Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid.
Angeleses. Lisa-Marie, kes on peale Keoghi abielus olnud ka Michael Jacksoniga, päris Elvise varandusest ümberarvutatult ligi 2,5 miljardit Eesti krooni. Ehkki rahaga armastust osta ei saa - Lisa-Marie läks hiljuti lahku oma peigmehest John Oszajcast, kes oli temast seitse aastat noorem -, tagavad rikkused Benile kuningliku elu. Modelli ja lauljana töötanud 33aastane ema kannab hoolt, et lapsed ei satuks meedia hambusse. Nii Ben kui Danielle käivad Los Angelese erakoolis. Nende villat valvavad relvastatud turvamehed. Turvajad on kaasas ka siis, kui pere käib oma Florida mereäärses suvilas puhkamas. "Priscilla Presley õpetas Lisa-Marie'le, et kedagi väljastpoolt peret ei tohi usaldada. Sedasama teavad nüüd ka Lisa-Marie lapsed. Nad käivad isaga tihedalt läbi ja on kindlalt kahe jalaga maa peal." Ehkki Benjamin on kangesti vanaisa nägu, eristab neid üks - poiss pole sugugi nii tujukas nagu Elvis.
siiditrükkidega. Ta oli mitmekülgne tegelane, kes oli tuntud oma sõprussuhete poolest boheemlastesega, eriliste intellektuaalidega , Hollywoodi kuulsuste ja rikaste aristokraatidega. Ta oli ka vastuoluline tegelane oma teoste olemuse poolest, surmalähedase tulistamise ja oma sekselu pärast. 1960ndatel hakkas Warhol tegema maale ameerika toodetest nt campbell soup cans coca cola pudelitest ja koomiksitest nagu superman ja popeye. 1962 aastal hakaks ta tegema siiditrükke kuulsustest nt Marilyn Monroe, Elvis, Troy Donahue, ja Elizabeth Taylor kasutades suurendatud fotosid ja kandes need pildid lõuendile kasutades projektorit. 1963. aastal rajas warhol stuudio, mis sai nimeks kunstivabrik. See oli kunstistuudio kuhu ta palkas ,,kunstitöölised", et massiliselt toota peamiselt printe ja postreid aga ka teisi esemeid nt jalanõud, mis olid kunstniku poolt disainitud. Kunstivabrik oli Kunsti Tootmise Masin. Warholi ründasid kriitikud, kes süüdistasid teda tarbijaõiguslusele
Elvis Presley (19351977) Elvis Presley lauljakarjäär Elvis Presley oli rock `n` rolli kroonimata kuningas. Rockikuningas Elvisele omistati möödunud sajandi lõpus peale niigi juba võimalikest suurima tiitli veel üks aunimetus SAJANDI ARTIST. Kuulsad on John Lennoni sõnad : "Enne Elvist polnud midagi." Kindlasti oli see veidi lennonlik liialdus, kuid kindel on see, et pärast Elvist polnud miski enam endine. Esinemata kordagi väljaspool Põhja Ameerikat sai temast ometi rockmuusika ja rockmuusikute suurim mõjutaja terves maailmas möödunud sajandil. Enamus 20 sajandi kuulsamaid rockmuusikuid olid teismelised, kui Elvis komeedina maailma vallutas. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade muusikute poolt öeldust, kellest enamus veel praegugi rockimaailmas ilma teevad ning kindlasti teatud mõttes Elvise poolt loo
endal. Nimelt tema viie lapse peale sõlmiti kokku 19 abielu. Eleanor Roosevelt suri 7. novembril 1962. aastal 78-aastasena. Tema surma kellaajaks oli 6:15 p.m. ehk 18:15. Matused Surres oli Eleanor väga austatud naine, seda näitasid tähtsad inimesed, kes olid tema matustele tulnud. Teiste esimeste leedide matustele tuli kohale enamasti nii mõnigi veel elus olev "ametiõde", kud Eleanor Roosevelti matustele tulidka presidendid ise. Kohal oli ametis olev president John F. Kennedy koos oma naise Jackiega, eelmised presidendid Eisenhower ja Truman ning ka Kennedyle järgnenud president Lyndon B. Johnson. Eleanor Roosevelt maeti oma abikaasa kõrvale Hyde Parki 10. novembril 1962. aastal. Autasud Eleanor Roosevelt sai oma elu jooksul kokku 35 autasu, rohkem kui tema mees. Franklin teenis Eleanori 35 autasu vastu 31. Tema esimene autasu D.H.L. ehk Doctor of Humane Letters oli saadud 13. juunil 1929. aastal. Viimaseks autasuks oli 1962. aasta juunis saadud
Selle peale puhkeski 1812a (James Madison presidendiks), kus vastusammuna kuulutas Madison, et GBlt tuleb vallutada Kanada. Tungiti Kanadasse. Sõda polnud ei USAle ega GB-le edukas. 1814 igavane rahu kahe rigii vahel. Ainuke asi, mis reguleeriti oli USA Kanada merepiir. Järgmine konflikt, mis puhkes Euroopaga, oli seotud Lõuna ja Kesk Ameerika riikide iseseisvumisliikumistega, mida USA toetas, 1822 USA president J. Monroe ametlikult tunnistas uusi riike ning seadis sisse diplmaaatilised suhted. Pingestas olukorda USA- Euroopa vahel( pärast Viini kongressi reaktsioonivaimustus). Suurbritannia üllataval kombel ei protesteerinud iseseisvusmiskatsete vastu (protestisid, Hispaania, Venemaa etv). GB mõistis, et kaubavahetus eraldi Ladina Ameerika riikidega on lihtsam ja mahukam kui siis, kui nad on üks Hispaania riik.1823a - James Monroe doktriin, milles
õe Danielle'iga Los Angeleses. Lisa-Marie, kes on peale Keoghi abielus olnud ka Michael Jacksoniga, päris Elvise varandusest ümberarvutatult ligi 2,5 miljardit Eesti krooni. Ehkki rahaga armastust osta ei saa - Lisa-Marie läks hiljuti lahku oma peigmehest John Oszajcast, kes oli temast seitse aastat noorem -, tagavad rikkused Benile kuningliku elu. Modelli ja lauljana töötanud 33aastane ema kannab hoolt, et lapsed ei satuks meedia hambusse. Nii Ben kui Danielle käivad Los Angelese erakoolis. Nende villat valvavad relvastatud turvamehed. Turvajad on kaasas ka siis, kui pere käib oma Florida mereäärses suvilas puhkamas. "Priscilla Presley õpetas Lisa-Marie'le, et kedagi väljastpoolt peret ei tohi usaldada. Sedasama teavad nüüd ka Lisa-Marie lapsed. Nad käivad isaga tihedalt läbi ja on kindlalt kahe jalaga maa peal." Ehkki Benjamin on kangesti vanaisa nägu, eristab neid üks - poiss pole sugugi nii tujukas nagu Elvis
● Müüri mõju berliinlastele ○ IDA-BERLIINILE halb. See võttis ära vabaduse Ida-berliinlastelt, kuna nad ei saanud enam siseneda Lääne-Berliini - nad ei saanud enam sotsialismi eest põgeneda läände vabadusse. ○ Lääne-Berliinile oli müür pigem positiivne, kuna nad ei tahtnud kõiki neid sotsialiste oma poolele. Halb oli see, et müür võis lahutada peresid. ○ Müür oli tervele Lääne-Euroopale vabaduse sümboliks, see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud
Kurt Donald Cobain referaat Elulugu Kurt Donald Cobain sündis 20.veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asub umbes 120 kilomeetrit Seattle'st edelas, Washingtoni osariigis. Kuna Kurti ema töötas sekretärina ja isa oli mehhaanik, siis raha probleeme tal ei olnud. Kurt oli hüperaktiivne laps ja sellepärast anti talle tihti rahusteid. Ilmselt sai sealt ka alguse tema narkomaania. Ta elu oli õnnelik kuni ta sai 10-aastaseks siis lahutasid ta vanemad. See lahutus mõjus Kurtile väga halvasti. Ta muutus kinniseks ja temaga oli raske suhelda. Peale lahutust elas ta kordamööda ema ja isa juures, kuid kuna kumbki teda ei soovinud, läks ta elama oma sugulaste juurde. 8-aastaselt tekkis Kurtil kujuteldav sõber, kelle nimeks sai Boddah. Kurtile ei meeldinud koolis. Talle meeldis maalida ja laulda. Koolis sai ta tihti teiste poiste käest peksa, sest teda peeti homoks, kuna ta parim sõber seda oli. Kurt on öelnud, et ta pol
Samuti hakkas Prm konfiskeerima ameerika laevu. Ameeriklastel tekkis prantslaste vahel vimm, Ameerika hakkas taas lähenema SB-le. Napoleon soovis taas Lousianat muuta prm kolooniaks. Napoleon müüs Lousiana koloonia ameerikale. SB polnud rahul, et Ameerika jätkas siiski kaubandussuhteid Prmaga. 1812 kuulutatakse SB-le sõda. SB püüdis endale saada Kanadat. Lõppes praktiliselt igasuguste territoriaalsete muudatustega. 1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid.
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus
Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu
Ma võiksin praegu isegi bändist loobuda. See aga ei oma tähtsust, sest ma olen lepinguga sõlmitud.'' 1992. aastal Vanity Fair'i artiklis tunnistas Love, et rasedana tarbis ta heroiini. See kahjustas laastavalt ta lavakarjääri. Kuna Cobaini ja Love romanss oli alati meedia tule all, leidis paar end tagaaetuna tabloidi reporteritest, kes vallandasid artikleid nende lapse kaasasündinud narkosõltuvuse kohta. Courtney ja Kurt olid kõigi silmis hoolimatud ja lohakad lapsevanemad. Los Angelese lastekaitse võttis tütre neilt ära ja tüdrukutrits saadeti paariks nädalaks Courtney õe, Jamie juurde elama. Peale paari nädalat taotlesid nad uuesti lapse hooldusõigust, kuid pidid selleks tegema erinevaid narkoreste ja taluma sotsiaaltöötajate külastusi ning puurivaid pilke. Peale suuremat kauplemist said nad lõpuks taaskord lapse täisõiguslikeks vanemateks. 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad
Mao Zedong ei pidanud Hrustsovi enda ja Staliniga võrdväärseks kommunismi juhiks maailmas. Aprillis 1961 kukkus läbi ameerklaste katse Fidel Castrot võimult tõrjuda (Sigade lahe operatsioon), mis viis Kuuba ja NSV Liidu suhete tihenemiseni. Detsembris kuulutas Castro end leninismi pooldajaks, oktoobris 1962 sattusid NSVL ja USA aga Kuubale nõukogude rakettide paigutamise tõttu sõja lävele (Kuuba kriis). Juunis 1961 kohtusid Hrustsov ja USA uus president Kennedy Wienis, Austrias. Augustis 1961 püstitati Berliini müür. Juunis 1963 seati sisse otseühendus (telefoni teel) USA presidendi ja NSV Liidu juhi vahel, eesmärgiga tulevikus vältida Kuuba kriisi taolisi konflikte. Samal ajal algas Prantsusmaa eemaldumine NATOst, president de Gaulle parandas suhteid NSV Liiduga. Aprillis 1964 teatasid USA uus president Johnson ja Hrustsov tuumarelvade tootmise piiramise plaanist. STAGNATSIOON 1964-1985 Juhtkond 1966
olid tema jaoks iseenesestmõistetavad. Malcolm Muggeridge kirjutas kord, et ema Teresa ,,aktsepteerib kiriku autoriteeti samasuguse iseenesestmõistetavusega, nagu talupojad lepivad ilmaga ja meremehed tormiga. Tal ei tuleks mõttessegi seda kahtluse alla seada või ignoreerida (Kurg, 1998: 12)." Preemiate ja auhindade nimekiri, mis ema Teresale osaks on saanud, on pikk. Nimetagem tähtsamad neist: Paavst Johannes XXIII rahupreemia (1971), Rahvusvaheline John F. Kennedy preemia (1971), Templetoni preemia (1973), Rahvusvaheline Albert Schweitzeri preemia (1975), Nobeli rahupreemia (1979) ( Krabi, 2002: 14). Esimese autasu pälvis ema Teresa 1962. aastal Indias. Esmakordselt anti Padma Shri (Lootuse-orden) inimesele, kes ei ole Indias sündinud. Samuti on talle omistatud Briti kuningakoja kõrgeim autasu ,,Order of Merit". Kui ema Teresale 1979. aastal Nobeli rahupreemia määrati, pidi nii mõnigi ajalehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
