Marilyn Monroe
·Marilyn Monroe ( sündinud
Norma Jean Mortesen, ristitud
Norma Jean Baker)
·Sündinud 1. juuni 1926suri
5.august 1962
·Ta veetis palju oma
lapsepõlvest kasuperedes.
·Monroe alustas karjääri mis
tõi talle kaasa filmilepingu.
·Ta etendused olid alguses
väikesed kuid neid võeti hästi
vastu.
·Temast sai Hollywoodi üks
glamuursemaid ja
populaarsemaid esinejaid.
·Ta võitis ka kuldgloobuse .
·Viimastel aastatel oli ta haige
ja tal oli palju isiklike
probleeme.
Marilyn Monroe (1926-1962) • Sünninimi: Norma Jeane Mortenson • Sündis 1.juuni.1926 • Kasupered, lastekodud • USA näitlejanna, modell ja laulja • 20.sajandi üks kuulsaim näitlejanna ja seksisümbol • Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk • Suri 5.august 1962(unerohu üledoos) Karjäär • Modellikarjäär • 1948 allkirjastas Monroe kuuekuulise lepingu • Ta alustas muusikaliga “Ladies of the Chorus” kuid film polnud edukas ning tema leping tühistati • Ta sai endale väiksese rolli filmis “ Love Happy” , ta avaldas muljet produtsentidele, kes saatsid ta edasi New Yorki. • Peale seda sia ta endale juba rolli mitmes filmis • Edasi sai ta filmidesse, mis olid väga edukad • Ta võitis kuldgloobuse Tuntumad filmid • Some Like It Hot/Džässis ainult tüdrukud
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud koolis käima, võtab ema ta enda juurde tagasi
keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena
Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. 29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kõik kommentaarid