SOOME
IDA JA LÄÄNE
VAHEL
12. klass
PÄRAST KAOTUST
JÄTKUSÕJAS
Raske olukord
Iseseisvus on
säilitanud
Tuli taastada
majandus
Sõjahüvitisena NSV
Liidule saadetava kauba
rongile laadimine
Helsingis . Üle 60%
hüvitisest tuli maksta
metallitoodetes, nagu nt
vedurid , laevad ja
mitmesugused masinad .
IDANAABRI SURVE
Teises maailmasõjas
kaotajate poolel olnud
Soome pidi loobuma
kümnendikust oma
territooriumist NSV Liidu
kasuks
President
Paasikivi
Soome
valitsuse
istungil
PÕLLUMAJANDUSMAAST
TÖÖSTUSRIIGIKS
Muutuste aeg
Metalli tööstus
Metsatööstus
Euroopa Vabakaubandusühendus ( EFTA )
Euroopa Majandusühendus
„Enne oli soo,
Kõlbas ja Juss. –
Nüüd on põld,
pakid ja buss…“
Kari Suomalaise
karikatuur
SISEPOLIITIKA
Sotsiaaldemokraatlik Partei
Rahvuslik Koonderakond
Keskusta (Keskpartei)
Rootsi Rahvapartei
Kommunistlik partei
Roheliste erakond
Soome
parlamendihoone
Sõjajärgsete
aastakümnete
majanduslikud ja
ühiskondlikud
muutused ei
põhjustanud siiski
suuri muutusi
riigikorras.
Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7
presidenti:
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast.
algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes? USA ja Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami ning Hiina ja NSVLi toetusel moodustatud Põhja- Vietnami vahel tekkisid pinged.Põhja-Vietnamis moodustati Lõuna-Vietnami valitsusevastaseid rühmitusi ning valitsuse vastu võitlesid ka dzunglites pesitsevad sissisalgad, keda toetas P-Vietnami valitsus.USA juhtkond otsustas toetada L-Vietnami valitsust võitluses P-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.Avalikkuse survel oli USA sunnitud alla kirjutama sõja lõpetamise kokkuleppele.Pärast USA vägede lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning 2 aasta pärast
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani
konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes
(Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal reorganiseeriti ENSV riigi keskarhiiv kaheks: Tallinn: Eesti NSV oktoobri revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid, oktoobri revolutsiooni alates materjal oli ORKAs ja varasem materjal oli RAKAs. 960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku
Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule
Kõik kommentaarid