Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mängud - erinevad mängud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mängujuht, hiir, ringis, hiire, lust, tool, arva, plaks, muusika, kass, istuv, tüdrukutele, õuna, kaheteist, jooks, hiirelõks, emotsioon, varas, pliiats, toolid, tara, augu, mängima, pliiatsid, ütlema, vanasõna, lahkub, kepp, stopper, õhupalli, paigutus, liigutuse, rütm, põlved, märgu, ringmäng, toolide, arvab, magavad, peremees, katsubOtsija eesmärk on silmad kinni leida ülesse üks inimene, peale mida läheb leitud isik otsijaks. Võitja otseselt puudub, kuid enda meeleheaks võivad võitjatena tunda ennast need, keda pole kordagi kätte saadud. Et mängu raskemaks teha, võib välja valida ka kaks otsijat, kuid sellisel juhul kehtib üks täht kõigile osalejatele siiski. Jääkarud Osavõtjaid vähemal 10. Määratakse ära ja märgitakse maha suur nelinurk – jääpank. Ülejäänud osa mänguväljakust on meri. Mängujuht määrab kaks juhtmängijat – jääkaru, kes seisavad jääpangal. Ülejäänud mängijad (karupojad) ujuvad meres (jooksevad ringi). Mängu alustamise signaali peale võtavad jääkarud teineteisel käest kinni ja lahkuvad jääpangalt vallatuid poegi püüdma, kes ei taha koju tulla. Vanad karud ajavad poegi taga ja püüavad ühendada vabad käed selliselt, et karupoeg jääks nende vahele. Taoliselt püütud karupoeg viiakse jääpangale jne. Kui on kinni püütud kaks
Laagrilaste mängud. Tõde ja Tegu. (Mängijad: paarisarv, vaja läheb toole) Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool. Üks neist on ,,töe" tool, teine ,,vale" tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad, et lause on töene, jooksevad nad ,,töe" tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad ,,vale" tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena Tikkude sorteerimine (tikutoos, stopper, rätikud)
TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall Mängu käik: Lapsed on ringis. Üks laps on seotud silmadegaringi keskel. Lapsed laulavad või loevad salmi: "Pimesikk, nüüd otsi sa oma sõber ülesse. Siis sa hakkad nägema, üks, kaks, kolm!" Pimesikk astub kellegi juurde, kombib teda ja pead ta ära tundma. Kui kompides ei tunne, siis palub lapsel laulda või teha mingi looma häält (näiteks teemale vastavat kui nädalateemaks on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER
*Teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgikstekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. *Sõnaseletusmäng *Münditeatevõistlus Mängivad 5-7 liikmelised võistkonnad. Mängijad istuvad kas pingil või tihedalt üksteise kõrval asetatud toolidel. Mängujuht paneb kummagi võistkonna esimese mängija parema käe seljale 5-kopikalise. Märguande peale algab lõbus võistlus. Esimene peab mündi asetama teise käeseljale, see omakorda kolmandale ja nõnda edasi. Keegi ei tohi teist kätt appi võtta, münt liigub ainult käeseljalt käseljale. Kui münt maha kukub, peab selle oma käeseljale tagasi panema mängija, kes mündi maha pillas. Võidab võistkond, kes mündi kiiremini edasi annab. Magic stick · Inimeste arv: 6-15
Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile
19.00 Sünnipäeva lapse saabumine 19.15 Söömine ja toosti ütlemine 19.50 Kingituste andmine 20.10 - Sünnipäeva lapse tõstmine 20.20 Mängud 21.00 Söömine ja joomine 21.50 Karaoke ja tantsimine 00.00 Esimese bussi väljumine (klubi eest) 02.30 Teise bussi väljumine 7 Mängud Ajalehe tants Seda mängu saab mängida ainult paaris. Tuleb võtta ajaleht, minna kahekesi sinna peale ning kui muusika mängima hakkab peab tantsima. Muusika lõppedes volditakse ajaleht iga korraga aina väiksemaks ning võitja paar on see kes kõige kauem suudab ajalehelt maha astumata lõpuni olla. Ümber toolite Toolid on pandud ringi, ning inimesed istuvad nendel, muusika mängides tõustakse püsti ning kõnnitakse ümber toolite ja sellel ajal võetakse üks tool vähemaks ja kui muusika kinni pannakse peavad inimesed kiiresti omale tooli leidama kuhu istuda. See kes ilma jääb läheb mängust välja
Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. Võlurimäng Eesmärgid: arendada kehalist aktiivsust ja tähelepanu Mängu käik: Juhtmängija on võlur. Lapsed kõnnivad võluri selja taga, jäljendades tema liikumist
Mängija peab saama pliiatsi pudelisse, kes saab esimesena hakkama, on võitja. Mängijaid võib olla 2 ja miks mitte ka rohkem. Mis sa Kuule kaasa võtad? Mängujuht teab ainult, et Kuule saab kaasa võtta ainult enda eesnime esimese tähega algavaid asju, inimesi, loomi, omadused jne. Näiteks: kui mu nimi on Ants, siis ma võtan kuule kaasa ananassi, audi 100, arvuti, armastuse, aafriklanna, armsa kutsu jne. Variante on palju. Teised pakuvad huupi ja mängujuht ütleb kas nad saavad selle asja kaasa võtta või mitte. Et asi huvitavam ja keerukam teiste jaoks oleks, siis võib igast mula juttu ja seoseid oma eelneva asjaga öelda. Kui keegi juba haisu ninna sai, siis ta seda teistele jällegi öelda ei või ning aitab koos mängu juhiga teisi hämada nii kuis jaksab ja naerda ka nii kuis jaksab. Tikutoosimäng Mängu eesmärk on see toos suuga (huultega/hammastega) üles tõsta, kuid seista tohib ainult oma jalataldadel/nende külgedel
Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid......................................................4 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtt
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused. Leitak
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks-
ringikäimine. Jõulude ajal oli tuppa toodud õled, millel oli väga hea mängida jõuludele omaseid mänge. Üks nendest mängudest oli ,,Liig ja paar". Seda mängu mängiti just jõulude ajal, kuna siis oli kasutusel rohkesti pähkleid. Ühel mängijal on pihku peidetud 2-3 pähklit ning teine peab mõistatama, kas pähkleid peos on paaris või paaritu arv. Kui vastaja tabab märki, saab ta pähklid endale. Populaarne oli ka ,,Kindamäng", milles mängijad istuvad ringis ning üks ringisolijatest võtab kinda, mille ta viskab kellelegi sülle, samal ajal hüüdes kas õhk, vesi või maa. Kinda saaja peab ütlema kiirelt ühe linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad Ülestõusmispüha on üks vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühasid. Lihavõtted on liikuvad
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsioon
tänapäeval Eesti jaoks valgusaastate kaugusel. Lisaks OM kullale, oli Tiit Sokk üks peategelastest ka N. Liidu meistritiitli võitmisel 1991 aastal Tallinna Kalevis. Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikad mängijad). Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. Esimene treener isa kõrval oli Aarne Laos. TSIK-is treenis teda aga juba Märt Kermon.Kuulsamatest nimedest juba profina treenisid teda Jaak Salumets, Aleksander Gomelski, Mike Fratello. N. Liidu noortekoondises oli juhendajaks Vladimir Obuhhov. Sokul polnud lihtne ennast jagada Kalevi ja N
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud v�
Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.....................
''Kes ma olen?'' Mängijad istuvad ringis. Valitakse üks inimene, kes peab ruumist lahkuma (valimine näiteks loosi teel). Kui üks inimene on ruumist lahkunud, lepivad ülejäänud mängijad omavahel kokku kes ta on (valida tuleks erinevate ametite/elukutsete seast). Näiteks: lepitakse kokku, et ta on koristaja. Nüüd kutsutakse ruumist väljunud mängija ruumi tagasi ning ta küsib igalt ringis istuvalt mängijalt mida ta peaks endale ostma? Esimene ringis istuv mängija ütleb näiteks ämbri, teine ütleb mopi, kolmas põrandalapi jne (kõik asjad on seotud sellega, mida tal oma ametis vaja läheb). Küsimuste esitaja saab igalt ringis istuvalt mängijalt ühe vihje. Kui ta ei arva oma ametit ära enne, kui ring täis saab, peab ta uuesti ruumist väljuma ning teised mängijad mõtlevad talle uue ameti. Kui ta aga õige vastuse ära arvab, lahkub ruumist juba järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. ,,Ajalehemäng"
Kui ei, läheb pall vastasmeeskonna kätte. Enne iga katset rivistuvad kaitse- ja ründemängijad vastamisi teine teisele poolele algusjoont katse algab, kui alustaja ulatab palli oma jalgade vahelt mängujuhile . Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool olevale mängijale söötes või palliga joostes. Ettepoole sööta võib ainult algusjoone tagant ning iga rünnaku käigus vaid ühe korra. Enamasti on söötjaks mängujuht. Mängijad võivad palli ka käest kätte üle anda, sööta tagasi või külgsuunas Kui nelja katse jooksul ei õnnestu palli 10 jardi võrra edasi viia, läheb ründeõigus vastasmeeskonnale ja jätkatakse samast kohast. Üldjuhul neljanda katsega riskima ei hakata, seda tehakse vaid kriitilises olukorras. Kui meeskond on kolmandal katsel jõudnud vastase väravajoonele piisavalt lähedale, proovitakse neljandal
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmam
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
Etikett Sissejuhatus See peatükk annab juhiseid, mil viisil golfi peaks mängima. Kui neid juhiseid järgitakse, saavad kõik mängijad golfi maksimaalselt nautida. Läbivaks põhimõtteks golfi mängimisel on see, et alati tuleb väljakul teistega arvestada. Mängu vaim Golfi mängitakse enamasti ilma kohtunikupoolse pideva järelevalveta. Mäng tugineb inimeste aususele - eeldusele, et teiste mängijatega arvestatakse ning reeglitest peetakse kinni. Kõik mängijad peaksid käituma distsiplineeritult, näidates alati üles viisakust ja järgides ausa mängu põhimõtteid, hoolimata sellest, kui võistluslik mängija ka poleks. Selline on golfimängu vaim. Ohutus Mängijad peaksid olema veendunud, et keegi ei seisa löögi või proovilöögi tegemise ajal liiga lähedal või sellises kohas, kus on oht saada pihta kepi, palli, kivide, kiviklibu, okste või muu sarnasega. Mängu ei tohi alustada ega jätkata enne, kui eelmised mängija
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................
Playoffid mängitakse turniiri süsteemis ja iga vastasega, kes tuleb mängitakse 4 võiduni, kaotaja langeb välja. Nii on mõlemas konverentsis 3 ringi. Kolmandas ringis kohtuvad konverentsi 2 paremat mängijat ja võitja saab konverentsi tiitli, ning saab osaleda NBA finaalis, mis kestab samuti 4 võiduni Finaali võitja saab Larry O'Brieni karika, lisaks saavad kõik
JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul het
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL..................................................................................................
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
võrgu all (temal on pall), 26 paariline tema vastas. Võrgu alune mängija söödab palli erinevates suundades (ette, taha, paremale, vasakule). Eesmärk hoida palli mängus 9. Kolmik seisab ühel joonel. Palli ning sooritada vastuvõtt söötmine ja liikumine pallile korrektsel, et pall ei läheks üle järele, kui toimub sööt, teha võrgu. plaks. Harjutuse eesmärk on koostöö arendamine. 7. Komik seisab piki võrku ühel joonel. Äärmine söödab keskele, keskmine selja taha, sealt pikk sööt tagasi 10. Kolmik seisab ühel esimesele. Pärast söötu peab joonel. Äärmine söödab iga mängija puudutama keskele, keskmine selja taha, ründejoont
Saalijalgpall Nimi "futsal" tuleb portugali keelsetest sõnadest Futebol de Salao ja tähendab saalijalgpalli. See on ainuke sisejalgpalli vorm, mida aktsepteerib ka FIFA. Futsalit kutsutakse jalgpalli väike-vennaks, kuid tipptasemel on tegemist hoopis erinevate mängudega. Tänaseks on futsalist saanud ülipopulaarne mäng, mida tõestab ainuüksi see, et nt Itaalias on üle 4 miljoni futsali harrastaja. Samas jalgpalli harrastajaid on Itaalias umbes miljon! Futsalist on välja kasvanud sellised mängijad nagu Ronaldo, Ronaldinho, Pele jt. Jalgpallist palju väiksem väljak arendab mängijates tehnilisi oskusi, kiiret reageerimist ja vilgast mängusilma. Tegemist on väga hea meeskonnamänguga, kus tänu väikesele koosseisule saavad kõik mehed pidevalt mängus aktiivselt osaleda. Kuna futsalit mängitakse põhiliselt saalis, on mängutingimused alati head - olgu väljas nii raju kui tahes. Eesti mängijate jaoks on futsal väga hea ettevalmis
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..........................................................................................................
· Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud. · Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. · Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja hüppajateks on mängijad, kes said kahepoolse vea. Mänguolukorrad Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud.Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab. Minutiline vaheaeg
Liikumismäng Mängu pealkiri: "Kõik koos" Mängu eesmärk: Arendada ruumis orienteerumise oskust, lisaväärtusena ka rühmatöö oskus Mänguks vajalikud vahendid: Paber ja pliiats kasvatajale; kriit või paberiteip, laste arvule vastav hulk toole, kaks poomi( väisemate laste puhul võib kasutada vaipa või kriidijoont) Mängu kirjeldus: Grupp jagatakse kaheks paarislugemise teel. Kasvataja ütleb: "Rühm: Hüppa üles" ("Kükita nurka", "Heida põrandale pikali", "Kõnni üle poomi", "Istu toolile", "Plaksuta käsi kõrgel õhus", "Koputa seinale", "Joonista õhku ring", "Hüüa lakke: Hei", "Seisa toa keskele", "Hüppa üle kriidijoone"). Loomulikult võib mängu keerulisemaks arenedes käsklusi lisada) Mängu reeglid: 1. Jälgida, mida kasvataja ütleb ja jälgida, et kogu rühm teeks seda sama 2. Kui keegi rühmast nii ei tee nagu kasvataja ütleb, kaotab rühm ühe punkti 3. Kui kogu rühm teeb seda, mida kasvataja ütleb
annaabi.ee 
