Loodi riiklikud komisjonid loodusvarade uurimiseks ja tootmiseks. Riik reguleeris maksu- hinna ja laenupoliitikat. Peamiseks majandusharuks kujunes tööstus. Põllumajanduses jätkus ühistegevuslik liikumine. c) Kultuurielus toimusid samuti suured muutused, nagu ka majanduses. Eesti keele riigikeeleks saamisega viidi õppimine üle eesti keelseks. Riigi ja omavalitsuste koostööl loodi palju kutsekoole. Algkool oli tasuta ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. 1941 1944. Saksa okupatsioon a) Saksa okupatsiooni ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi tegutses Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetasid kindralkomissar ja sõjalised võimud. b) Saksa okupatsiooni ajal kasutas Saksamaa sõjategevuse ja okupatsiooni kulude katteks kasutada okupeeritud riigi resursse ja tööjõudu.
ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva
Kooliharidus jagatakse kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Erakoolid suletakse, koolikohustust pikendatakse aasta võrra, alustatakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestatakse 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Täpse organisatsioonilise struktuuri ja korra kindlustamiseks haridussüsteemis on kogu NL jaoks ühised üldharidusliku kooli tüübid. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Loobutakse algkoolijärgsest hargnemisest ja keskkooli moodustasid 9.11. klass. Vene õppekeelega koolid on 10-klassilised. Õppe- kasvatustöö aluseks on kommunistliku kasvatuse põhimõtted. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelis-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelis- teoreetilist taset
· Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik. Nii jäid paljud tegevusetuks ning ei tahtnud ükskõik millist töökohta. · 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See aga tekitas pahameelt, kuna alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Nii ei likvideeritud 6-klassilisi algkoole. · Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu. · Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks
tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit) Käibemaks tootele või teenustele lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. *Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. *Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 1.juulist 2009 20% maksustatavast väärtusest. *Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t
* Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad
Laineseid kultuuri kontaktid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes. Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati kooliastmete programmid. 1934. a. haridusreform tekitas pahameelt, alghariduse tase langes, maksuline õppeaeg pikenes: neljaklassiline kohustuslik algkool, viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu
Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri kulgemist, sest piirati loomevabadust. Üks osa loovisikutest läks kaasa rahvusühtsuse propagandaga ja teine osa tõmbus tagasi ning hakkas vaikselt protesteerima diktatuuriilmingute vastu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteemis algharidus maksuvaba ja kohustuslik ning keskharidus vabatahtlik ning maksuline. 1934. aastal haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5- klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See reform polnud eriti meeltmööda sest alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919
Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu- müügi tehingutel. (18%- käibemaks) MILLISEID MAKSE ME MAKSAME? Eesti riigieelarve tulu koosneb maksulisest ja mittemaksulisest tulust. Suurema osa moodustab maksuline tulu. Mittemaksulise tulu alla kuulvad tulu riigivaradele, riigilõivud ja muud majandustegevusest saadud tulud. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. (Nt passi saamine) Maksulist tulu saab otsestest ja kaudsetest ning sotsiaalkindlustusmaksudest. Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult: Eesti füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.
baasuuringutest õigusloomeni. Oma rahvusriigi loomiseni jõudnuna tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal välja ehitatud kultuuriasutuste võrgustik: 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. Haridus Oma asutamise järel alustas Eesti riik koheselt panustamist eestikeelse intelligentsi taastootmisesse. 1919. aastal avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ülikoolina ja eestlased said kõige
Ettevõtte sisese asjaajamise eest vastutab pearaamatupidaja XX, dokumentide vormistamine, lepingud, kirjavahetus jne. Majandustehinguid puudutavad dokumentatsioon käib ettevõtte siseste eeskirjade järgi. Raamatupidamise käigus kasutab ettevõte XX tasulist programmi Merit Aktiva. Iga majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendavad algdokumendid, nagu tsekid, arved jne. Algdokumendid sisaldavad järgmisi andmeid: dokumendi nimetus, number, koostamise kuupäev, tehingu sisu, tehingu maksuline väärtus, osapoolte nimed, kontaktandmed, allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist. XX aastaaruanded on kooskõlas Eesti Vabariigi Hea Raamatupidamistavaga, mis on vastavuses raamatupidamise seadustega. Vastavalt Raamatupidamise seadusele peab dokumentide arhiveerimisel raamatupidamiskohuslane säilitama algdokumente seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises on kajastatud. Samuti säilitatakse ka
Koole oli Virumaal palju - üle kahesaja. Enamus olid avalikud algkoolid, 5 gümnaasiumi ja rida kutsekoole. Haridusreformid Aasta peale iseseisvumist kehtestati sunduslik neljaklassiline haridus. 1920 võeti vastu ,,avalike algkoolide seadus", mille järgi algkool oli ühtluskooli esimene järk. Algkool oli emakeelne (ka venelastele), maksuta, ilma usuõpetuseta, kestis kuus aastat ja kohustuslik 7-16 eluaastani. 1922 aasta ,,avalike keskkoolide seaduse" järgi oli keskkool emakeelne, maksuline ja kestis viis aastat. Siis hakati ka keskkooli uuesti gümnaasiumiks kutsuma. Aasta hiljem muutus usuõpetus rahvahääletuse tulemusel koolidele kohustuslikuks. 1931 kehtestati kohustuslik kuueklassiline algharidus. 1937 võeti vastu keskkooli seaduse muutmise seadus ning keskkool muudeti viieklassiliseks eelgümnaasiumiks ja kolmeklassiliseks reaalkooliks. Gümnaasiumis oli õppemaks 60 krooni aastas. Koolimajad ja keskkond
Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. See tegi võimalikuks täiendõppeta ja eksamiteta ülemineku madalamalt kooliastmelt kõrgemale. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6- klassilisele algkoolile järgnes 5- klassiline gümnaasium. Seejuures oli algharidus maksuvaba ja kohustuslik kõigile, keskharidus oli aga vabatahtlik ning maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus tegelikkuses siiski vaid nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused: vajalike hoonete puudus ja piisava ettevalmistusega õpetajate vähesus. 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. Reform tekitas
Eesti kultuuri edendamine sai rahvusriigi esmatähtsaks ülesandeks. Riik rahastas kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali kaudu. Lühikese ajaga, paari aastakümnega loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Põhjalikult korraldati ühtluskooli põhimõttel ümber haridussüsteem, mille kõigis lülides võeti õppekeeleks eesti keel. Algkool oli kohustuslik, maksuta ja ilmalik, kekskool vabatahtlik ja maksuline. Aastani 1934 oli koolisüsteem kahe-, hiljem kolmeastmeline, gümnaasium jagunes humanitaar- ja reaalharuks. Alg- ja keskkoolis õpetati kaht võõrkeelt peamiselt inglise ja saksa. Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. Aastani rohkem rõhku kutseharidusele, sest praktiliste kutsete ja tehniliste erialade asjatundjaist oli puudus. Kooliuuendusliikumises võeti eeskuju Lääne-Euroopast.
liigutused ja teksti esitamise oskus. Näitlejate riietus oli draama eri zhanrides erinev. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis, nn koturnides. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikud lõbustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud ja mehed. Sissepääs teatrisse oli maksuline. Kasutatud kirjandus KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lill,A.2004. Tragöödia leksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Nahkur,A.2005. Antiigist renessansin. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri Teater- http://et.wikipedia.org/wiki/Teater Pildid http://www.google.ee/
ning väljendusrikkad liigutused ja teksti esitamise oskus. Näitlejate riietus oli draama eri zhanrides erinev. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis, nn koturnides. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikud lõbustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud ja mehed. Sissepääs teatrisse oli maksuline. 15 Kasutatud kirjandus 1. KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. Lill, A.2004. Tragöödia leksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Nahkur, A.2005. Antiigist renessansini. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri 4. Teater- http://et.wikipedia.org/wiki/Teater
Justkui uus rahvus oleks tekkinud sel päeval- uus ühtekuuluvustunne.(Leon Degrelle) Üks oluline muutus tööliste jaoks oli veel standardse 44 tunnise töönädala seadustamine. Kõik ületunnid olid makstavad kõrgendatud tariifi alusel. Ning kehtestatud 8 tunnise tööpäeva puhul tekkis võimalus teha inimestel ka ületunde- seega tõusis palga tulu. Töölistele oli üks esimesi ja suuremaid soodustusi, mis seadustati Kolmandas Riigis, maksuline puhkus (3-4 nädalat palgalist puhkust), mis seadustati praktiliselt esimest korda Euroopas. Sellega kaasnesid veel riigi poolt makstud puhkused reisidega maal ja merel. Saksamaalt saigi alguse just laiaulatuslik programm noortele spordikogemuste ja treeningute andmiseks. Hitler hoolitses ka töötajate vaba aja eest. 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing See oli nagu ilus kevadine tunnetus, milles oli uhkust, jõudu, heasüdamlikkust ja teisi emotsioone, mis liigutasid inimesi
lahkusid täpselt samamoodi. Justkui uus rahvus oleks tekkinud sel päeval- uus ühtekuuluvustunne.(Leon Degrelle) Üks oluline muutus tööliste jaoks oli veel standardse 44 tunnise töönädala seadustamine. Kõik ületunnid olid makstavad kõrgendatud tariifi alusel. Ning kehtestatud 8 tunnise tööpäeva puhul tekkis võimalus teha inimestel ka ületunde- seega tõusis palga tulu. Töölistele oli üks esimesi ja suuremaid soodustusi, mis seadustati Kolmandas Riigis, maksuline puhkus (3-4 nädalat palgalist puhkust), mis seadustati praktiliselt esimest korda Euroopas. Sellega kaasnesid veel riigi poolt makstud puhkused reisidega maal ja merel. Saksamaalt saigi alguse just laiaulatuslik programm noortele spordikogemuste ja treeningute andmiseks. Hitler hoolitses ka töötajate vaba aja eest. 12 President Hindenburgi heakskiit
hinnakujundus, reklaam. Tarbimine siia hulka ei kuulu. Riigi elatustase= reaalne SKP: rahvaarv Vältimaks infaltsioonist tulenevaid moonutusi arvestavad majandusteadlased SKP jooksvates hindades ümber reaalseks SKP-ks(SKP, millest on infaltsiooni % maha arvestatud) Riigi elatustaseme tõusu võib oodata siis, kui SKP taseme tõus on kiirem kui rahvaarvu tõus. Dumping on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinna, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Maksuline tulu: Otsene maks- mida maksumaksja(üksikfirma, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. · Füüsilise isiku tulumaks, · ettevõtte tulumaks, · maamaks, · töötuskindlustus maks · sotsiaalmaks Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija · käibemaks · aktsiisimaks · tolimaks · hasartmängumaks Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% · pensionikindlustus 20% · tervisekindlustus 13% Käibemaks 20%
koturnides. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikud lõbustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Kõiki osi näidendeis, ka naiste osi, mängisid mehed. Näitlejaid peeti kultuse teenindajaks ja nad omasid mõningaid eesõigusi, näiteks olid nad vabastatud maksudest. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud. Sissepääs teatrisse oli maksuline. Kuid et kindlustada kõigile kodanikele, sõltumatult nende materiaalsest olukorrast, võimalust külastada teatrit, andis demokraatia Periklese ajastust alates igale huvitatud kodanikule toetusraha sissepääsumaksu ulatuses ühe päeva jaoks, IV sajandil aga kõigi kolme päeva jaoks. Suured Dionüüsiad (märtsis-aprillis) kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad ehk rongkäik Dionysose kuju ühest templist teise üleviimiseks, ja jumalat kujuteldi juuresviibivana
baasuuringutest õigusloomeni. Jõudnud oma rahvusriigi loomiseni, tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada mõte, mille oli välja öelnud Jakob Hurt ärkamisajal: ,,Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste võrgustik: 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. Oma asutamise järel alustas Eesti riik kohe panustamist eestikeelse intelligentsi taastootmisesse. 1919. a avati Tartu Ülikool esimest korda eesti ülikoolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas
Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise? Vastsündinute pakid maksaks Andra Veidemanni järgi 6 miljonit krooni, see on vaid 10 Mercedest, kui arvestada, et üks auto maksab umbes 600,000 krooni. Ka lasteaedadesse on hakanud maksud tasahilju sisse hiilima. Maksuline lasteaed tähendab, et vaesemad pered peavad koolieelikud üksi koju jätma. Mujal läänemaailmas on see seadusega rangelt keelatud. 19 Kokkuvõte Tänapäeva maailmas inimesed elavad stereotüüpide järgi, nagu vanasti, aga see ei sega neid,minu meelest, see vaid aitab, kui nad oskavad neid tasakaalustada.Esiteks, on levinud arvamus, et teatud
"Avalikkude algkoolide seaduse" vastuvõtmisega ka seadustati. Kaks aastat hiljem võeti vastu "Avalikkude keskkoolide seadus". 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. ·Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751
(üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Keskkooli moodustasid 9.- 11. klass, vene õppekeelega koolid olid 10-klassilised. 1948/1949. õppeaastal peaks käsu järgi vallandama kõik õpetajad, kes ei ole sooritanud kohustuslikke katseid Stalini biograafia ja ÜK(b)P ajaloo tundmises. Siiski ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt
Kirik oli oluline. - Türgi - Iraan (toonane Pärsia) - India (mogulid) ~ 1500.a. Oli Islamimaailm absoluutselt domineeriv selles maailmas (..., sõjalises, ka kultuurilises mõttes) Kuidas nii kiiresti on jõutud nii kaugele oma vallutustega: - võimuvaakum: araablased suutsid ära kasutada toonases lähis-idas valitseva võimuvaakumi (Bütsantsi ja Pärsia omavahelised konfliktid, tulemusena mõlemad pooled erakordselt nõrgestunud) - Bütsantsi möödalaskmised, nt maksuline surve, ennekõike Egiptuses ja Lähis-Idas oli maksukoormus märkimisväärne. Araablased nii palju raha ei nõudnud neilt aladelt ja teised riigid otsustasid hakata pigem ülal pidama Kalifaati (Konstantinoopoli asemel) - sõjatehnika – rändrahvaste puhul kõigil hea - religioon (islam ise) – põhjuseks ei olnud, islami levitamine ei olnud eesmärk (islamisse ei sunnita). Araablaste esialgsed vallutused olid lihtsalt röövretked.
annaabi.ee 
