Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksa ehitus ja talitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sagar, sapp, maksas, diafragma, sälk, rasvad, sapi, kolesterool, liver, maksal, eritab, tsirroos, värat, maksarakkudes, function, kupli, sappi, siseehitus, värativeen, toitained, valgud, vitamiinid, toksiinid, koostisosa, uurea, talletatakse, 2016, anatomy, seedeelundkond, rabe, trauma, ülaosas, meenutav, siseorgan, kahjulikke, koed, töövõimesuuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku
2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks
........................2 Maksahaiguste diagnoostika .....................................................................3 Maksahaiguste ennetamine .......................................................................3 Kasutatud kirjandus ................................................................................4 Sissejuhatus Maks (lad. hepar) on organismi suurim ja tähtsaim ainevahetuselund. See on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Täiskasvanuil moodustab maks ligikaudu 1/50 kehamassist. Tema ülesandeks on osaleda süsivesikute, rasvade ja valkude, vitamiinide ja hormoonide ainevahetuses ning paljude organismis eneses toodetud ning väljastpoolt organismi sattunud toksiliste ainete kahjutustamine. Lisaks toodab maks ka veel sappi, mis on vajalik toidu seedimisel. Maksa funktsioonid Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab
· Keha suurim organ ja nääre · Kaal umbes 1,5 kg · Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis, ainult maks puhastab verd · Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu igat füsioloogilist protsessi · Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas Töömehe ülesanded · Glükoosisisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete lagundamine · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kolesterooli süntees · Sapi tootmine · Varuainete hoidmine · Vere filtreerimine · Verevalkude ja -rakkude süntees Glükoosisisalduse regulatsioon · Maks reguleerib veresuhkru taset organismis · Eraldab saadud ainetest lihtsuhkrud ning ladestab need glükogeenina · Kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis hakkab maks glükogeeni lagundama · Kui glükogeeni varud on lõppenud, toodab maks aminohapetest glükoosi (et säilitada veresuhkru taset)
· Reguleerida vere hüübimist, tootes hüübimisfaktoreid · Toota hormoone · Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini. · Ladustada mineraale ja rauda. 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal kogutakse kokku ja valmistatakse ette lagundamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks
11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi e. hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas arteriaalne veri maksaarterist ja värativeeni venoosne veri maost, soolest, pankreasest ja põrnast, mis segunevad sinusoidides, mis on võrreldes kapillaaridega laiemad ja õhemate seintega. Veri lahkub tsentraalveenide kaudu
3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone! Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks.
Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1
diabeet e suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. maksatsirroos e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. maksapõletik (kollatõbi) ehk A- hepatiit. Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber
Neerupealiste ehitus ja talitlus Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. So
Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas. Pepsiin osaleb valkude lõhustamisel. 1.5. Maks on inimese kõige suurem nääre. Täiskasvanud inimese maks kaalub ligikaudu 1,5 kg. Seedimise seisukohalt on oluline see, et maks eritab sappi, mille koostisosad muudavad rasvad kergemini seeditavaks. Sappi eritub pidevalt, et seda seedimisel kogu aeg nii palju ei vajata, talletub ülejääk sapipõies. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Maksal on veel teisigi ülesandeid: Maksaensüümid muudavad kahjutuks organismile kahjulikud või mürgised ühendid, mis on koos toiduga verre imendunud. Seejärel väljuvad aga need ühendid sapi koostises inimese organismist. Maks hävitab ka baktereid, kui neid on soolestikust tulnud veres.
valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred 9)maksa ja kõhunäärme ülesanded Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgatesteks Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valke, süsivesikuid ja rasv lõhustavaid ensüüme. 10)Makrotitainete lõhustumissaadused vesi,valgud,süsivesikud,toidurasvad IV SELGITA 1.Kuidas on omavahel seotud toiduained ja toitained? Toitained ja toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia 2.Millset oleneb ainevahetuse kiirus?
reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud regulatsioonimehhanism. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta.
rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained.
Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel,
Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel difusioon ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi 8 käigus rindkere õõs suureneb nii külg kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning
Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna
○ kehamassist ○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks ○ hingamiseks ○ sooltoru ○ neerude tööks ○ aju tööks ○ soojuse hoidmiseks ○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine
seda kontrollib homöostaas. Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: 1. Üldisest aktiivsusest 2. Keha massist 3. Vanusest 4. Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Hingamiselundkond Ninaõõsneelkõrihingetoru e. trahheakaks kopsutoru e. bronhidbronhioolidalveoolid e. kopsusombud. difusioongaas liigub kõrgema kontsentratsiooniga keskonnast madalamale. O2 CO2 Sissehingatav õhk 21 % 0,04 %
- jäsemete liigutamine, arvatakse, et jäsemetes olevad pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamine intensiivistub. Verresuhkrusisalduse kontroll Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist. Glükoos jõuab verre: - süsivesikute seedimisel - glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes) - glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades) Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil Kui veresuhkru liiga kõrge - eritub kõhunäärmest INSULIINI (hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka glükoosi kasutamist rakus. Kui glükoosi hulk veres liiga madal
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5
Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne) Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa 6.Peamised kehaõõned Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas(rinna-ja kõhuõõne vahel) 7.Organite ehitusprintsiibid Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid. Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest. Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma. Strooma
Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: Pärast verre imendumist juhitakse valgud maksa. Maksas toimub aminohapete desamiinimine (aminorühmade eemaldamine) ja transamiinimine (aminorühma ühelt molekulilt teisele ülekandmine). Need protsessid kindlustavad mõningate aminorühmade ja valkude sünteesi. Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape
Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? · Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üles; diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb; atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. · Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres.
Kui saab vähem energiat, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel valke(leidub lihastes) Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid,
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond III faas,söögitorust makku, tahtele allumatu, see kestab sõltuvalt toidu konsistentsist. Toidukämbu edasiliikumine toimub peristaltika abil. SÖÖGITORU oesophagus Pikkus 25-30 cm, diameeter ~ 1,5 cm; lihaseline seedekanali osa, mis ulatub kõri alaservast maoni. Paikneb lülisamba ees C6-Th 10 ja läbib diafragma, makku suubumise kohaks on Th10 lüli kõrgus. Ta ei ole oma kogu ulatuses ühe laiune, vaid omab kitsusi. Tühjana on kokkulangenud olekus. http://www.plwc.org/oncology_content/content_images/esophagus_credit_large.jpg Söögitorul eristatakse kaela-, rinna - ja kõhuosa. 1.kaelaosa paikneb hingetoru taga 7 kaelalüli ulatuses 2.rinnaosa läbistab keskseinandi, kus ristub algul (4-5 rinnalüli kõrgusel) vasaku peabronhiga,
2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. Mõisted · Baroretseptor -sensor, mis asub veresoones mitmetel imetajatel. See tuvastab vere surve ja saab saata sõnumeid kesknärvisüsteemi. · Difusioon - molekulide hajumine gaasis v vedelikus
venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja · Diafragma tõuseb ülespoole · Roided langetuvad VERERINGE Südametööd mõjutab: · Hingamisgaaside sisaldus vees · Jäsemete liigutamine · Vererõhk (kõrge vererõhu puhul sõdame löögisagedus väheneb) · Adrenaliin- stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk.
16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees Magu on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus
- toidukämp liigub edasi PERISTALTIKA ABIL ● NEELAMINE TOIMUB KA RASKUSJÕUTA(astronaudid, kätel selistes) 7 SÖÖGITORU OESOPHAGUS E ksamil lihaskesta iseärasus! ● 25-30cm lihaseline seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku ● lülisamba ees (C6-Th10), südame taga, läbib diafragma, makku suubub Th10 lülikõrgusel ● keskmine diameeter u1,5cm, toidupala läbimisel u 3,5cm, omab kitsusi, tühjana kokkulangenud olekus. Söögitoru funktsioon:toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas. Söögitoru osad: 1. Kaelaosa:hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 2. Rinnaosa:pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku
oksüdatsioonil tekib 107 g vett) · Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. ,,Lipiidide" mõiste asemel mõistet ,,rasvad" ei ole õige kasutada, kuigi mõnikord seda tehakse. See pole korrektne. Lipiidid on lai üldmõiste. Seega mõistet "neutraalrasvad" ehk "rasvad" tohib kasutada vaid lipiidide ühe osa ehk triglütseriidide kohta, mitte aga kõiki lipiide haarava mõistena. Et toidulipiidide absoluutse osa moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit "toidurasvad". Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid, mida iseloomustavad järgmised omadused: · on vähemalt kahekomponendilised biomolekulid · omavad baasalkohoolset ja rasvhappelist (-lisi) komponenti(-e) · on reeglina estrid (alkoholi ja rasvhapete ühendid) · osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid · vees lahustumatud
annaabi.ee 
