Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika kontrolltöö 90min". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kogunõudlus, kogutoodang, hinnatase, rahapoliitika, reservi, nominaalne, rakendamise, rahvamajanduse, meetmeks, muuhulgas, lõpptoodang, ekspansiivse, eelarvepoliitika, keskpank, elavdada, tootmismaht, üleujutus, põud, looduskatastroof, pikal, pangad, suurendamine, depressioon, reaalsissetulek, baasaasta, lõpptoodangu, kaudsete, 1931, keynes, ristTagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab et kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle
Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö rahvuslikust printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Vale Hinne 0,0 / 1,0
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 8 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP
Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6
Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6
reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tööpuudus Vali üks: toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud) efektiivselt kasutatud. esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri Tagasiside Kuivõrd tööpuudus tähendab muuhulgas seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt kasutatud, siis niisugusele olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: Ükski pole õige.
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: saab olla 5 efektiivset ettevõtet. 28. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: mastaabieffekti. 29. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: tegemist on mastaabisäästuga. 30. Reegel MR=MC on kasutatav: nii lühi- kui ka pikaajalises käsitluses. 31. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: firma peab lühiajaliselt sulguma. 32. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: *piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv- ressursside ühikuid tegelt ÕIGE * on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline (moodles õige) 33. Firma minimaalne kogus suurtootmisel *on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne tegelt ÕIGE * saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga (moodles õige)
teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad
J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: a. sisemajanduslik koguprodukt (SKP) b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e
Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.
E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi
KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus
on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid Sisemajanduse koguprodukt (SKP), näitab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Teisisõnu, SKP kirjeldab majanduse väljundit territoriaalsetes piirides, 27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli
G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse) X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste
9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus
tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1
tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka
Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC) TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb. Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega, ning ka muutuvkulude ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD
11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad; e) kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga; f) avaliku sektori kulutused kasvavad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad:
välismõjud ja avalikud hüvised; infoprobleemid; kohandumisprobleemid. Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust. Rahvamajanduse koduprodukt(RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi.
annaabi.ee 
