Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makromolekulid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape, defitsiidi, magneesium, imendumine, keedusool, alkohol, peensooles, vitamiin, oksendamine, kõhulahtisus, terav, kestva, kaltsium, jämesooles, oksaalhape, liigeste, hüpotensioon, lihaskrambid, osteomalaatsia, depressioon, luukoe, naatrium, soovitada, neerud, keedusoola, hüpertoonia, kaalium, kartul, pähklid, teraviljad, lakto, antagonistid!! 3. Reproduktsioon (retinool) spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng o Rakku võetud retinool vabaneb ja seostub tuumavalkudega o Toimib teatud geenide ekspressioonile 4. Antioksüdantne regulatsioon 5. Glükoproteiinide süntees (retinoolfosfaat) glükoproteiinse lima teke Defitsiit: ohustab kasvueas lapsi, ühekülgselt toitujaid · Teke karoteenist häiritud suhkruhaiguse, hüpotüreoidismi korral · Imendumine häiritud maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoole haavandite, kroonilise nefriidi puhul Tunnused: · Nägemishäire hämaruses · Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine! · Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired
5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? Süsivesikud: On organismi põhiliseks energiaallikaks Kuuluvad rakkude ja kudede koostisse Määravad veregrupi Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse
5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või
2 joodud. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30minutilise seansiga üle 600 cal. Seda on rohkem kui kulub energiat sama kaua joostes. Infarpunasaun on tõhus tselluliidi lammutaja ja mürgistest jääkainetest vabastaja, nagu näiteks toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool ja raskemetallid. Ealisi keelde ega piiranguid ei ole - tegemist on kogu pere saunaga. Rasedatel soovitatakse tavalise 30 min. pikkuse seansi asemel olla saunas 12 minutit, et loote vedeliku temperatuur ei tõuseks üle normi. Infrapunasauna kasutatakse: spordimeditsiinis ja taastusravis, samuti liigesepõletike, nahahaiguste, hingamisteede ning veresoonkonna probleemide raviks. VESIRAVI: Vesi oma eripärase keskkonnaga avaldab organismile mitmekülgset toimet. Keha
Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. 2. TÖÖ SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas
ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vitamiinide kohta peaks teadma: · vitamiinid on eluks hädavajalikud; · -vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · -vitamiinid ei oma energeetilist väärtust, st nad pole energiapillid; · -vitamiinid ei asenda teisi toitained; · -üks vitamiin ei asenda teist; · -vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid; · -vitamiinide kestvad megadoosid on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulikud; · -vitamiinide kasutamine vajab korrektset ja meditsiinilist lähenemist, mistõttu vitamiinide meelevaldne tarbimine pole kindlasti põhjendatud ega edukas. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid
c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste
c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste
Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele
.....................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C.........................................................................................................................35 Vitamiin D.....................................................................................
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H- de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. ??? Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus.??? Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. ???
intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 1015%. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, samuti väheneb vastupanuvõime nakkushaigus- tele. Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valgu- vaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liig- tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi resistentsus nakkushaiguste suhtes
kohe Ca, et ei hüübiks. Ca vastutab lihaskontraktsioonide eest. Ca vahendab biosignaale. Ca saame peamiselt loomsest toidust. Osades taimedes võib olla palju Ca, kuid organismid ei saa seda kätte. Mg Rasvlahustuvate sooladena luukoes, Mg aktiveerib paljusid ensüüme, inimeses on Mg aktiveeritaviad ensüüme ca 300 (inimeses kokku ca 2100 ensüümi). Vastutab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastumise eest. Mg puudus on põhiline lihaskrampide tekke põhjus. Magneesium on klorofüllis keskne element. Taimedest eraldatud klorofüll kasutatakse toiduvärvina, kui asendada Mg, Ca-ga saadakse suhteliselt looduslik sinine värv. Allikas: Põhiliselt taimne toit eeskätt täistera tooted. Loomsetest saab ka. Mg sissesöömine suures koguses ei tekita suurt midagi muud kui kõhulahtisus. Cl negatiivne laeng, anioon. Tasakaalustab rakkude positiivset laengut. Kloriidioonid osalevad seedekulglas ühendite imendumisprotsessis
ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
fisõlmed regulatsioon, kaitsefunktsioon Toidu mehaaniline ja keemiline tööt- Suu, söögitoru, magu, Seedimissüsteem lemine, imendumine, jääkainete erita- sooled, seedenäärmed mine Laguproduktide eritamine, pH ja Kusesüsteem Neerud, põis, kuseteed vedelikutasakaalu regulatsioon
annaabi.ee 
