Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne...
Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses
Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult
välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide tekkes ;makroevolutsioonilised muutused aga uute geenide tekkes ja mutatsioonides regulaatorgeenides
Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. (panda, lumeleopard, euroopa naarits, madukotkas, siniraag, krüüsel, rabapistrik, jutt-selg kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Aluseks on muutused pärilikus infos. Mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
leviala piire ning võibki püsima jääda eraldatud populatsioonina ehk isolaadina. Peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik. Geograafiline isolatsioon - Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine
Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni: Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused: Taimedel seemneümbrise ja vilja teke, loomadel seljakeeliku teke. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess Divergents-liigiline mitmekesistumine. Adaptiivne radiatsioon-erinevateks liikideks eristumine, vastavalt ökonissides olevatele tingimustele
eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3
................. ... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ....................................................... 2) Millest koosneb makrorevolutsioon? (3) MAKROEVOLUTSIOON 3) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: Sarnasused: ........................................................................................ ........................... ................................................................................ ............................................................................................................ .................................................................................... Erinevused: ................
looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused:
ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine
· Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Prokarüoodid Bakterid Eukarüoodid Kõik ülejäänud organismid (Inimesed)
erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin
Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi
Esineb rohkem taimeriigis (nt:polüploidsus, mis on võimalik ka üksikisendi geenmutatsiini tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine). 2. Aluseks muutused pärilikus infos 3. mitmekesistumine mikro ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaguneb kolmeks: 1.progress(täiustumine) progress- uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega aoranismi tüüpide teke. prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed
mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
piirkonnas uuesti tekkinud VALE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik. 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8
looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. 6.makroevolutsiooniks e. Suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Kõige suuremad evolutsioonilised muutused leidsid aset umbes 3-2.5 miljardit aastat tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1) organismide mitmekesistumine- makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erisuguste tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Nende iseseisval evolutsioneerimisel ja levilate laienemisel võisid need tütarliikideks lahkneda. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e. Divergentsiks.- selle ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi
iseärasused mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Ristumist takistavad tegurid: Ökoloogiliselt eraldatus Ajaline isolatsioon Signaaltunnused Sugurakkude biokeemiline sobimatus Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon nim liigist kõrgemate teket ja arengut. See seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni protsessid: 1) mitmekesistumine- kohastumine uute elupaikadega ja ökoloogiliste tingimustega 2) Väljasuremine- ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine. Fooniline väljasuremine- liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. Massiline väljasuremine- lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid.
aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest
Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi
10. Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid 11. Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused: 1. Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis 2. Olemasolevate geenide kordistumine ja koopiageenide hilisem muteerumine 3. Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel 4. Lisakromosoomide teke Tinglikud võimalused: 1. Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine: · Olemasoleva materjali parem organiseeritus ja ärakasutus · Olemasolevate geenide avaldumise kontrolliv regulatsioon ajas/ ruumis
tohutul hulgal tolmu ja veeauru,mis mojutab globaalset kliimat. Massilised valjasuremised on mojutanud ka elu arengut Maal. Paljude liikide samaaegne havimine vabastas mitmeid elupaiku ja allesjaanud liikidele avanesid suureparased voimalused .Massilistele valjasuremistele on jargnenud intensiivne uute liikide teke. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro-ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev uheaegne kulgemine ,nende protsesside uhtsus.Mikro-ja makroevolutsiooni tagajarjeks on kogu Maa elukoosluse e biosfaari kujunemine.Pidevalt on tekkinud uusi liike ,pidevalt on neid ka valja surnud. Kasutatud materjalid: Bioloogia 4 /Okoloogia Evolutsioon Okoloogialeksikon
Süstemaatika põhiüksused on: Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Liigi isendid ristuvad vabalt ja annavad sigimisvõimelisi järglasi. Perekond- sarnaste tunnustega liikide rühm. Sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm. Selts- sarnaste tunnustega sugukondade rühm. Klass- sarnaste tunnustega seltside rühm. Hõimkond- sarnaste tunnustega klasside rühm. Riik- sarnaste tunnustega hõimkondade rühme. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. Toimuvad samad protsessid. Olelusvõitlus Looduslik valik Väljasuremine 2. Aluseks on geneetiline muutlikkus 3. Divergentne iseloom Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini 2. Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid. 3. Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise. Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. LIIKIDE TEKE 1
2) Ökoloogiline e. sümpatriline liigiteke Toimub ühtse levila piires. Eelistatult tunnustatakse taimedel. Geneetiliste isolaatide teke taimedel: Polüploidiseerumine e. genoommutatsioon, mille käigus kromosoomid mitmekordistuvad Liikide vahelised hübriidid Järjepidev iseviljastumine Sümpatriline liigiteke loomadel on küllaltki raskesti tõlgendatav. Levila muutub mustriliseks Liigiteke on mikroevolutsiooni lõppfaasiks ühest küljest ja makroevolutsiooni algmaterjal teisest küljest. Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud: a. Skeleti kivistised b. Tegutsemisjäljed c. Mumifitseerunud tervikorganismid (nt. igikeltsast leitud loomad) 2. Vahevormid (ürglind e. arheopterüks isend, kel üheaegselt linnu ja roomaja tunnused) 3. Atavismid elundid, mis eksisteerisid ammustel esivanematel, kuid mida pole nüüdisaegsetel isenditel, aga neid määravad geenid on kõikides olemas.
Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.
Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 27.Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30.Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene)
elutingimuste kindlasuunalised muutumised, liigis toimub geneetiline triiv.(uimeliste jäsemete kujunemine) Lõhestava puhul toimub kahe või enama kesmistest erinevate isendite rühma eelispaljunemine. Levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Liigis toimub geneetiline mitmekesistumine. Alamliigid võivad eristuda (Läänemere räime kaks rassi) Mikroevolutsioon/makroevolutsioon Mõlema protsessi tulemuseks on mitmekesistumine. Mikroevolutsioon toimub kiiremini. Makroevolutsiooni puhul muutuvad geenid, mikroevolutsiooni puhul alleelid Divergents/konvergents Divergentsi puhul kujunevad ühest rühmast uued rühmad Konvergentsi puhul tekivad ühes keskkonnast sarmased kohastumused Evolutsiooniline progress/regress Progressi puhul muutuvad organismid keerukamateks Regressi puhul muutuvad organismid lihtsamateks Analoogilised elundid/Homoloogilised e. Analoogilise puhul sarnase ülesandega erineva päritoluga elund
elupaikade mitmekesisusest. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi isendite geneetilisest muutumisest. Tunnustena avalduvad geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku. Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus
regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e
Nt pandakaru Hiinas, leemur Madagaskari saarel. Hübriid tekib kahe erineva liigi isendite järglase saamise korral. Hübriidid on viljatud ja looduses sünnib neid harva. Nt Zebroid sebra ja hobune, muul eesel ja hobune, liiger lõvi ja tiiger, kaama kaamel ja laama Liigitekke peamised teguri: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise kindlustab ristumisbarjäär. Välja on surnud ligi 90% liikidest. Makroevolutsiooni (liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng) kolm vormi: Progress ehk evolutsiooniline täiustumine uute, keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Nt prokarüoodid eukarüoodid, inimahv inimene Divergents ehk mitmekesistumine erinevate elupaikade asustamisega kaasnev organismitüüpide mitmekesistumine. Nt õistaimed korv-, huul-, ja liblikõielised jms; kiil kõik teised putukad
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents
18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18
loomahõimkond – sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond – õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine . Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused
arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks adaptiivne radiatsioon. Nt Darwini vindid.
kohastumused. Liigiteke on vaadeldav üleminekuna mikroevolutsiionilt makroevolutsioonile liigist kõrgemate taksonite (nn sugukonnad, seltsid, klassid) teke, areng, väljasuremine. MAKROEVOLUTSIOON Makroevolutsioon tähendab evolutsioonist liigist kõrgemal tasemel. Makroevolutsioon saab alguse isendite geneetilisest muutumisest: uute geenide tekkest, kromosoom- ja genoommutatsioonidest, olemasolevate geenide regulatsiooni muutustest. Makroevolutsiooni vormid on: · Evolutsiooniline täiustumine ehk progress (ehk vertikaalne evolutsioon) viib keskkonna senisest märksa täiuslikuma kasutamiseni, organismirühmade keerukama ehituse ja talituseni. · Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (ehk horisontaalne evolutsioon) toimub progressis omandatud tunnuste baasil. Divergentsi aluseks on kohastumine erinevate elutingimustega, toimub lihtsalt vanemrühmade lahknemine tütarrühmadeks, s
4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2. Liigi tekke kiirust peaks mõõtma põlvkondade vaheldumise kaudu. 3. Liigi teke on pidev protsess, mis toimub alati ja kõikjal eluslooduses. Liikide keskmine eluiga 2...10 mln aastat (palju erandeid). Liigi alamstruktuurid: · Süstemaatilised (alamliik, rass) · Mittesüstemaatilised (kloon, puhasliin) Kloon- ühe isendi vegetatiivsel paljundamisel saadud isendid Puhasliin- iseviljastumisel saadud järglaskond
Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust
28. Millised kaks võimalust on liigi defineerimisel ? Bioloogiline def. – võimeline saama viljakaid järglasi Morfoloogiline def. – anatooniliste tunnuste erinevus 29. Geograafilise isolatsiooni tüübid+näited. Geograafiline barjäär (mägi, ookean) 30. Bioloogilise isolatsiooni tüübid+näited. Ristumisbarjäär: ajaline, käitumuslik ja mehaaniline 31. Kes on endeemsed liigid ? Liik, mille leviala on suhteliselt piiratud ja väike 32. Millised on makroevolutsiooni tüübid+näited. Mitmekesisus – kohastumine uue keskkonnaga Evolutsiooniline täiustamine – keerukamate ehitustega organismide tekke Väljasuremine – massiline liikide hävimine ELUSLOODUSE KLASSIFITSEERIMINE 33. Kes süstematiseeris eluslooduse ? Carl von Linne 18. saj 34. Oskad eluslooduse klassifikatsiooni suuremast üksusest väiksemaks hundi näitel. Riik-hõimkond-alamhõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik 35. Mis on taksonoomia ?
õhus, maismaal) - Roomajatest kujunesid välja: - Imetajad (200 milj. a. tagasi) - Linnud (150 milj. a. tagasi) Mikro- ja makroevolutsioon Mikroevolutsioon Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni - Kohastumine on põhiline mikroevolutsiooni protsess - Liigiteke ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek) Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 1. Mitmekesistumine 2. Täiustumine 3. Väljasuremine Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Olelusvõitlus Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest Olelusvõitluse põhjused:
BIOGENEETILINE REEGEL kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI ERINEVUSED: mikroevolutsioon toimub palju kiiremini kui makro; mikros toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makros läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise.
Tal on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. PROKARÜOOT- ehk eeltuumne. Tal puudub rakutuum ja membraansed organellid. RUDIMENDID- ehk mandunud tunnused, organismil olemas, aga ta ei kasuta neid, nende funktsioon pole oluline. POPULATSIOON- ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. DNA moodustumine oli elutekke esimene aste. VÄÄR · RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooni protsess. TÕENE Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. TÕENE Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on liik. VÄÄR · Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Stabiliseeriv valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.VÄÄR · Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7 ..
tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates ning sellega liigi säilimist Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega Liigiteke uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud
N: vaal- imetajate omadused aga kala keha. MaE muutused: 1. Saavad alguse isendi geneetilisest muutumisest. 2. MaE muutuste peamiseks suunavaks teguriks on looduslik valik (LV). Muutused toimuvad läbi kohastumuste ja vahevormide kaudu. Põlvnemisseoseid kujutatakse organismirühmade sugupuul e fülogeneesipuul. Mikroevolutsioon muutused saavad alguse uute alleelide tekkest. Makroevolutsioon muutused seoses uute geenide tekkega. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on Maa eluskoosluse e biosfääri kujunemine. Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom mitmekesistumine Mi ja Ma evolutsiooni erinevused: · MiE on kiirem · MiE hõlmab vähem isendeid · MiE Tugineb geenialleelide muutumisel ühest vormist teise, MaE eeldab uut tüüpi geenide teket. Lk. 194-201, küsimused lk. 202
saaklooma evolutsioonist, sureb ta ka ise välja peale saaklooma ammendamist. väljasuremine on enamasti on enamasti tingitud sellest, et liigi kohanemine ei vasta enam keskkonnale. evolutsioon toimub pidevalt kõrgema (liigse?) spetsialiseerumise poole, samas surevad just need kergemini välja. samas, ükski liik ei adapteeru vulkaani plahvatusele vms katastroofile. massiekstinktsioon on mõjutanud makroevolutsiooni oluliselt ja korduvalt. liigi „vanus“ selles julmas maailmas tavaliselt 1-10 MA. enam mutatsioone on enama rakutsüklite arvu puhul, kiirema ainevahetusega organismidel. siiski evolutsioon justkui kiiremini ei toimi, molekulaarne kell ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest. 7. Katastroofid 1 Kriit-Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid
Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 42) Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 43) Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 5 44) Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) 45) Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene)
Divergents mitmekesistumine. Uute organismitüüpide teke erinevate elupaikade olemasolu tõttu. Kovergents erinevat päritolu organismide sarnastumine elupaiga ja tingimuste tõttu. Maad asustanud liikidest on üle 90% välja surnud. Väljasuremine nagu ka uute liikide teke sõltub kahesugustest teguritest: elutingimused ja organismide endi omadused. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa igavesti püsida. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu biosfääri kujunemine. Inimese põlvnemine Meie lähimad sugulased on inimahvid. Nende sarnasus avaneb kehaehituses, käitumises, füsioloogias, haigustes, kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused lk 102. Inimene on ainuke loll loom, kes vabatahtlikult tööd teeb. 5-7 miljonit aastat tagasi võis elada liik, kes võis olla n-ö lahknemiskoht inimahvidest. Esimesed inimlased olid australopiteekused.
Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste ökoloogiliste tingimuste ja konkurentsi tõttu (Darwini vindid).
annaabi.ee 
