Mikroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandus-protsesse vaadeldakse üksiksubjekti (ettevõtte) tasandilt. Makroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandusprotsesse vaadeldakse kogu majanduse (või riigi) tasandilt. Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb majanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusõpetus Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja
mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid hindade stabiilsus? Põhjenda. Olulisem on majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi majanduskasv. Siis majandus liigub edasi ja ei jää teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse ühe koha peale tammuma. Inimeste heaolu peaks kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut paranema, seega peaks neil olema rohkem raha, et ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, kasvavate hindadega kaasa minna. Muidugi peavad alandades tööpuudust ja inflatsiooni
majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD Majandusteooria baseerub teatud kindlatel teaduslikel printsiipidel ehk reeglitel, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad selle keskkonna, kus majandusubjektid oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad
mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika - kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. 44. Makroökonoomika - kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. 45. Miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Alates 1. Jaanuarist 2017 on see 470. 46. Missioon - on mingi organisatsiooni tegevuse eesmärgid ja nende alus, mis on määratletud organisatsiooni arengukavas ja toetavad organisatsiooni visiooni. 47
liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nüüdisväärtus (present value) kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna otseinvesteeringud investeeringud põhivarasse
ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10)
Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne Alternatiivkulud: on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud
ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kuspõhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalik võim.Instutsiooniökonoomikas püütakse teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid. Esineb 4 liiki majandussubjekte: sisemaised tarbivad subjektid( majapidamised), sisemaised tootvad subjektid ( ettevõtted), riik ja välismaa. Makroökonoomika uurib majanduse terviklikku käitumist. Riigi majanduselu mõjutavad üksikute majandussubjektide( ettevõtte, tarbija, valitsuse) tegevused ning makromajandus keskendub kõigi individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Riigirahandus vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve kaudu, analüüsides samas
majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro ja makroökonoomika)
ühiskonna majanduslikku arengut. Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel on mitmekesised. Riik kehtestab seadused või reegleid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Riik toodab valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida nende kaupade ja teenuste müügilt kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks.
oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga organisatsioon ja turustrateegia
oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia
mobiilsed; ei eksisteeri väliseid mõjureid. NB! Neid kriteeriume rangelt järgides ei jää ratsionaalselt toimuvast maailmast midagi järele! NB! Mis on ühe jaoks ratsionaalne, ei tarvitse seda olla teise jaoks ehk ratsionaalne käitumine on „õigete“ teede valik eesmärgi seadmisel! 13. Makro- ja mikromajandus Mikroökonoomika (üksikult üldisele) – kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika (üldiselt üksikule) – kirjeldab majandussektorite (nt. ettevõtted, valitsus jne) vahelisi seoseid ehk õpetus turu üldisest tasakaalust. 14. Turu definitsioon, valitsuse roll turumajanduses Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Tähendus majandusteooria mõttes – turg kui majanduse toimimise korraldus ehk süsteem. Turumajanduses lahendatakse majanduse põhiküsimused turu
maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse market order - väärtpaberitehing, kus hind on määratud memoriaalorder - raamatupidamisõiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte monetaarsuse printsiip - raamatupidamise põhimõte, mille järgi kõik varad, kohustused ja majanduslikud tehingud väljendatakse rahas munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
majandusprotsessidesse ainult turutõrgete uletamiseks ja sotsiaalse õigluse tagamiseks. Seega saame vertikaalsetest juhtimisseostest rääkida peamiselt ettevõtete erinevate juhtimistasandite vahel. Siiski peame arvestama, et ka uhiskonna tasemel juhitakse uhiskonna liikmeid, sh majandussubjekte, teatud kusimusi seadustatud käskude-keeldudega, mille täitmist administratiivselt kontrolitakse ja rikkumise eest riigivõimu jõuga karistatakse. Vertikaalsetest juhtimisseostest sõltub väga paljuski ka horisontaalsete seoste iseloom ja struktuur. Ühiskonna juhtimise vertikaalne organisatsioon majanduslike meetmete abil ei ole uhtne tervik. Raske on kujundada majandusmeetmete kompleksset susteemi, mis võimaldaks ladusalt realiseerida uhiskonna
Majandustõus on kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. *Majandustõus on majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. *Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel. 44. Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Ka võib makroökonoomikat nimetada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. *Makroökonoomika on majanduse kui terviku käitumise uurimine. 45. Miinimumpalk Alampalk ehk miinimumpalk on palga alammäär, millest vähem ei tohi
ei suurenda. Välismõju Tarbimise välismõju: ühe majandussubjekti tarbi-mise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest. Tootmise välismõju: teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmis- tulemustele. Välismõjude olemasolul ei vii turumehhanism Pareto-efektiivse ressursside kasutamiseni jaotuse korraldamisse peab sekkuma riiklike regulatsioonidega. Avalikud hüvised Avalike hüviste tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. Avaliku hüvise tunnused: · on kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses vabalt saadaval; · ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest: · pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; · optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; · tarbijatel stiimul salata hüvise kasulikkust; · "liulaskmine" ("jänest sõitmine") teiste arvel.
12 Hinnad kohanduvad tasemeni, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ehk turg on tasakaalus (s.t. tühjeneb). MAJAPIDAMISTEOORIA 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad vastavalt tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Eristatakse tootvaid ja tarbivaid majandussubjekte ehk ettevõtteid ja majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused. 1) Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve.
Eelised ühisraha kasutuselevõtul: · siseturu võimaluste parem ärakasutamine · majanduspoliitika stabiliseerumine 3 · valuutaspekulatsioonide vähendamine · hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses. 8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses.
eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. · migratsioon vt ränne · miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta · mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte · mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul · mittesüstemaatiline risk vt ettevõtte risk · mittevaene inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist · monetarism koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet.
rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist. Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. migratsioon – vt ränne miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet.
(järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja
51.Astmelise progressiooni ja maksukiilu ülesanded. Konspektis pole 52.Maksuintsidents. Maksukoormuse edasi- ja tagasilke. Teha joonis maksukoormuse jaotumisest (kui mingile tootele kehtestatakse maks). Maksuintsidents tielikult elastse nudluse ja tielikult mitteelastse nudluse korral. Intsidents tähendab kõige üldisemalt riigi finantstegevuse mõju tulude jaotusele. Intsidentsi analüüsiga tehakse kindlaks, mida ümber jaotatakse, milliseid majandussubjekte ümberjaotamine puudutab, milline on jaotamise ulatus, milline oleks alternatiivne olukord ilma ümberjaotamiseta. Intsidentsi erienvad vormid on sissetuleku ehk maksuintsidents, väljamineku ehk kuluintsidents ja mõlemat hõlmav eelarve intsidents. Maksuintsidentsi puhul, millele järgnevalt keskendume, on põhiliseks probleemiks maksukoormuse jaotumine erinevate majandusagentide vahel. Sealjuures on oluliseks küsimuseks ka maksukoormuse ülekandmise võimalused maksu kehtestamisel.
matemaatiliste mudelite kasutamine Majandusnähtuste mõõtmine on komplitseeritud agregeeritud käsitluse puhul sageli võimatu. Põhjuslik-tagajärgse seose väljatoomine on sageli võimatu. Seos mõõdetava (mõõdiku) ning uuritava nähtuse vahel võib olla hägus. Paljudel juhtumitel puhul piirdutakse agregeeritud käsitlusega. Distsipliini omandamine eeldab ajaloolise käsitluse mõistmist. Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte: Sisemaised tarbivad subjektid (majapidamised), sisemaised tootvad subjektid (ettevõtted), riik, välismaa. Kui viimase mõju peetakse ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika. Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks. Ceteris paribus järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes.
Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: · Riik kehtestab seadused ja reeglid, mis määravad ettevõtte ja majapidamiste käitumiskeskkonna. · Samuti toodab riik valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Erinevalt ettevõttest ei ole riigi esmane eesmärk kasumi teenimine, vaid kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu tagamine. · Riik muudab sissetulekute jaotumist ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, samal ajal toetades teisi. · Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edendamist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Riigi majanduspoliitika eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus
analüüsida. Alternatiivide võrreldamatus teostamise tulemuste arvestamisel tekib üheltpoolt samuti ühiskonna organisatsioonilise liigendatuse tõttu – otsustav subjekt arvestab võimaluse korral ainult oma organisatsioonilise üksuse raames avalduvaid alternatiivi realiseerimise tulemusi. Samal ajal võib alternatiivi teostamine oluliselt mõjutada ka teisi majandussubjekte, ka neid välismõjusid tuleks alternatiivi kasulikkuse hindamisel arvestada. Võib juhtuda ka, et tulemusi käsitletakse liiga kitsalt – näiteks piirdutakse mõnikord ainult otsese majandusliku kasu või kahju hindamisega. Samal ajal võib alternatiivi realiseerimine esile kutsuda muutusi ka teistes valdkondades – sotsiaalelus, looduskeskkonnas. Kõrvaltulemuste mittearvestamine võib moonutada kasulikkusehinnanguid.
annaabi.ee 
