Valitsus ja riigieelarve 11a Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Omandiõiguse kaitsmine ja kindlaksmääramine Vaba konkurentsi kaitse Positiivsete ja negatiivsete välismõjude reguleerimine Ühishüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Tihti on valitsus majandusseaduste vastu võimetu ja valitsuse sekkumine võib tekitada omakorda probleeme. Stiimulid Informatsioon Erihuvid Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem?
liiduvabariikide vahel. · SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. · 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile. · Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda. NSV Liidu lagunemise põhjused · Majanduslikud põhjused: - sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate objektiivsete majandusseaduste eiramine; - katse rakendada ettevõtlusel põhineva iseregulatsioonivõimega turumajanduse põhimõtteid riigis. Sotsialistliku süsteemi omapära: · Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; · tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused · NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: · Rahvuspiirkondade püüdlused ennast
inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jagunebmitmeks valdkonnaks: 1. majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. 2. rakenduslik majandusteadus- tegeleb seletatud ja tundmaõpitud seaduste majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2
Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus. Majandusteadlased vaatlevad majandust 2-st aspektist, üks on makro- ja teine mikrolähenemine. Selline lähenemine sai alguse 20
raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb
sidemete alusel, autoriteedi erinaevused võiksed) 59. Klann - hõim, sugukond (pole valitsust, inimese positsiooni määrab sugu vanus ja isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne hõimuliit – eristamine riigist tinglik, põhineb sugulusel, poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine 61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
Ükski riik ei saa läbi ilma majanduse õigusliku reguleermiseta. Igas riigis tekivad majanduse erinevatel organisatsioonidel erinevad majanduslikud huvid ning eesmärgid. Ühiskonna seisukohalt oleks need erinevad huvid koondatud ja välja kujundatud riigitahe,mis antakse seaduse näol välja. Õiguse ja majanduse omavahelise seos on kahesugune. 1)Tuleb arvestada sellega,et majandusuhted omavad objektiivset iseloomu,nad annavad objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus. !Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid. Majandusuhetele antakse õiguslik vorming. Õiguslik vorm antakse teatud suhetele,mida tahetakse arendada. Need majandusuhted,millest riik pole huvitatud,piiratakse nende arengut. Õigus/poliitika
liiduvabariikide vahel. SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile. Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda. Peamised NSV Liidu lagunemise põhjused. Majanduslikud põhjused: - Sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate objektiivsete majandusseaduste eiramine; - Katse rakendada ettevõtlusel põhineva iseregulatsioonivõimega turumajanduse põhimõtteid riigis. Sotsialistliku süsteemi omapära: -Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena. -tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. Poliitilised põhjused: - Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude impeeriumist lahti rebida.
spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest.
neid ei saanudki) · 1939.a. keelati ka linnaettevõtetel ja töölistel riigisisene ringiliikumine. Saksamaa Majandus allutatud riigi juhtimisele: · Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt ,,juhtideks", keda kontrolliti. · Hinnad dikteeris riik, talupojad pidid tootma seda, mida riik käskis · Majandusseaduste rikkujaid karistati trahvig, vara likvideerimise või koonduslaagrisse asumisega. · Kollektiviseerimist ei toimunud. · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati · Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele. · Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda) Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud.
nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. Küsimus 20 Mikro ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah, tõepoolest, mikro ja makroökonoomika peaeesmärgiks on pigem ikka majandusseaduste uurimine ja seletamine. Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria
T 46.Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. V 47.Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus ei muutu. V 48.Mida vähem onkaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. T 49.Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivaid tarbijad seda toodet osta. V 50.Majandusliku ratsionalismi üheks põhieeludseks on täiuslikku konkurentsi puudumine. V 51.Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. V 52.Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 53.Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 54.Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T 55.Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja
4. Valitsus on avatud välismaistele otseinvesteeringutele ja tegutseb aktiivselt nende ligimeelitamiseks. Geograafilised tingimused on majanduse arendamiseks küllaltki soodsad. Looduslikud tingimused ja ressursid on ainult eeldusteks, mitte aga majanduslikku arengut määravateks teguriteks. Määrav maa majanduse arengus on tootmisviis. Et Soomes valitseb kapitalistlik tootmisviis, siis areneb maa majandus kapitalismi majandusseaduste järgi, olenedes kapitalistliku maailmaturu konjunktuuridest. Nagu kõikide lääneriikide, nii ka Soome majandust on sõjajärgsel perioodil tabanud kriisinähtused, esineb ettevõtete kroonilist alakoormatust ning tööpuudust. Suured kasutamata tootmisvõimsused on tselluloosi- ja paberitööstuses, mööblitööstuses, tekstiilitööstuses, naha- ja jalatsitööstuses, ehitusmaterjalide tootmisel jm. On
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
(,,Kaasaegsed tööliste gildid", ,,Kaasaja sotsiaalsete nähtuste põhjustest", ,,Agraarpoliitika") Pidas õigeks mullaviljakuse teooriat, kaitses monopole, ei pooldanud teraviljatolle. 8. Mida jutlustas sotsiaalne koolkond? Kujutasid tootmist puhttehnilise protsessina, milles ei olevat sotsiaalseid elemente. Seega eraldasid nad ühiskondlikud suhted tootlike jõudude arengust, eitasid nende seoseid. Inimtegevuses soovitasid jälgida eesmärke. Eitati majandusseaduste objekstiivset iseloomu ning ühiskonnaelu aluseks peeti õigust. Õigus olevat kõigi majandus-ja sotsiaalsete protsesside aluseks. Tootmise eesmärgiks pole kasu saamine, vaid kõigi ühiskonnaliikmete kindlustamine elatusvahenditega. Sotsiaalse töötasu teooria. (lk 218- 226) 1. Kes olid matemaatilise koolkonna peamised esindajad? Jevons, Walras, Pareto 2. Milline on matemaatilise koolkonna metodoloogia?
valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud Majapidamised Ettevõtted Kaubad Kulutused (raha) Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine. Monetaar ehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank, muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses monetaristid. Ametiühingud (25 veebruar) Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010) Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks · Maa · Töö · Kapital
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seleteamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. Seletatud ja tundmaõpitud seadusi tuleb ka üksikute majandussubjektide huvides kasutada: sellega tegeleb rakenduslik majandusteadus. (Hõlmab valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne). Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on
peab kuuluma rahvale 15. Hinnake William Petty panust majandusteaduse arengusse. William Petty (1623-1687), kõige olulisem varajane majandusteadlane, kes valmistas ette pinnast nn klassikalise majandusmõtte arengule. Pettyt on nimetatud geniaalseimaks ja originaalseimaks majandusteadlaseks. Petty ei olnud mitte üksnes majandusteadlane teoreetik, vaid ka poliitik ja publitsist. • poliitilise ökonoomia looja • rõhutas majandusseaduste objektiivset iseloomu • statistiliste faktide analüüsi sidumine oma teoreetiliste väidetega, pani aluse poliitilise ökonoomia kõrvalharule: statistikale • nõudis alati uuritavate nähtuste täpset vaatlust, ent kasutas vaadeldavate nähtuste seletamiseks ja teaduslikku deduktsiooni • maksud on paratamatud, kuid neid ei tohi koguda liialt palju • tunnustas individuaalset omakasu ning eraomandit • „töö on rikkuse isa ja tähtis põhialus, samas maa on rikkuse
Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades?
ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · majanduslik sund asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle · majanduslik tõus tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes · majanduspoliitika meetodite ja vahendite kogumit majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks ning majanduse tsüklilisest arengust tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamiseks · majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega · majanduspoliitiline mudel majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile · majandusteadus majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel
paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes majanduspoliitika – meetodite ja vahendite kogumit majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks ning majanduse tsüklilisest arengust tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamiseks majanduspoliitika – tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile majandusteadus – majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks
Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi Piiratud e nappivad ressursid on üks majandusteaduse põhitõdedest, mis sätestab, et (majandus)ressursse ei ole kunagi ega kusagil piiramatus koguses vabalt saadaval. Homo (o)economicus on mudellik käsitlus majanduses tegutsevast inimesest, kes tunnetab majandusseaduste toimet, teeb neid arvestavalt alati arukaid, temale endale kasulikke järeldusi ja oskab omandatud teadmisi loovalt igapäevases tegevuses enda huvides ära kasutada, kes soovib oma vajadusi vaatamata ressursside piiratusele võimalikul paremini (täielikumalt) rahuldada. Puhas majandusteadus e majandusteadus kitsas tähenduses on majandusteadus, kuhu kuuluvad ettevõtteökonoomika, mikroökonoomika ja makroökonoomika.
Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiz, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse
piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT
põhineb üksikisiku vajadustel ja huvil. 30ndate aastate lõpus teised antropoloogid hakkasid väitlema Malinowski sesiukohtadel, et majandust siiski suunavad mingisugused laiamahaardega protsessid ja tingimused, millele üksikisik kohaneb. Grupid peavad lahendama selle küsimuse, kuidas kasutada piirantud vahendeid, selleks, et saada mingi produkt või tulemus see võib olla kasum, kuid ka prestiiz või õnn. 50ndatel kujunes kaks suur koolkonda: Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip) lääne majanduse seadused on universaalsed. Majandus on nagu loodus, pole vahet, millises ühiskonnas ta on, ta toimib ikka nagu majandus ühtemoodi. Universaalne nähtus on kasumiprintsiip kõigis ühiskondades toodetakse elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Kõik majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil ühiskonnad töötatakse välja hästi töötavad ühiskondlikud institutsioonid. Meie vajadused on lõputud, kuid vahendid on piiratud.
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted,
Miks õppida mikro- ja makroökonoomikat? Peaaegu kõikide inimeste olulisemate valikute puhul on tegemist majanduslike otsustega: parlamendi valimised, elukoha valik, elukutse valik, perekonna loomine. Ühtegi nimetatud valikut ple võimalik teha ilma, et puututaks kokku majanduslike küsimustega. Mikro- ja makroökonoomika õppimine ei tee kindlasti kedagi geeniuseks, kuid sellele vaatamata on oluliste majandusseaduste tundmine abiks igapäevaelus. Tehes igapäevaseid otsuseid ilma, et tuntaks majandusseadusi, võiks seda piltlikult võrrelda "pimeduses kobamisega". Majandusseadusi tundes on võimalik vastus leida näiteks järgmistele küsimustele: Ø Miks inimestel on alati raha vähem kui vaja? Ø Miks iga uus asi alguses on huvitav aga hiljem sellest tüdinetakse?
annaabi.ee 
