1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks J.Hurt 2) majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880.a. lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882.a. suri C.R.Jakobson
Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel), suur rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? Majandusmehed – K. Päts, “Teataja”, Tallinn. Edu algab majandusest. Aatemehed – J. Tõnisson, “Postimees”, Tartu. Hariduse ja kultuuri edendamine. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? Einsteini erirelatiivsusteooria, kuna nendega oli kõige raskem leppida ning vapustas maailma rohekm, kui teised avastused. 11
(sõjategevus Türgi vastu Balkani riikidelt, Venemaa toetas Balkani riike kuna tahtis suurendada oma mõju Balkanil). 1913 Teine Balkani sõda (esimese sõja võitjate suutmatus alad ära jagada) 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? – Majanduslik areng oli kiire, rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? – 1) Majandusmehed – K. Päts „Teataja“ – Tallinn. Teataja kuulutas „uueks jumalaks“ majanduse. 2) Aatemehed – J.Tõnisson. „Postimees“ – Tartu. Pidas tähtsamaks hariduse ja kultuuri edenamist. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev)
Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku
Aasta 1939 Saksamaa alustas okupeerimispoliitikat (Tsehhi). Venemaa andis mõista, et soovib endale Balti riike. 23 august 1939 allkirjastasid Saksa ja Venemaa välisministrid mittekallaletungilepingu MRP. Salajase lisaprotokolliga jagati IdaEuroopa ja Eesti läks Venemaale. 1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastiku...
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
· 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson 1882. a suri Jakobson ootamatult
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks:
muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan ette oma õnneotsinguid? Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku. Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama
muuhulgas rajati ka marksismi-leninismi aluste kateeder, mille õppeainete võtmine muudeti kõigile üliõpilastele kohustuslikuks. Tudengid jagati kahte klassi: "töörahva lapsed" said mitmeid soodustusi, "mittetöisest tulust elatuvate järglased" pidid aga tasuma õppemaksu. Esimesed arreteerimised Eestis said teoks juba 17. juunil 1940. aastal. Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, kultuuritegelased. Vähestel õnnestus põgeneda välismaale või ennast varjata Kättesaadud inimesed mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandi toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, osad hukati siinsamas Eestis. 1941 a. laienes areeterrimine. Vangistati kõiki, keda võis kahtlustada nõukogudevastases tegevuses, sealhulgas ka talunikke, töölisi ja muud lihtrahavast. Keegi ei võinud kindel olla homses päevas. 14. juunil 1941
- Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G. keel (ärimehed, kehvemal Suits) - Eesmärk: piiratud järjel talupojad) - rahvusliku, monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde
purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14
Koos sakslastega pidi formeeritava üksuse juhtkonnas olema ka Eesti ohvitsere. Leegion oli ju eestlaste endi loodud. 16 Lubaduse esimest poolt sakslased pidasid, kuid teist poolt rikkusid õige pea. Varsti selgus, et formeeritava diviisi juhtkond koosnes peaaegu täielikult sakslastest. Tuli leppida olukorraga, et eestlastest juhtkond oli rügementides ja pataljonides. Sakslased olid põhimõtteliselt adjutandid ja majandusmehed. Ka diviisile otseselt alluvate üksuste ülemad olid sakslased. Tegelikult tegutses diviisi lahinguline koosseis hiljem Eesti pinnal olnud lahingutes eestlastest ohvitseride juhtimisel. Sakslastest koosnev diviisi staap ei juhtinud Eestis ühtegi lahingut, arvestamata rügemendi Vabatahtlikuks kutsumise poster ülemate poolt tehtud otsuseid. Kuna Eesti Leegion kuulus Relva-SSi koosseisu ja oli allutatud välismaalastest koosneva üksusena selle
Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus. Ressursside vähesus ,,otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti. Kontrolli süsteem. Tegelik töösooritus. Töötulemuste ja tegevuste võrdlemine standardiga. Tegevused plaani muutmiseks. Selgitatakse välja kõrvalekalded ja muutmise vajadused. 33. Individuaalne ja organisatsiooniline otsustamine. Individuaalne otsustamine. 1. Majandusmehed, mis on kasulik ja praktiline. 2. Esteedid, ilu ja toreduse saavutamine. 3. Teoreetikud, uurimine ja analüüsimine, mitte tulemuste saavutamine. 4. Seltskonnainimesed, teiste soovid ja nende rahuldamine. 5. Poliitikud, isikliku võimu ja kuulsuse suurendamisest. Grupiline otsustamine 1.kui probleemon keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda lahendama. 2.kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad
· Eesti kirjakeele arendamine · Rahvaluule kogumine · Eestikeelsete õpikute väljaandmine · 1878. a asutas Jakobson ajalehe Sakala pööras tähelepanu majandusele ja selle edendamisele Suur lõhe · 1878. a astus Hurt avaliku kirjaga Sakala kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1. Aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks Hurt 2. Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine, juhiks Jakobson · 1880. a lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks · Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa astub Jakobson · 1882. a suri Jakobson · Jakobsoni surm ja Hurda lahkumine olid suureks tagasilöögiks ja languseks rahvuslikus liikumises 3) Rahvusliku liikumise tagajärjed · Loodi palju seltse · Eesti kirjakeele arenemine · Eestlaste eneseteadvuse kasv 15
Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Selle kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus Algas tööstuse ülesehitamine. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm võimaldamaks talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. 1942 moodustati SSi raames Eesti Leegion
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. + Villem Reiman Liberaalsete demokraatida radikaalne tiib + ,,Teataja" ringkond e majandusmehed + Konstantin Päts (1874-1956) asutas ,,Teataja" 1901.aastal, kaasates noored ja vihased, nt Jaan Teemanti ja Anton Hansen Tammsaare, pidades tähtsaimaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist, leides, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. + 1904.a sai eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel võimule, Pätsist Tallinna aselinnapea
baltisaksa majandusloogika tundmisega. Seega olid Jakobsonil konfliktid baltisakslastega. Hurt tegeles intensiivselt põllumajanduse küsimustega. Jakobsoni ideed olid popularsed talupoegkonna hulgas, ideed jõudsid talupojani ajalehe Sakala kaudu, mida ta 1872 välja andma hakkas. Hurdal oma ajalehte polnud. Ta küll tahtis oma lehte teha, aga tsensuur seda ei lubanud. Toonane eliit jagunes kaheks: 1. Hurda esiletõstetav aade; 2. majandusmehed – Jakobson. Nendega pandi paika rahvuslik programm. Sel ajal sündis ka rahvuse ja isamaa müüt, selle sümboolika ja kujundid. Väga suure panuse sellesse mütoloogiasse ja kujundisüsteemi annab ka kirjandus. Seda teemat hakkasid luuletuste ainena kasutama peaaegu kõik olulisemad kirjanikud. Juba Keutzwald, Koidula, Kuhlbars, Veske, Hermann jne. Jakob Hurt on ärkamisaja tuntumaid ideoloogia tegelasi, üks teooria väljamõtleja
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
olulisemaid tegureid. 5. Hindamiskriteeriumide valik, mis süsteemanalüüsi käigus võib kujuneda üheks keeru-ka-maks etapiks. 6.Alternatiivide võrdlemine ja otsustamine. See on süsteemanalüüsi viimane etapp, milles hinna-takse alternatiive varem väljatöötatud kriteeriumide alusel ja tehakse valik ehk otsus. 6.5. Individuaalne otsustamine294 Missugused iseloomujooned peavad olema heal otsustajal? Nii jaotab psühholoog E.Spanger otsustajad nende huvidest lähtudes viide gruppi. 1) Majandusmehed, keda huvitab eelkõige see, mis on kasulik ja praktiline. 2)Esteedid, kelle kõrgemaks püüdeks on ilu ja toreduse saavutamine. 3) Teoreetikud, keda veetleb esmajoones uurimine ja analüüsimine, mitte aga niivõrd tule-muste saavutamine. 4) Seltskonnainimesed, kes peavad kõigepealt silmas teiste soove ja püüavad neid ra-huldada. 5) Poliitikud, kes on huvitatud eelkõige isikliku võimu ja kuulsuse suurendamisest. E. Spanger rõhutab, et puhtaid tüüpe esineb väga harva