1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks J.Hurt 2) majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880.a. lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882.a. suri C.R.Jakobson
Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel), suur rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? Majandusmehed – K. Päts, “Teataja”, Tallinn. Edu algab majandusest. Aatemehed – J. Tõnisson, “Postimees”, Tartu. Hariduse ja kultuuri edendamine. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? Einsteini erirelatiivsusteooria, kuna nendega oli kõige raskem leppida ning vapustas maailma rohekm, kui teised avastused. 11
(sõjategevus Türgi vastu Balkani riikidelt, Venemaa toetas Balkani riike kuna tahtis suurendada oma mõju Balkanil). 1913 Teine Balkani sõda (esimese sõja võitjate suutmatus alad ära jagada) 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? – Majanduslik areng oli kiire, rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? – 1) Majandusmehed – K. Päts „Teataja“ – Tallinn. Teataja kuulutas „uueks jumalaks“ majanduse. 2) Aatemehed – J.Tõnisson. „Postimees“ – Tartu. Pidas tähtsamaks hariduse ja kultuuri edenamist. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev)
Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J
-1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 1870ndad aastad -1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (näidend) -1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku
Teatrites,kinodes ja kontsertitel asendati senine repetuaar nõukoguliku loominguga,lubades Eesti ja välisautori teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne) Repressioonid (4) Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist. Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond,majandusmehed jne. 1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus) Suvesõda.Suvi 1941 22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000)
Koidula I isamaalaulud 1869. aastal I üle-eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt 1872. aastal C.R.Jakobson ajalehe ,,Sakala" ilmumine 1878. aastal astus J.Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuurihariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880. aastal lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882. aastal suri C.R.Jakobson Venestusperiood Eestis Mõiste, põhjus 1881. aastal atendaat tsaari Aleksander II le võimule tuli Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
· 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson 1882. a suri Jakobson ootamatult
Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge. · Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes
Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks:
muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan ette oma õnneotsinguid? Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku. Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama
muuhulgas rajati ka marksismi-leninismi aluste kateeder, mille õppeainete võtmine muudeti kõigile üliõpilastele kohustuslikuks. Tudengid jagati kahte klassi: "töörahva lapsed" said mitmeid soodustusi, "mittetöisest tulust elatuvate järglased" pidid aga tasuma õppemaksu. Esimesed arreteerimised Eestis said teoks juba 17. juunil 1940. aastal. Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, kultuuritegelased. Vähestel õnnestus põgeneda välismaale või ennast varjata Kättesaadud inimesed mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandi toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, osad hukati siinsamas Eestis. 1941 a. laienes areeterrimine. Vangistati kõiki, keda võis kahtlustada nõukogudevastases tegevuses, sealhulgas ka talunikke, töölisi ja muud lihtrahavast. Keegi ei võinud kindel olla homses päevas. 14. juunil 1941
- Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G. keel (ärimehed, kehvemal Suits) - Eesmärk: piiratud järjel talupojad) - rahvusliku, monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde
purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14
Koos sakslastega pidi formeeritava üksuse juhtkonnas olema ka Eesti ohvitsere. Leegion oli ju eestlaste endi loodud. 16 Lubaduse esimest poolt sakslased pidasid, kuid teist poolt rikkusid õige pea. Varsti selgus, et formeeritava diviisi juhtkond koosnes peaaegu täielikult sakslastest. Tuli leppida olukorraga, et eestlastest juhtkond oli rügementides ja pataljonides. Sakslased olid põhimõtteliselt adjutandid ja majandusmehed. Ka diviisile otseselt alluvate üksuste ülemad olid sakslased. Tegelikult tegutses diviisi lahinguline koosseis hiljem Eesti pinnal olnud lahingutes eestlastest ohvitseride juhtimisel. Sakslastest koosnev diviisi staap ei juhtinud Eestis ühtegi lahingut, arvestamata rügemendi Vabatahtlikuks kutsumise poster ülemate poolt tehtud otsuseid. Kuna Eesti Leegion kuulus Relva-SSi koosseisu ja oli allutatud välismaalastest koosneva üksusena selle
Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus. Ressursside vähesus ,,otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti. Kontrolli süsteem. Tegelik töösooritus. Töötulemuste ja tegevuste võrdlemine standardiga. Tegevused plaani muutmiseks. Selgitatakse välja kõrvalekalded ja muutmise vajadused. 33. Individuaalne ja organisatsiooniline otsustamine. Individuaalne otsustamine. 1. Majandusmehed, mis on kasulik ja praktiline. 2. Esteedid, ilu ja toreduse saavutamine. 3. Teoreetikud, uurimine ja analüüsimine, mitte tulemuste saavutamine. 4. Seltskonnainimesed, teiste soovid ja nende rahuldamine. 5. Poliitikud, isikliku võimu ja kuulsuse suurendamisest. Grupiline otsustamine 1.kui probleemon keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda lahendama. 2.kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad
· Eesti kirjakeele arendamine · Rahvaluule kogumine · Eestikeelsete õpikute väljaandmine · 1878. a asutas Jakobson ajalehe Sakala pööras tähelepanu majandusele ja selle edendamisele Suur lõhe · 1878. a astus Hurt avaliku kirjaga Sakala kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1. Aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks Hurt 2. Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine, juhiks Jakobson · 1880. a lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks · Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa astub Jakobson · 1882. a suri Jakobson · Jakobsoni surm ja Hurda lahkumine olid suureks tagasilöögiks ja languseks rahvuslikus liikumises 3) Rahvusliku liikumise tagajärjed · Loodi palju seltse · Eesti kirjakeele arenemine · Eestlaste eneseteadvuse kasv 15
Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Selle kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus Algas tööstuse ülesehitamine. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm võimaldamaks talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu.
Jannseni eestvõttel lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, 1870. aasta suvel pandi alus eesti teatrile. Kirjameeste Selts aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi I Eesti laulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen, Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine, Majandusmehed ja aatemehed majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine aatemees - "Postimehe" ringkond, ülevate mõtete pooldaja (vabadus, karsklus) ERE Eesti Rahvameelne Eduerakond, J. Tõnissoni asutatud ESDTÜ Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Noor-Eesti 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte
○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%; ○ suurim linn Tallinn 116 000 inimest; ○ linnaelanikest eestlased u 60%. Poliitiline maastik: ● Valitsusleer: ○ baltisakslased. ● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis; ○ streigid, miitingud, palvekirjade esitamised. ● 15. oktoober– ülevenemaaline streik; ● 16. oktoober– veretöö Uuel turul; ○ surma 94, haavatuid u 200. ● 17. oktoober– tsaari manifest;
Mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks oli tõusnud Jaan Tõnisson (1868 – 194?), kes oli 1896 tõusnud ajalehe Postimees peatoimetajaks. Tõnisson koonda enda taha Tartu rahvuslikult meelestatud loomeinimesed ja haritlased. (nn. aatemehed) 20.saj. alguses jõudis eestlus ka Tallinna, kus Konstantin Päts hakkas välja andma ajalehte Teataja. Teataja ümber kujunes ringkond mis hakkas üha enam kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. (nn. majandusmehed) Erinevalt Postimehest kuulus Teataja kaastööliste hulka ka mitmeid vasakpoolsete vaadetega haritlasi. Üldiselt kujuneb sel ajal välja eesti poliitiline maastik: konservatiivid (traditsioonid), liberaalid (muutused ja vabadus) ja sotsialistid (sotsiaalne ja majanduslik võrdsus) Eesti rahvuslaste olukord on 20.saj. alguses keeruline, kuna nende alalhoidlikum mõõdukas joon jätab nad nö. kahe tule vahele: Sotsialistide jaoks on nad liiga võimumeelsed ja tsaarivõimu jaoks on nad
peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. + Villem Reiman Liberaalsete demokraatida radikaalne tiib + ,,Teataja" ringkond e majandusmehed + Konstantin Päts (1874-1956) asutas ,,Teataja" 1901.aastal, kaasates noored ja vihased, nt Jaan Teemanti ja Anton Hansen Tammsaare, pidades tähtsaimaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist, leides, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. + 1904.a sai eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel võimule, Pätsist Tallinna aselinnapea
baltisaksa majandusloogika tundmisega. Seega olid Jakobsonil konfliktid baltisakslastega. Hurt tegeles intensiivselt põllumajanduse küsimustega. Jakobsoni ideed olid popularsed talupoegkonna hulgas, ideed jõudsid talupojani ajalehe Sakala kaudu, mida ta 1872 välja andma hakkas. Hurdal oma ajalehte polnud. Ta küll tahtis oma lehte teha, aga tsensuur seda ei lubanud. Toonane eliit jagunes kaheks: 1. Hurda esiletõstetav aade; 2. majandusmehed – Jakobson. Nendega pandi paika rahvuslik programm. Sel ajal sündis ka rahvuse ja isamaa müüt, selle sümboolika ja kujundid. Väga suure panuse sellesse mütoloogiasse ja kujundisüsteemi annab ka kirjandus. Seda teemat hakkasid luuletuste ainena kasutama peaaegu kõik olulisemad kirjanikud. Juba Keutzwald, Koidula, Kuhlbars, Veske, Hermann jne. Jakob Hurt on ärkamisaja tuntumaid ideoloogia tegelasi, üks teooria väljamõtleja
järgmisest aastast sai temast Tartu Eesti Põllumeeste seltsi esimees, kus ta tegutses 20 aastat. Selle kõrvale hakkas JT organiseerima ühistegevuslikku liikumist. Ka Vanemuise teatrihoone (vana) sai tänu JT organiseerimisele 1906 valmis. Oli põhimõtteline karsklane ja karskusliikumise aktiivne tegelane. Kui 1905 lubati asutada erakondi, asutas JT esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõppenud sajandi alguses olid eesti ajakirjanduses vastamisi nn aatemehed (JT) ja majandusmehed (K. Päts). Nende omavaheline vastuolu teravnes vene I revolutsiooni päevil. JT saavutas kiiresti populaarsuse. Näiteks kui Postimees sai 1907 suure summa trahvi (1000 rubla), panid Laiuse taluperemehed raha kokku ja saatsid JT-le. Rahva hulgas hakati teda sajandi alguses hüüdma "Vana Jaan" (ka Koodi-Jaan), ehkki ta oli vaevalt 37 aastane. Tõnissonist sai rahvajuht, kes ühest küljest ei mõistnud vasakpoolset äärmust, teisalt võitles baltisakslaste vastu
olulisemaid tegureid. 5. Hindamiskriteeriumide valik, mis süsteemanalüüsi käigus võib kujuneda üheks keeru-ka-maks etapiks. 6.Alternatiivide võrdlemine ja otsustamine. See on süsteemanalüüsi viimane etapp, milles hinna-takse alternatiive varem väljatöötatud kriteeriumide alusel ja tehakse valik ehk otsus. 6.5. Individuaalne otsustamine294 Missugused iseloomujooned peavad olema heal otsustajal? Nii jaotab psühholoog E.Spanger otsustajad nende huvidest lähtudes viide gruppi. 1) Majandusmehed, keda huvitab eelkõige see, mis on kasulik ja praktiline. 2)Esteedid, kelle kõrgemaks püüdeks on ilu ja toreduse saavutamine. 3) Teoreetikud, keda veetleb esmajoones uurimine ja analüüsimine, mitte aga niivõrd tule-muste saavutamine. 4) Seltskonnainimesed, kes peavad kõigepealt silmas teiste soove ja püüavad neid ra-huldada. 5) Poliitikud, kes on huvitatud eelkõige isikliku võimu ja kuulsuse suurendamisest. E. Spanger rõhutab, et puhtaid tüüpe esineb väga harva
annaabi.ee 
