arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta puhasrentaabluseks on planeeritud 12%. Firma finantseerib käesoleval aastal 30 % varadest kohustuste arvel. Leida: Firma varade puhasrentaablus möödunud aastal? Läbimüügi summa? Omakapitali kasumitootlus eelmisel aastal? Omakapitali kasumitootlus järgmisel aastal? Müügikäibe puhasrentaablus=puhaskasum/ müügi netokäive Puhaskasum=0,05*639116=31955,8 eurot
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2
Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad
igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5. Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8 5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00% Põhivara 50.00% Käibevara 40
rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni. 10 2009
ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
.... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase .....................................................
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist
Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise
...................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4.1Materiaalse põhivara käibekordaja...................................................................................11 4.2Varade käibekordaja.........................................................................................................12 5.KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS.......................................14 5.1Võlakordaja......................................................................................................................14 5.2Kapitaliseerituskordaja......................................
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1
=> Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 €
on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14
$2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA?
kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850
a. kattekordaja 2,01), kui selline langus jätkub, siis kolme aasta pärast on firma võime katta lühiajalisi kohustusi käibevaraga mitterahuldav. Ettevõtte võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu protsenti moodustab ettevõtte võlgnevus kogu kapitalist. Alla 50% peetakse heaks näitajaks. 2009-2011 on see % olnud väga hea, vastavalt siis 12%, 19% ja 32%. Kui aga kasv jätkub, siis kogu kapitali võlg ületab 50% künnise, mis ei ole sugugi enam nii hea, sest kõrge võlakordaja näitab et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditoride seisukohalt on vastuvõetavam, kui antud näitaja on madal või mõõdukas, kuna siis on tõenäolisem, et nad on ettevõtte finantsraskuste korral enam kaitstud. Omakapitali võlasiduvus on ettevõtte võõrkapitali (võlgade) suurus omakapitalist. Võõrkapitali osakaal on 2009.aasta 14%-lt tõusnud 2010.a
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75
erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
EAR = 1 + , EPS 0 , m N EBIT DFL = , DTL = DOL * DFL EBIT - I EPS aktsia kohta tulev puhaskasum, N aktsiate arv, EBIT - intresside- ja maksueelne kasum, DTL - koguvõimendi, I intressisummad, DOL - tegevus- e. kasutusvõimendi, T tulumaksumäär, DFL - finantsvõimendi. DTL = %EPS / %S, kus DOL = EBIT / S , kus
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
