Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse mõisted ptk 1-5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nudlus, hinnaelastsus, ressurssid, ostmise, erineval, otstarbel, kompromiss, turukonkurents, ostujud, rahaga, rahasumma, ostmisel, siduskaup, kaubad, turutasakaal, kogused, vaegusteeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid: Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid
Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest
Barter on tehing, mille käigus toimub toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda
· Toodete ja teenuste kogus, mida inimesed soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Mida tähendab ceteris paribus? · Kui teised tingimused jäävad samaks. Mida näitab hinnamõju? · äitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. Milline on nõudlusseadus? · Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga võhem kui madalama hinnaga ceteris paribus. Mis on ostujõud? · Rahaga tagatud nõudlus. Mis on turunõudlus? · Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Mis on asenduskaubad? · Kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Milline on kahaneva piirkasulikkuse seadus? · Iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos.
Inimesed püüavad teha parimaid valikuid. Inimesed reageerivad stiimulitele. Näiteks kõrgem palk, madalamad hinnad,, kiitus ... Negatiivsed stiimulid on seotud maksude, karistuste ja trahvidega. Kaubavahetus on millegi vahetamine millegi muu vastu. Tavaliselt saavad inimesed vabatahtlikest vahetustest kasu. Valikuid tehes on need suunatud tulevikku.Iga valikuga tekivad aga tulud ja kulud. Majandusteadlased keskenduvad aga piirtuludele ja piirkuludele. Heaolu leidmiseks tehakse kompromiss, mida nim. ka piirprintsiibiks. Ettevõtted teevad otsuseid kasumist lähtuvalt. Kasum on tootmise stiimul. Ettevõtluse peamine eesmärk on teenida kasumit. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse.Kompromisse ja alternatiivkulusid on nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisikute tasemal hea selgitada tootmisvõimsuste kõveraga. Pm. toodang (mil. tonni) Tööstustoodang (mil. tükki) 1
Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng.
Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1
riik · Spetsialiseerumine Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske. Eraomand · Seadusega kaitstud.
Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad · Eraomand · Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on?
Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel. konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt) Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutuse suhet, kui teised nõudluse mõjurid jäävad samaks Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise enda hinna muutusele Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutatakse nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hinna P protsentuaalse muutuse jagatisena. Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel punktelastsusena
käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid.Eestis toimib praegu segamajandus. 12. Mis on nõudlus?Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 13. Kirjuta nõudlusseadus.Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 14. Nimeta hinnamõju tegurid ja kirjelda nende toimet.Ostujõud- nõudlus, mis on rahaga tagatud.Vähenev isiklik väärtus- kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel ning mõnel on suurem väärtus kui teisel.Kahanev piirkasulikkus- kauba või teenuse kogus, milleni jõudes iga järgmine ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine.Asenduskaubad- alternatiivsed kaubad ja teenused 15. Mis on turunõudlus ja kuidas see kujuneb?Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Turunõudlus kujuneb majapidamiste kasulikkuse maksimiseerimisel etteantud
Loobumis- ehk Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest alternatiivkulu loobutakse valiku tegemisel. Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus Kompromiss ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE põhivalikud Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui
– Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga. – Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver. – Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte Nõudluse hinnaelastsus - Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse Valem: ELASTSUS = hinna protsentuaalnemuutus / nõutava koguseprotsentuaalnemuutus Elastsuse arvutamine – Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne – Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise – Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust
· Maksud · Seadused · Looduslikud tegurid Kõver: pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus 6. Turu tasakaalu hind; nõudlse/pakkumise kõveranihked; elastsuse mõiste; elaste/mitteelastne/ühikuelastne Turu tasakaalu hind: turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind Turu tasakaal : tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil Nõudluse/pakkumise kõveranihked: Nõudmise hinnaelastsus: näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest Muutusest. Pakkumise hinnaelastsus: näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest. Nõudmine Pakkumine 7. Tööjõu nõudlus ja pakkumine, neto ja brutopalk ja selle arvutamine, ametiühingu roll ühiskonnas, streik Tööjõu nõudlus ja pakkumine: tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palga eest tööle võtta
tasakaalu. Turu tasakaalu puhul puuduvad turul jõud, mis muutusi esile kutsuksid. Tasakaaluhind on hind, mille juures nõutav toote kogus ja pakutav kogus on võrdsed. 2 Tasakaalukogus on selle hinna puhul nõutav ja pakutav kogus. Elastsus = nõutava koguse protsentuaalne muutus / hinna protsentuaalne muutus Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse. Nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on suurem kui 1. Nõudlus on mitteelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1.
nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8. Mis on inimkapital? Too näide. Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.
Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID
ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud
Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks. Ostujõuline nõudmine see on nõudmine, mis on rahaga tagatud. Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust? Tabel.1. Nõudmine apelsinide järele sõltuvalt hinnast. Hind Kogus kr /kg kg 20 0 19 40 18 84 17 120 16 200 15 300 14 450 13 600 12 800 11 950 10 1200
mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne
koguse. Tasakaaluhind - on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Tasakaalukogus - on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. Miinimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1.
emiteerides raha; maksustades erasektorit; laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1. sisemine kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2. väline kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks. Riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu parandamaks oma elustandardit, aga tasumine jäetakse tulevastele põlvedele. Kui raha on kulutatud otstarbekalt investeerimise eesmärgil, võivad tulevased põlvkonnad isegi sellest kasu saada.
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa
7 Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie ostuotsuseid, kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Asenduskaupade arv ja lähedus; (2) Kauba kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5) Hinnatase. 8 26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid? Pakkumise hinnaelastsus tähendab seda, et kui suur mõju on hinnamuutusel pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumise hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Muutused tootmise piirkuludes (nt. tehnoloogia muutus, energiakulu või tööjõuhind); (2) Muutus müüjate või tootjate arvus; (3) Ootuste muutus. 27. Selgitage täieliku konkurentsi olemust ja tunnuseid?
Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse iga kindla hinna juures
jooksul. 33. Kindlustusmakse - summa,mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale. 34. Kindlustus - kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents - võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 38. Käibemaks - lisandunud väärtuse maks. Selle tasub lõpptarbija. Eestis riiklik maks. 20% maksustatavast väärtusest. 39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv - riigi hüviste tootmise suurendamine mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti. 41
inimesed ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud ajahetkel. Nõudlusseadus Hind -Rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks -väljendub kauba kasulikkust ostja silmis Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, so Nõudmine , mis on rahaga tagatud. MIDA KÕRGEM ON HIND, SEDA VÄIKSEM ON NÕUTAV KOGUS (CETERIS PARIBUS muude tingimuste samaks jäämine) Nõudlust mõjutavad tegurid Kauba hind Tarbija ostujõud(nõudluse struktuur) teiste kaupade hinnad (asendus-, täiendkaubad) Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind) Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele) Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused
millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu ülejäägi, sest on kõrgem turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast 4.Elastsus Elastsuseks nimetatakse nõutava või pakutava koguse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhtelise (tavaliselt protsentuaalsete) muutuste hindamisel Nõudluse elastsus Nõudluse hinnaelastsus e nõudluse elastsus hinna suhtes on hüvise/kauba või teenuse enda hinna muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ja hinna suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhe/jagatis, kui nõudluse kõik teised mõjutegurid jäävad samaks (ceteris paribus). See mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Kogutulu on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist e realiseerimisest.
töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nõudjad – kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) – näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus – vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver – soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur – näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus – hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste
maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. · nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind · nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes · nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades · nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad · nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus · nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta
(pakkumine) Alternatiivne kaup asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu (kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt-ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 ) NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik) QD 100 90 muutus 10% 10 <25 = mitteelastne (koguse muutus väiksem, kui hinna muutus) P 1 1,25 muutus 25% Nt. kui nõudluse hinnaelastsuskoef. On 2,5 siis hinna P 21,80 toob kaasa nõutava koguse Q D 25% võrra. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE HINNAELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTUSENA
annaabi.ee 
