ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
sidemed, eesmärgid jms · 1. etapp: planeerimine · 2. etapp: ettevalmistamine · 3. etapp: tegevuse alustamine · 4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 36. Ettevõtete juriidilised vormid (6) lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. · Osaühing (min osakapital 40 000 kr) 75% · Füüsilisest isikust ettevõtja 17% · Aktsiaselts (min aktsiakapital 400 000 kr) 5% · Tulundusühistu 0,4 % · Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik) · Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga) 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. · Osaühingu min osakapital 40 000 kr · Aktsiaseltsi min aktsiakapital 400 000 kr 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ
eesmärgid jms · 1. etapp: planeerimine · 2. etapp: ettevalmistamine · 3. etapp: tegevuse alustamine · 4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 35. Ettevõtete juriidilised vormid (6) lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. · Osaühing (min osakapital 40 000 kr) 75% · Füüsilisest isikust ettevõtja 17% · Aktsiaselts (min aktsiakapital 400 000 kr) 5% · Tulundusühistu 0,4 % · Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik) · Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga) 36. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. · Osaühingu min osakapital 40 000 kr · Aktsiaseltsi min aktsiakapital 400 000 kr 37. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ
0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms 1. etapp: planeerimine 2. etapp: ettevalmistamine 3. etapp: tegevuse alustamine 4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 35.Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. Osaühing (min osakapital 40 000 kr) 75% Füüsilisest isikust ettevõtja 17% Aktsiaselts (min aktsiakapital 400 000 kr) 5% Tulundusühistu 0,4 % Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik) Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga) 36.Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. Osaühingu min osakapital 40 000 kr Aktsiaseltsi min aktsiakapital 400 000 kr 37.Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ
Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. · Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) · Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. 5
- Täisühing on vähemalt 2 omanikku, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga. - Usaldusühing on kahte tüüpi: ühed vastutavad kogu oma varaga; teised vastutavad ainult ettevõttesse paigutatud kapitaliosaga. - Osaühing - on kapitaliühing, osakuid ei müüda börsil, osanike arv on väike, ühe osaniku osatähtsus on suhteliselt suur, osaühingut juhib ühingu juhataja ja osanike koosolek - Aktsiaselts - põhikapital jaguneb paljudesse osadesse ehk aktsiatesse, mida tavaliselt müüakse börsil, seega on võimalik juurde saada palju kapitali. 14) Mida võetakse arvesse ettevõtte tüübi valikul? (nt vastutus). Ettevõtte tüübi valikul võetakse arvesse nende puudusi ja eeliseid. 15) Töösuhted, nende tasandid. Tööandjate ja töövõtjate vahel on suhted mitmel tasandil. Nendeks tasanditeks on riik, ettevõte, ettevõtte ja töötaja vaheline tööleping.
võimalik välja arendada tooteid, mida kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmade loomise vähem riskantseks. 39. Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. Osaühing 75% (minimaalne osakapitali 2 500 EUR) Füüsilisest isikust ettevõtja 17% Aktsiaselts 5% (minimaalne aktsiakapital 25 000 EUR) Tulundusühistu 0,4% Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik) Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga) 40. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. Tegur FIE OÜ Tegevus kodu või rendipinnal? Koduse pinna kulusid lihtsam Enam rendipinnal
22.Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. • Füüsilisest isikust ettevõtja. • Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga). • Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik). • Osaühing (min osakapital 2 500 €, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga). • Aktsiaselts (min aktsiakapital 25 000€). • Tulundusühistu (vähemalt 2 asutajat). 23.Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. Osaühing 2500, alates 01.01.2011 saab OÜ-d asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult. Aktsiaselts 25 000 24
Omanikul on piiramatu vastutus. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ja maksustatakse tulumaksuga. Nt. kunstikud, programmerijad. 2. Täisühing – Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. See on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Selle juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomandi puhul, kuna omanikud peavad otsustes omavahel kokkuleppele jõudma. Nt. advokaadibürood. 3. Aktsiaselts – Aktsiaseltsi omanikeks on kaks või enam piiratud vastutusega aktsionääri. Piiratud vastutus tähendab, et aktsionääride vastutus on võrdne ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. Juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Ettevõtte kasum kuulub aktsionääridele. Aktsionäärid otsustavad, millise osa nad jagavad omavahel dividendide näol ära ja kui palju investeerivad nt firma laiendamisse. 4. Muud ettevõtlus vormid – Lisaks on olemas veel mitmeid ettevõtluse vorme
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks o ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide
1. Planeerimine 2. Ettevalmistamine 3. Tegevuse alustamine 4. Soovitused stardijärgseks perioodiks: nt täiusta toodet, hoia fookust, õpi kliente kuulma jne 35. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. 36. Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. FIE Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. AS: min aktsiakapital 25000€ OÜ: min osakapital 2500€, alates 2011 saab ka väiksema summaga alustada 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. Äriühingu osade üleandmine või pärandamine on lihtsam kui FIE ettevõtte üleminek. Tegur FIE OÜ
Väikeettevõte 10-49 töötajat Keskmise suurusega ettevõte 50-249 töötajat Suurettevõte 250 ja rohkem töötajat Ettevõtlusvormi (ettevõtte õigusliku vormi) järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid saab jaotada isikuühinguteks, kapitaliühinguteks ja ühistuteks Isikuühingud Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks
Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks.
Eelised lisafondid, võimed, organisatsiooni kerge moodustada. Puudused piiramatu vastutus, jagatud kohustused. · Usaldusühing vähemalt kaks omanikku, üks peab olema täisosanik, teine piiratud vastutusega. · Osaühing osadeks jaotatud osakapital. Osanikul on piiratud vastutus. Eelis piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, väikene algkapital, kerge juhtuda. Puudused raamatupidamine keerukam, vajab juriidilist abi. · Aktsiaselts Piiratud vastutusega. Algkapital 400 000. Aktsia annab aktsionärile osalega hääleõigusega üldkoosolekul ja saada dividendi. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Eelised piiratud vastutus, edasikandmise kergus, piiramatu eluiga. Puudused maksumus, seadusandlus. · Riiklik aktsiaselts kasulikud kogu ühiskonnale. Nt veemajandus, transpordifirmad jne. · Tulundusühistu eesmärgiks on oma tegevusega toetada nende majapidamiste või tegevuste eksisteerimist
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
kasumi jaotamise lihtsus; o Puudused: osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus; aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel; ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. · AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; piiramatu eluiga, suurem stabiilsus;
kasumi jaotamise lihtsus; o Puudused: osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus; aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel; ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel;
Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14
- Osaühing (OÜ) (min osakapital 2 500 €, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga) 75% - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. - Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) -17% - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. - Aktsiaselts (AS)(min aktsiakapital 25 000€) 5% - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. - Tulundusühistu(vähemalt 2 asutajat) 0,4 % - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad 1.)tarbijate ja muude hüvede kasutajana 2.)hankjatena 3.)tööpanuse kaudu 4
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
puudused + Edasiandmise kergus + Piiramatu eluiga + Maksusoodustused - Maksumus - Topeltmaksustamine - Seadusandlus Eesti äriseadustikus Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) liigitatakse ettevõtteid Täisühing järgmiselt Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Ettevõte eriliigid - Mittetulundusühingud ja sihtasutused - Riiklikud aktsiaseltsid - Ühistud - Frantsiis FIE Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid. Täisühing Vähemalt kaks omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
- krooni, millest 100 000.- krooni katab ettevõtja omavahendite arvelt, ülejäänud summa loodetakse katta regionaalpoliitilise laenuga. 29 Äriplaan 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 2.1 Üldandmed Nimetus: Ruudi talu Ettevõtja: Rudolf Mets Asukoht: X k. X vald Saare Maakond Isikukood: 365221700258 Pank: 100100011111 Tegevusala: majutus ja toitlustus 2.2 Senine äritegevus Ruudi talu alustas turismitaluna tegevust 1995. aastal. Kuni 2000. aastani tegutses ettevõte osaühinguna RUDILA. Seoses ettevõtlust reguleeriva seadusandluse muudatustega ettevõtte reorganiseeriti - osaühingu osakapitali ei tõstetud ja edasist tegevust jätkab omanik füüsilisest isikust ettevõtjana. Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
nad teeniksid palga- elatist. ressurssidest, mis tal on töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
annab see, kellel on - kogu varaga) (TÜ) 0,8% Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik – vastutab sissemakse ulatuses ja üks täisosanik – vastutab kogu oma varaga) (UÜ) 66,6% Osaühing – osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga – osanik ei vastuta! (min osakapital 2 500 €, alates 2011 saab alustada ka väiksema summaga) (OÜ) 3,38% Aktsiaselts – aktsiaselts vastutab kogu oma varaga (min aktsiakapital 25 000€) (AS) – häälte proportsionaalsus 0,28% Tulundusühistu – eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse (minimaalselt kaks liiget) – igal on 1 hääl. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 40000 kr.
orienteeruv osakaal üldarvus. FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja (2012a osakaal: 28 512tk ) Täisühing – kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga. (2012a osakaal:1076) Usaldusühing – vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik (2012a osakaal: 884) OÜ – osaühing, (min osakapital 2500€, alates 2011saab väiksema summaga ka alustada.) (2012a osakaal: 74 717) AS – aktsiaselts ( min aktsiakapital 25 000€) (2012a osakaal: 3215) Tulundusühistu (vähemalt 2 asutajat) (2012a osakaal: 278) 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. AS : 25 000€ OÜ : 2500€, alates 2011 saab asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.
b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1) · ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 ) ETTEVÕTTED liigitatakse: - õigusliku vormi järgi - omandivormi järgi - tegevusala järgi - suuruse järgi · Mikroettevõte 1-9 töötajaga · Väikeettevõte 10-49 töötajaga · Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune