buumiaegsele tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt jõudis tootmisvõimsuste rakendatuse tase metallitööstuses taas üsna kõrgele tasemele, üsna oluliseks probleemiks kujunes tööjõu puudus. Aasta lõpus ning 2012. Aasta alguses tuli aga negatiivsemaid signaale, oluliselt kasvas ebapiisavat nõudlust maininud ettevõtete osatähtsus. Kuna metallitööstus sõltub tugevasti investeerimistegevusest (näiteks ehitussektoris), siis avaldab üldine majandusaktiivsuse langus sektorile olulist mõju. Marta Pappel 10A.klass
Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika e. fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) • Nt valitsuse otsused maksustamisega. Eesmärgiks majanduse juhtimine soovitud suunas ehk majanduse üldine kasv. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele: Hinnastabiilsuse kasulikkus: - Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - Väldib tarbetut riskide maandamist Avaturuoperatsiooni eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turu osalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega
Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu
Tööturuandmed kinnitavad palgakasvu aeglustumist, kuigi tegevusalade vahel esineb selles suhetes erinevusi. 2009. Aastal on tööjõukulude ja tootlikkuse kasv rohkem kooskõlas ja seetõttu ka hinnatõususurve väiksem. Samas pole taeda, kui suurt mõju võib infatsioonile avaldada reealpalga ja tootlikuse kasvu vahelise lõhe püsimine (Rahandusministeerium, 2008). Järgnevatel aastatel on oodata tööpuuduse märgatavat suurenemist tulenevalt majandusaktiivsuse alanemisest ja sellega kaasnevast tööjõu nõudluse vähenemisest. 2008. aastal suureneb tööpuudus 5,3%ni ning 2009. aastal 8,6%ni, prognoosiperioodi lõpuks ulatub tööpuuduse määr 8,8%ni (Rahandusministeerium, 2008). Käesoleval ning kahel järgneval aastal on toimub majanduskasvu aeglustumine ning ning vähenenud tööjõu nõudluse tingimustes oodata hõivatute arvu vähenemise jätkumist aastatel 20082010 kokku ligikaudu 28 tuhande inimese võrra
osas toodud valdkonna kirjanduse enamlevinud seisukohtadega. Olulisemad kasutatud kirjandusallikad käsitlevad kinnisvara-, krediidi- ja majandustsüklite omavahelisi seoseid ning meetodeid nende seoste analüüsimiseks. 5 1. KINNISVARATURU TSÜKLITE JA NENDE MÕJUTEGURITE TEOREETILINE KÄSITLUS 1.1. Kinnisvaraturu tsükli mõiste ja tsükli faaside kirjeldus Majandusaktiivsuse perioodiline muutumine on läbi ajaloo olnud teadlastele üheks enim huvipakkuvaks teemaks. Majandustsüklite uurimisega tehti algust juba 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel, mil majandusteaduse klassikalise koolkonna esindajad pöörasid põhitähelepanu kapitalistliku majandussüsteemi võimele iseeneslikult saavutada nõudluse ja pakkumise tasakaal ning seda säilitada. Majandusteadlased on
määrata, kuidas keskpank peab tegutsema nimetatud poliitikate elluviimisel. Eesti Panga seaduse regulatsioon on selles osas kooskõlas praktikaga, mida arenenud riigid juba aastakümneid kohaldavad. Rahapoliitika elluviimine on Euroopa õigusruumis pandud iseseisvale keskpangale. See rahvusvaheline tava põhineb majanduse lühi- ja pikaajaliste eesmärkide paratamatul vastuolul. Rahapoliitilise keskkonna mõjutamine majandusaktiivsuse lühiajaliseks suurendamiseks, mis sageli huvitab poliitilistel põhjustel valitsust, saab anda vaid äärmiselt piiratud tulemusi. Pikema aja jooksul võib see viia raha stabiilsuse vähenemiseni, mis on aga vastuolus riigi pikaajaliste huvidega. Seetõttu on osutunud vajalikuks anda rahapoliitika teostamine täidesaatvast võimust eraldiseisvale asutusele (Tupits 2000, 59). Kasutatud kirjandus: 1. http://www.eestipank.ee/eesti-pank 2. https://www.tlu
· Elatustase · Majanduse kogutoodang · Raha stabiilsus · Majanduse arengutase · Turunduse tase 8. Milliseid probleeme võib tekitada poliitilise korra muutumine? Endised partnerriigid võivad poliitiliste muutuste korral: · Kehtestada kvoote · Blokeerida valuutat · Öelda üles töökohti · Keelata või taunida kaubandustehinguid Sihtriigi poliitika kõikumine võib turule sisenenud firmale põhjustada: · Väärotsuste langetamist · Majandusaktiivsuse vähendamist · Investeeringute katkestamist · Turust loobumist 9. Selgita lahti seadusandliku keskkona tegurid · Õigussüsteemid- RV äritehingute sõlmimisel on vaja teada, missuguseid riike konkreetne leping hõlmab ja milliseid põhimõtteid selleson rakendatud. Peab tundma erinevate riikide õigussüsteemide iseärasusi. · Seadusandluse kohaldamine ja vaidluste lahendamine-tuleb tunda partnerriigi
Riigisisene ränne: Inimesed liiguvad enamasti samas kultuuriruumis. Arengumaades suundutakse maalt linna (töö- ja haridusvõimaluste otsingud). Arenenud riikides vastupidi, asutakse elama eeslinnadesse või maale puhtamasse keskkonda. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände tagajärjed: Sihtriikidele Positiivne: Mitmekesistub tööjõuturg Odavam tööjõud Suurenev sündimus, sest migrandid on enamasti noored ettevõtlikud inimesed Majandusaktiivsuse kasv tarbimise läbi Negatiivne: Tööjõupuuduse suurenemine sihtriigi elanike hulgas Kohanematute sisserändajate läbi kasvab kultuurikonfliktide oht Lähteriikidele Positiivne: Väheneb tööpuudus Migrantide paranenud tööoskusi saab võib-olla hiljem kodumaal kasutada Osa mujal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uut kultuuri Negatiivne: Väheneb tööealiste elanike arv Lahkuvad põhiliselt osavad, aktiivsed inimesed
Alates 2007.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot) Alates 2008 .a. 9. oktoobrist* 100% ulatuses kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eurot) Allikas: Eesti Pangaliit. 6 Kokkuvõte. Viimase aastate jooksul hüvitamise piirmäär oli kiiresti suurenenud. Selline muudatus oli vajalik selleks, et majandusaktiivsuse vähenemisel säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus. 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev Hoiuste tagamise osafondi arvel hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused. Fondi kohustus hüvitada hoiustajate hoiused tekib hoiuste peatamise päeval. Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama
investeerimisfunktsioonid: Y- C0 + c (Y -T ) G = I(r) Y,T ja G katusega Järeldub, et S´ = I(r) Tasakaalu intressimäär kujuneb, kui säästud võrduvad investeeringutega ehk on määratud säästude (laenukõlblike fondide pakkumise) vertikaalse joone ja soovitud investeeringute graafikujoone lõikepunktiga 2.5. Fiskaalpoliitika efektid Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab valitsussektori või tulu baasi muutmist majandusaktiivsuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. · avaliku sektori kulutused suurenevad G võrra. · valitsuse ostude suurenemine põhjustab investeeringute vähenemist. Investeeringute kahanemine aga tekitab intressimäära(de) tõusu. · sellist efekti nimetatakse väljatõrje efektiks. · Kui maksud alanevad, siis kasutatav tulu ja tarbimine suurenevad (maksude muut T). · Maksukoormuse alanemise vahetu mõju seisneb kasutatava tulu suurenemises (T võrra) ja koos sellega ka tarbimise C kasvus.
Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtus. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba praegu ilmne teenuste hindade kiiremas kasvus, ning eksportiva sektori hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni.
turul ei ole märgata mingit aktiivsust, mis on tõlgendatav välissurvete täieliku puudumisega. Aasta esimesel poolel alanud monetaarkeskkonna paranemine jätkus ka sügisel. 24 Arvestades rahapakkumise kasvutemposid, võib seda praegu isegi pigem ekspansiivseks lugeda. Rahamassi eeliskasvu ei saa aga samal ajal pidada tasakaalustamatuse tunnuseks. Selle taga on jätkuv kapitali sissevool, panganduse usaldusväärsust tõendav hoiuste kasv ja majandusaktiivsuse taastumine. Samuti võib nüüdseks väita, et II kvartalis alanud rahamassi kasvutempo tõus oli majanduskasvu taastumist ennetav indikaator. Rahaagregaatide kasvutempo ületas I poolaastal valitsenud majanduskeskkonna tingimustes prognoositu. Kuigi ka esimese poolaasta rahapoliitilises ülevaates on mainitud, et rahapakkumise kiire kasv kapitali tagasihoidliku sissevoolu ja aeglase finantssüvenemise tingimustes viitab ühtlasi
negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud inflatsiooni vastu on võimalik end teatud ulatuses kaitsta: kreeditorid võivad nõuda kõrgemaid intressimäärasid, inimesed saavad muuta oma säästud kinnisvaraks, töötajad saavad sõlmida lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja
See tekitab omakorda imporditavate kaupade kallinemise. (Parts 2005, :2-3) 1.3 Tagajärjed 1.3.1 Negatiivsed tagajärjed 8 Majanduse seisukohalt on oluline hinnasüsteemi võime tagada ressursside efektiivse paigutuse. Inflatsioon soodustab ressursside väärtpaigutamist ja toob kokkuvõttes kaasa üldise makromajandusliku suutlikkuse vähenemise. (Eamets, et al. 2005, :198) Inflatsioon mõjutab tugevalt reaalse majandusaktiivsuse vähenemist. Järsk ja märkimisväärselt suur raha vääringu alanemine peletab eemale välisinvestorid, kes kardavad suuremat rahavääringu alanemist ning tõmbavad rahad riigist välja. Enamiku investeerimisprojektide peamiseks tunnuseks on nende pöördumatu iseloom, ehk halveneva turutingimuse korral, ei ole võimalik suurt osa oma esialgsetest investeerimiskuludest tagasi saada. (Investopedia, LLC kuupäev puudub)
süvene ning et kriisi lahendamiseks võetud meetmed tagavad euroala majanduse taastumise alates 2013. aasta keskpaigast. Põhistsenaariumi järgi kiireneb Eesti majanduskasv 2013. aasta esimeses pooles ning saavutab tasakaalulise kasvukiiruse 2014. aastal. 2010. aasta alguse madalseisuga võrreldes on hõivatute arv 2012. aasta lõpuks hoogsalt suurenenud ning jõudnud buumieelsele tasemele. Ettevaates hõive kasv küll pidurdub, kuid edeneb siiski mõõdukalt ühes majandusaktiivsuse suurenemisega. Tööpuudus samal ajal kahaneb, kuid varasemast aeglasemalt. Prognoosi järgi püsib tööpuuduse määr alla 10%. Inflatsioon püsib ettevaates langustrendil, kuigi selle aeglustumist võivad ohustada palgatõususurve ning oodatust kõrgem naftahind. 2013. aastal mõjutab inflatsiooni ning Eesti majandust tervikuna energiakulude kasv, mis tuleneb eeskätt elektrienergia hinnatõusust. Palgakulu tootlikkusest kiirem kasv ning selle aeglane reageerimine majanduskonjunktuuri
avaliku sektori sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata. 32 Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 32. a) sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves; b) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika poolt
2.2. Ettevõtte missioon OÜ MAITSE pakub klientidele võimalust nautida maitsvaid taimseid toite hubases buffee keskkonnas või kodus - värskelt, kiirelt ja mugavalt. Slogan: Isuäratavad taimeroad tervist hindavale inimesele ! 2.3.Ettevõtte eesmärgid · Ühe aasta jooksul saavutada restoranis külastavus 125 inimest päevas. · Viie aasta jooksul avada buffe ka Tartus ja Rakveres 6 1. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 3.1.Makrokeskkonna analüüs Majandusaktiivsuse suurenemine on kaasa toonud tööjõunõudluse märgatava kasvu, kus majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahtude suurenemises on ettevõtetel tekkinud üha suurem vajadus lisatööjõu järele. 2011 aastal võrrelduna 2010 aastaga suurenes hõivatute arv 5,8% võrra. Edasistes arengutes hõive kasv aeglustub, ulatudes 2012. aastal 1%-ni. Tööpuudus on oluliselt vähenenud. Tööjõunõudluse suurenedes alaneb töötuse määr 2012. aastal 11,2%ni ja 2015
• Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst.
Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. 3 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3) Avaturuoperatsioonid eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning
Hiljem veel rendiettevõtted, rahvaettevõtted, munitsipaalettevõtted, riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid. 1990. a oli Eestis ligikaudu 500 riiklikku väikeettevõtet ja 2000 kooperatiivi, kus kokku töötas 4% tööjõust. Uute ettevõtlusvormide leviku positiivse mõju võiks kokku võtta järgnevalt: detsentraliseerimise esimene samm, legaalne (kuigi piiratud) võimalus ettevõtluse arenguks, ettevõtlike inimeste esilekerkimine, majandusaktiivsuse tõus ja majandusliku mõtlemise areng. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5
maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed Riigivõlga on võimalik tasuda:võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et tasuda varem võetud võlgu, maksude suurendamisega, rahamärkide juurdetrükkimisega, riigi omandis oleva vara müügist laekuvate summadega Kaudne maks on: Aktsiisimaks, käibemaks Kitsendav fiskaalpoliitika on: valitsuse fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu Automaatsed stabilisaatorid on: fiskaalpoliitika vahendid, mis kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub Riigieelarve on: dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa Missugune järgnevatest vastustest ei ole raha pakkumise suurendamine
tulusust; tööturu olukord – tööhõive alanemine on märgiks nõrgast majandusaktiivsusest, mis võib viia intressimäärade alandamiseni ja seeläbi mõjutab ka valuutat; kaubandusbilanss ja riikide eelarved – suure eelarvepuudujäägiga riigil on üldjuhul nõrgem valuuta, sest toimub pidev valuuta müük; sisemajanduse kogutoodang (SKT) – see näit on esimene majandusaktiivsuse indikaator, mida paljuski jälgitakse. Kõrgemale SKT näidule järgneb tavaliselt ootus intressimäära tõstmiseks, mis on omakorda valuutale enamjaolt positiivne. Kõikide saadaolevate andmete põhjal proovib kaupleja konstrueerida mudeli, mis aitab hinnata ühe valuuta praegust ja prognoositavat väärtust teise valuuta suhtes. Peamine idee on selles, et nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui
Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu
1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus. 2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15 10 5 v(%) SKP kasv 0 -5 -10 Aastad Eesti SKP kasv aastate lõikes. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduse hetkeseisu hindamiseks kasutatakse majandusaktiivsuse indeksit (ICI - Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz %
annaabi.ee 
