Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel teistesse keeltesse?1 Ideele uurida Neitsitorni nimesaamise lugu, suunas mind muuseumi Kiek in de Kök-i juht Toomas Abiline. Suur tänu talle selle eest! Uurimuse fookus ja allikad:
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga
tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi),
Kärbesõis 1. Eestis pole ilmselt naljakama õiega lille kui kärbesõis. Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. 2. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist.Teda tasub otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt ja seepärast kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. 3. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. 4. Samuti on ka selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse. Kukerpuu 1. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. 2
300 kiloni. Bob Dylan / The Beatles. Väidetavalt tutvustas biitlitele marihuaanat Bob Dylan 1964. aastal. Paul McCartney suitsetas seda isegi 16 aastat hiljem. Alles 1980. aastal jäi ta marihuaanaga vahele Tokyo lennuväljal. Woodstock. Väidetavalt suurim rock-kontsert läbi aegade. Pink Floyd. PF kuulamine narkouimas oli 70-ndatel tõeline rockrituaal. The Orb. Nende hübriid Pink Floydist ja dubist on trippija maiuspalaks. Pildid Kasutatud kirjandus http://www.koolielu.ee/pages.php/020502,10008 http://www.narko.ee/et/Kanep/Kanepist-ja-vaimsetest-hairetes http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kanep.html http://kanep.ee/kanepi_tutvustus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep
Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma
Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud hämmastavalt suured, lausa luuataolised. Tiziani maalide kuldses üldtoonis võib tabada palju peeni värelevaid värvinüansse. Asjatundjale on nende avastamine tõeliseks maiuspalaks. Rembrandti jaoks oli peamine maalitehniline probleem valguse ja varju kasutamine. Ta alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid toone. Pintslid ja pahtlid, mida Rembrandt kasutas, olid jämedad ja valguspinnad maalis ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta. Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud
Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Järgnes paus, kuni 1953. aastal ilmus kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan "Hingede öö", mis on jäänud kirjandusteadlaste eriliseks maiuspalaks ja mille tõlgenduste maht ületab juba teose lehekülgede arvu. Selles eksistentsiaalses romaanis jutustatakse inimese teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks.
Männi tähtsus looduses Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis
et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude
närilistele ja sisalikele. Oma väga vilkale liikumisvõimele on ta võimeline hüppama kaugele ja kõrgele. Saaklooma märgates jookseb ta sellele järele ja see eristab teda rebasest, kes vargsi saagile lähemale hiilib. Osa saagist, mida ta süüa ei jaksa kaevab ta maa sisse, et selle juurde hiljem naaseda. Lisaks pisiimetajatele sööb fennek ka putukaid, ennekõike rohutirtse, kõrbes kasvavaid mugulaid ja puuvilju, eriti datleid, mis on talle maiuspalaks. Veel sööb ta linde ning linnumune (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm järgi). Kas tead, et... o ... nagu teisedki kõrbeeluks kohastunud imetajad, kogub fennek kehasse hädavajalikku vedelikku. Uriini eritab ta väga kontsentreeritud kujul. o ... polaarrebasel ja fennekil on ümmargused silmaavad, rebasel seevastu kitsad pilud. o ... selle ligi juures on huvitav, et ühekoos mängivad isegi täiskasvanud loomad, samas
Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Järgnes paus, kuni 1953. aastal ilmus kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan "Hingede öö", mis on jäänud kirjandusteadlaste eriliseks maiuspalaks ja mille tõlgenduste maht ületab juba teose lehekülgede arvu. Selles eksistentsiaalses romaanis jutustatakse inimese teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks
teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma.
ISELOOMUSTUS Karl XII oli oma käitumiselt lihtne, kuid samas läbinisti rüütellik. Juba noorukina oli Karl vägeva füüsilise vastupidavusega. Nurisemata kannatas alati kõiki lahinguretkedel ettetulevaid raskusi ja puudusi. Nurisemata sõi kõige lihtsamat kättesaadavat toitu, leppides 3 ka ainult leivaga. Kui leiva peale oli määrida võid ehk hammustada kõrvale praetud liha, siis seda pidas kroonitud sõjamees maiuspalaks. Kui vaja, rüüpas vett peale kas või rabalaukast. Kuningas ei allunud mitte mingisugustele maistele ahvatlustele, luksusele. Ta elas pidevalt karmi spartalikku elu nii rahu- kui sõjaajal. Niisugused olid tema elulaad ja tõekspidamised. Kui kuningas külmetas sõjaretkedel oma välitelgis, siis kuumutasid sõdurid talle soojenduseks täismetallist või kivist kahurikuule. Just tema lihtsuse ja inimlikkuse tõttu armastasid teda sõdurid. See lugupidav armastus oli piiritu, ustav ja
Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole. Kahelehine käokeel ehk rahvakeeles ööviiul on üks tavalisemaid niitude käpalisi. Teda võib leida ka kadastikest ja mitmesugustest metsadest. Jaanipäeva paiku puhkevad ööviiuli valged õrnad õie. Need lõhnavad eriti tugevasti õhtul, et meelitada kohale tolmeldajaid hämarikuliblikaid. Käokeele tunneb ära tema kahe maapinnalähedase ümara lehe järgi, mille vahelt sirutub pikk õisvars. Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks metssigadele. Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge. Looduslikud niidud Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla üsna erinev. Liivastel küngastel ulatub rohi vaevalt pahkluust kõrgemale, jõeluhas kasvab aga hein kesksuveks rinnuni. Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad.
Mõrusokolaadile ei ole lisatud suhkrut või piima ega ühtki muud lisandit, mistõttu sobib see suurepäraselt teiste toiduainete maitsestamiseks ning annab neile tugeva ja puhta sokolaadimaitse. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid eelmisest veidi magusamad ning sobivad lisaks magusroogades pruukimisele ka täiskasvanute maiuspalaks. Puhtale sokolaadipastale on siin lisatud suhkrut, vanilli, täiendavalt kakaovõid ning emulgaatorina toimivat letsitiini. Paremate sortide tahke kakaomassi sisaldus võib tõusta isegi kuni 75%-ni. Söögisokolaadid: magusad, maiustena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka vaid kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi. Magusad sokolaadid on heledama värvusega, kuna nende saamiseks on sokolaadipastale lisatud
Karl XII iseloomustus. Karl XII oli oma käitumiselt lihtne, kuid samas läbinisti rüütellik. Juba noorukina oli Karl vägeva füüsilise vastupidavusega. Nurisemata kannatas alati kõiki lahinguretkedel ettetulevaid raskusi ja puudusi. Nurisemata sõi kõige lihtsamat kättesaadavat toitu, leppides ka ainult leivaga. Kui leiva peale oli määrida võid ehk hammustada kõrvale praetud liha, siis seda pidas kroonitud sõjamees maiuspalaks. Kui vaja, rüüpas vett peale kas või rabalaukast. Kuningas ei allunud mitte mingisugustele maistele ahvatlustele, luksusele. Ta elas pidevalt karmi spartalikku elu nii rahu- kui sõjaajal. Niisugused olid tema elulaad ja tõekspidamised. Kui kuningas külmetas sõjaretkedel oma välitelgis, siis kuumutasid sõdurid talle soojenduseks täismetallist või kivist kahurikuule. Just tema lihtsuse ja inimlikkuse tõttu armastasid teda sõdurid. See lugupidav
(Vikipeedia) Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid. Eestis kohtab viigerhülgeid palju harvemini kui hallhülgeid. Loomad on aastaringselt suhteliselt paiksed ja püsivad rannikuvete ning laidude läheduses. (Looduspilt) Ta on Eesti rannavete elanik. Suurema osa oma elust veedab ta vees. Väga harva tuleb kivirahudele või väiksematele saartele puhkama. Viigerhülge jäsemed on maapinnal käimiseks kõlbmatud - need on tal ujumiseks. Tema maiuspalaks on kalad, kellele peab kogu päeva jahti. Kevadel, veebruari- või märtsikuus, sünnib viigerhülgel lumivalge kasukaga poeg. Kui ta ema kõrval jääpangal lamab, reedavad tema asukohta ainult kaks süsimusta silma. (Miksike) Viigerhüljes http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHISk.jpg
on petetud, on ta juba uue õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu poetanud emakale ehk "putuka pähe". On välja selgitatud, et kärbesõis eritab meelitavaid aineid rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukat tolmlemist kinnitab kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid. Kui hõre omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllaltki sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist. Kuna ta on lubjalembene liik, siis tasub teda otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt. Nii kasvabki ta
laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav
tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav
keegi nii vähe võinuks oma tööga teenida, et mitte seda sinuga möelda ja uurida" peitubki Sokratese filosoofia saada, millest Sokratesele eluks piisas. Süüa võttis ta meetod. Skeptiline tees: "Ma tean, et ma midagi ei tea" oli ainult nii palju, kui talle maitses, ja sööma läks ta alati nii talle lähtepunktiks. Ta ei olnud ise rahul ja ei lasknud ka (näljasena), et söögiisu oli talle maiuspalaks; ka iga jook teistel rahul olla. Ta äratas ateenlasi pidevalt nende unest. oli talle meeldiv, sest ta jõi vaid siis, kui oli janu." Xenophon, Erinnerungen I/3, S.49 · Vrdl. Descartes'i "Ma mötlen, järelikult olen." Cogito, ergo sum. · Selle kirjelduse taustal on mõistetav, miks Platoni · Sokratese dialektika
noorusaja iidolist Schopenhauerist, ärapöördumine kogu modernsest kultuurist. Kui meenutada, et Nietzsche hilise loomeperioodi loosungiks oli kõigi väärtuste ümberväärtustamine, siis pole säärastes muutustes midagi imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine 1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all. Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule. Postuumne tõlgitsusorgia
Pähkleid armastavad süüa oravad, mänsakud ja rähnid. Kõik nad korjavad pähkleid toidutagavaraks, peites neid pragudesse või maa sisse. Osa pähklitest jääbki pärast välja otsimata ja läheb idanema. Niimoodi aitavad need looma- ja linnuliigid sarapuudel levida. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude
2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg. Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu.
kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Paraku pole see rangeilmeline, kuid väga harmooniline arhitektuuriteos erinevaltMetsakalmistu kabelist riiklik arhitektuurimälestis. Metsakalmistu kabel (193637) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele. Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 193639), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata