järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste.
Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea. 3) Määratluse otsimine. Teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda kõnesolev mõiste, kui inimene midagi teab, suudab ta seda väljendada ka sõnade abil. Teada näiteks mis on õiglus tähendab osata defineerida mõiste õiglus. Kui me seda ei oska, siis ei saa me öelda,
tunnistama oma teadmatust. S leiab et kõigepealt tuleb inimene vabastada veendumusest, et ta teab palju, sest kõrge enesehinnangu tõttu ei ole võimalik loominguliselt vestelda. (laps on ju kõige loomingulisem, sest ta ei tea midagi ja vaat milliseid küsimusi ta suudab küsida isegi targemad pead jäävad hätta. Põdra mitte S arvamus. Ei pea tähele panema) Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea 2) Maieutika ehk ämmaemanda kunst S arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene ise seda ei tea. Suunavate küsimuste abil on võimalik teadmised esile tuua n.ö vaimselt sünnitada. 3) Määratluse otsimine Teadmine seisneb oskuses määratleda käesolev mõiste s.t kui inimene midagi teab, siis suudab ta seda ka defineerida ( sõna algne täpne tähendus-piiri tõmbama) ehk sõnastada > kui
· Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1. Sokrates versus Kristus Sarnasustena võiks välja tuua järgneva: 1. Kumbki ei kirjutanud midagi. Mõlema mõju põhineb õpilastel ja kaasaegsete tunnistustel
isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Efekt seisneb selles, et inimene peab tõe ise välja mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik. 13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised
kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. 2. Platoni ideeõpetus: järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Struktuur: 1. Iroonia- ma tean, et sa midagi ei tea 2. Induktsioon- suunavad küs ja vastused õpilastelt 3. Maieutika- ämmaemandakunst, Kuulab-analüüsib-suunavad kus õpilane peab ise edasi jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10. Argument ja selle struktuur. Argument ehk arutlus on mõtlemisvorm, mille eesmärgiks on põhjendatud veenmine. Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus
midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi
nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel
Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus
Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. (Loogiliselt on lause paradoks: kumbki pool kummutab eelmise). Erinevalt võltstarkadest lepin, et tarkus on jumalikku päritolu. Näeme, et Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. Oma tegevuse mõtet nägi Sokrates n.ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese filosoofia esitamiseks just dialoogi, mitte näit. õpiluuletuse vormi. Sokratese mõisteanalüüs tõi ka eetika uuele tasandile (s.o. hüvesuse mõistmisel ei saa toetuda tavale, mis ei määratle mõisteid). Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine!
■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof
SOKRAATILINE MEETOD õpetusviis, kus küsimuste abil kaevatakse välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Ei paljasta enda seisukohti. Küsimuste ja vastuste varal toimiv õppeviis. Komponendid (kasutusviis ja järjekord pole rangelt määratud): 1. Iroonia teadmastust teesklev naiivne küsimuste esitamine 2. Elenktika - saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel 3. Maieutika sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel. 3) Ontoloogiline küsimuseasetus Platonil (loeng; Saarinen, 24-36) Need, kes on tõeliselt andunud filosoofiale, tegelevad tegelikult vaid ühe asjaga suremise ja surmaga. (Phaidon 64) . PLAATONI IDEEDEÕPETUS 2 maailma: 1.Tõelise tegelikkuse, ideede maailm. 2. Näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsimad, muutumatud, iseeneses olevad. Esemed on muutlikud, alatises
8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on · iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, · elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja · maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist,
mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol. SOKRATESE MEETOD. KRITON - Sokratese meetod on kahekõne, sofistlik dialoog, milles Sokrates miks küsimustega kontrollib keskustelupartnerit. Tõde leitakse kahekõnelistes otsingutes, kahtluses ja vaidluses, küsivas lähenemises tundmatule: ämmaemandakunst + irooniline refleksioon enesetunnetuse meetodina. (subjektiivne dialektika, kunst küsitleda iseennast iseenese kohta) maieutika ja iroonia kui teadmite kontrollimise vahendid. Dialektiline meetod. Antud juhul märgib see väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omab too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel kuigi üsna erinevates tähendustes läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist "Mis on X?
probleemi sügavam mõistmine. Sokrates ise oli vestluses juhtiv pool ning kasutas järgmisi võtteid: · iroonia mängis lihtsameelset, lollikest ja ennast targakspidav inimene hakkas teda õpetama, kuid kavalate küsimuste abil juhtis Sokrates partneri ummikusse, näidates, et partner ei tea tegelikult mitte midagi. See võte oli ettevalmistav etapp edasiseks vestluseks. · ämmaemandakunst ehk maieutika ta uskus, et kõik teadmised on sünnist saadik hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada. · määratluse otsimine (defineerimine) teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda ehk defineerida mõisteid. Kui ei oska defineerida mingit mõistet, siis ei tohi ka, et me seda teame. Näeme, et Sokrates on teadmiste suhtes väga maksimalist,
Ta kutsub endaga vestlema orjapoisi, kelle kohta on kindlalt teada, et ta ei ole matemaatikat õppinud ja järelikult matemaatilistest asjadest midagi teadma ei peaks. Ometigi suudab Sokrates järgnevas vestluses viia poisi teda küsitledes ühe matemaatilise teoreemi avastamisele. See peaks nüüd tõendama seda, et too teadmine oli poisis juba varjatult olemas ning Sokratese küsitlus aitab tal seda teadmist iseendast üles leida. Antud juhul oleks siis tegemist dialektikaga maieutika tähenduses. Kuid kui poiss ei olnud matemaatikat õppinud, siis kust oli see temas varjatult olnud teadmine pärit? Dialoogis tehakse järeldus, et ta pidi selle teadmise omandama varem – enne seda kui ta inimesena sündis. Teine Platoni teos, kus anamnesis`e teemat ulatuslikumalt käsitletakse, on tema keskmisest loominguperioodist pärit dialoog “Phaidon” (Platon, Teosed I, lk. 71-77). See aines võetakse
Platoni varasemates, nn. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida – nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Tema hilisemates dialoogides jõutakse seevastu ka positiivsete definitsioonideni, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast niisuguse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetas ta maieutika`ks, otseses tõlkes – ämmaemandakunstiks. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui sünnitusabi andja, kes aitab tõest teadmist ilmale tuua. Paljudele kaasvestlejatele aga tundus (vt Alkibiades “Pidusöögis”), et Sokrates oma dialektikaga ironiseerib nende üle
unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a
Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas.
õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise. Meetod koosneb järgmistest osadest: 1) kõigepealt mängib õpetaja lihtsameelset ja rumalukest ning laseb õpilasel enesele õpetama hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane
kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a
kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a
· ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. · Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et · Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. · Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. · Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik
* Samal ajal kui valitsesid sofistid, kasvasid välja ka Sokraatikud Sokrates, Platon, Aristoteles jne. * Sokrartes 469-399 eKr ise ta ei pannud midagi kirja (oli tekstide vastu üldse vaenulik ja ütles, et raamatutega ei saa dialoogi pidada, vaid ta vastab ikka sama) ning tema elust on ainsad märkmed teinud Platon. -) Ta oli kiviraiduri ja ämmaemanda poeg ning hiljem juba üsna vanalt oli ta abielus Xanthippega, kes oli Platoni sõnutsi väga kuri naine. -) Maieutika idee, et tõde on varjatud iga inimese meeles sünnipäraselt, kui vastata esitatud küsimusele arukalt. *) Induktsioon mõtlemine üksikult üldisele. *) Deduktsioon üldiselt üksikule. -) Sokrates kasutas üldiselt induktsiooni kirjeldamaks midagi, tõi ta alati kindlaid üksikute situatsioonide pakkumisi, mitte ei rääkinud asjadest kohe üldiselt. -) Sokrates oli 70-aastane, kui talle esitati süüdistus aseebias (riigi jumaluste teotamine või
annaabi.ee 
