Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mahud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kipsplaat, 50mm, lammutamine, demontaaz, klaasvill, kübarprofiil, 600mm, hüdro, klinkerplaat, kaabel, lülitid, pesumasina, lammutustööd, utiliseerimine, parketi, aluskate, parkett, lagi, vannituba, soojustus, elekter, neti, pesad, kaitselülitid, siseuksed, välisuks, boiler, äravoolJohannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone.................................................................................................................. 5 1.1.2.
488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex pealmine 392 m2 kiht 4,5mm, alumine kiht 3,0mm 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest vahesein GN13+GN13, kivivill 95mm, 610 m2 metallkarkass, samm 600mm, GT70/70 52 Siseuksed 525 Puituksed Kasespooniga sileuks, lakitud M7-10x21-22, liistud, 52 tk tammepuidust lävepakk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast 925 m2 20 koos toonimisega Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist.
1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257 173 Teede ja platside katted 1731 Asfaltbetoon TAB-12-II, 40mm 108 m2 0 1,98 3,4 0,59 645 1732 Asfaltbetoon PAB-16, 40mm 1230 m2 0 2,99 7,12 1,19 13899 1733 Asfaltbetoon TAB-16-I, 50mm 561 m2 0 3,03 4,25 0,74 4500 1734 Asfaltbetoon TAB-8-II, 50mm 320 m2 0 2,48 4,25 0,74 2391 174 Kivi- ja plaatkatted 1741 Betoonkivisillutis mänguplatsil, 70x140x210 16 m2 0,7 13,04 9,1 355
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x
7411 Jaotuskilp korrustele 3 tk 8,0 6800,0 104,0 20712,0 Elektri energiakilbid 4 tk 8,0 1573,0 104,0 6708,0 7412 (peajaotuskilp) 7413 Elektrikilp ventilatsioon 1 tk 6,0 526,0 78,0 604,0 7414 Liitumiskilp koos arvestiga 1 tk 5,0 524,6 65,0 589,61 Tuleohutusüsteemide 1 tk 8,0 772,0 104,0 876,0 7415 jaotuskilp 743 Kaabeldus kaabel ristlõikega 10 mm2, 8500 m 0,3 0,08 3,9 33830 7431 kaablite paigaldamine koos Tabel 1: Detaileelarve klambrite jätk [2] ja harukarpideg 744 Valgustussüsteemid 7441 Valgusti "väljpääs" 4 tk 1,2 53,68 15,6 277,12 Kontorite valgustite 56 tk 1,1 43,03 14,3 3210,48 7442 paigaldamine + Valgusti
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimis
Seina paksus, mm Kande- Mitte- sein kandesein 85 EI 60 130 REI 120 EI 180 250 REI 180 EI 240 380 REI 240 EI 240 85+90+85 REI 120 EI 240 130+50+130 REI 240 EI 240 23 Kergseinad Karkass sammuga 600mm (400mm) või 450mm: puidust, plekkprofiilidest, Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: kipsplaat tsementkiudplaat, puitlaastplaat, vineer. 24 12 Kergseinad Plaadistus: ühel pool või kahel pool kuni kolm kihti ühel poolel Karkass:
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ..........................................
2001 Raadamine, juurimine ja teemaa-ala puhastamine m2 175000 5,7 997500 6,2 1084268,82 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, 2011 vundamentidega jne.) tk 4 23,4 93,6 25,44 101,74 2016 Truupide demonteerimine tk 1 320,4 320,4 348,27 348,27 Bussipeatuste lammutamine (koos oote- paviljoni, 2021 äärekivide,vundaminediga jne) tk 1 271,9 271,9 295,55 295,55 2024 Parkettkivikatte lammutamine m2 200 30 6000 32,61 6521,92 2026 Põrkepiirde eemaldamine (koos postidega) jm 50 150 7500 163,05 8152,4
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks k
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
konstruktsioonilisteks elementideks pearühmades, seejärel konstruktsiooni elemendiks. Edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse. Üksiktöö kulupositsioonina kujutab endast konstruktsioon elemendi ühendust nt monoliitselt valatava töö vundamendi taldmiku kohta . 21 vundamenti taldmik. - 2111 v. taldmiku laudraketisetöö - 2117 v. taldmiku raketise lammutamine - 2121 v. taldmiku betoneerimine - 2123 betoneerimise järelhooldustööd Lk 19 esimene pool Üldpõhimõte: eraldi raketise-, sarruse-, betoneerimistööd. Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetoditel. Kõik ei pruugi kodeeritud olla. 2123-001 numbrid võib juurde tulla. Tööd on mahuarvutusjuhendi eraldi välja toodud tabelis nt raketisetööd eritletakse konstruktsiooni
600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill. Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat. (vt. Joonis 1) 5 Joonis 1. Välisseina konstruktsiooni sõlm Tabel 1. Väliseina erinevate materjalikihtide andmed. Materjali paksus
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Toode Klass EN 13823 EVS620-10 Akustiline mineraalvillaplaat, A2/B V2/II Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I
EVS620-10 Akustiline mineraalvillaplaat, A2/B V2/II Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I
6006 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk Lai laudis Eterniit Lai laudis, peal linaluu-savi segu 2 klaasiga omaette Tellisahi 2009, vahetatud esimene 20cm raamides puitaknad palk 6007 Maakivi, madal, Tahutud palk, väljas 50mm Lai laudis, soojustatud Laastukatus Vahelael lai laudis, katuslael 2 klaasiga omaette Soojustatud väljast, teine korrus kaetud min.villa, tuuletõke ja värvitud punnlaudis või kips, raamides puitaknad ehitatud, tehtud laastukatus, uued veeplekiga laudvooder katuslae vahel 100 mm min
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega
Suurte punktkoormuste korral Vajadusel paigutada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneeli pealevalusse Vajadusel vähendada vahelae paksust Põranda vajaliku helikindluse tagamine vahelae paksust suurendamata. Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem
Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri. Peab olema tagatud statsionaarne süsteem klaaspindade puhastamiseks. 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 490x195mm, laius 200-350 (seinaplokk) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3
Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse "PE" klemmiga ühendada elamusse sisenev veetoru ja gaasikatlaga kasutades juhet MK 1x6/Koro. Metallist vannid ja dussialused ning nende segistid tulevad ühendada kaitsejuhtidega ("PE"). 10 Nõrkvool Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru 50mm vastavalt detailplaneeringule. Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja valvesignalisatsioon ehitada välja süvistatud kaabelliinidega. Vastavalt kehtivale määrusele "Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded", peab elamus olema autonoomne tulekahjusüsteem st elamu vähemalt ühes ruumis peab olema lokaalne tulekahjusignalisatsiooni seade . Elamu omanikul tuleb järgmise staadiumi projekteerijale kindlasti esitada oma nõuded ja
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.............................................................
annaabi.ee 
