Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. RAHVASTIK 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive
Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77%
produktidest keemilise (porsumine) lagunemise produktidest organismide elutegevuse tulemusena. 28.11.12 4 purdkivimid savikivimid kemo-biogeensed settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6
temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi- niidud. Riigis on üle 50 looduskaitse ala Majandus ja tööstus Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. Põllumajandus Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning
· Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud metallurgia, masinaehitus, keemiatööstus (väetis, plastid), toiduainetetööstus (1989 toodeti 2,6 mln. hl veini), elektrienergeetika, naftatööstus ja suured pangad. Majandus · Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. · Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. · Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . · Transpordivõrk on väga hästi arenenud Maavarad · Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. · Leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi. Vaatamisväärsused Tänan tähelepanu eest!
ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS-pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini
Guadalquivir ja Guadiana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maavarad tsink ja plii elavhõbe kivisütt, raua ja vasemaak Kaaliumkarbonaat Pruunsütt, magnesiit, uraan, kuld, hõbe, marmor, mergel, pisut ka naftat ja maagaasi. Sain teada, et: Sain rohkem teada Hispaanias asuvatest linnadest ja maavaradest . Mind üllatas, et: Hispaanias on palju usundeid ja väga kaunis loodus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kategooria:Hispaania_m%C3%A4estikud https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/sp.html http://europa
mootorite ja ülekandemehhanismide tootmine eriti suure turuosa, millede ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS- pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis. Maj. tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud
Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s. Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed,
Vahevöös Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti või 2,1% või 2,4 massiprotsenti või umbes 2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed, hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa.
5° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -52.6° C Pinnamood ● Väga mägine riik ● Ainult 32% riigist on kõrgusega alla 500m ● Suurim kõrgus on Grossglockner’i mäel, mille kõrgus on 3797m ● Madalaim kõrgus on 115m, kohaks Neusiedler See ● Suurim jõgi Doonau Loodusvarad ● Austria üks suurimaid loodusvarasid on mets, mis moodustab Austria pinnast koguni 44% ● Magnesiit, grafiit, pruunsüsi, nafta, maagaas, sool, rauamaak, wolframimaak Rahvastik ● Rahvaarv: 8402900 inimest ● Keskmine eluiga riigis on 80a, meestel 77.7a ning naistel 83.2a ● Austrias elavad enamasti austrialased, kuid leidub ka türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast ● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km²
Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3. Magneesium sideained Õhksideained, mille peamiseks koostisokas on magneesiumoksiid. 9 Magneesium sideaineid ei segata kasutamisel veega vaid magneesiumkloriidi vesilahusega. Peamised magneesiumsideained on kaustiline magnesiit ja kaustiline dolomiit [3]. Loodusliku magnesiidi põletamisel 800-850 juures ja sellele järgneval jahvatamisel saadakse CO2 kaustiline magnesiit ning põletamise käigus eraldub [3]. MgCO 3 . CaCO3=MgO . CaCO 3 +CO2 Peale jahvatamist on tekkinud MgO sideaine omadustega. Kivistunult on tema survetugevuseks 40- 60 N / mm2 . Kaustilise magnesiidi tootmine on piiratud, kuna puhast magnesiitkivimit leidub
Transporti see väga ei mõjuta, aga kuna kõik teed on ehitatud samuti mägede külgedele, siis võtab ühest kohast teise jõudmine kaua aega. Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga mitmekülgne turismimaa. Millised sise- ja välisjõud on kujundanud pinnavorme ja –moodi? Laamade kokkupõrge, läänetuuled, vesi. Milliseid teadaolevaid maavarasid leidub valitud riigis? magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Millisel laamal või laamadel asub? Euraasia laama. Kas asub laama serval või siseosas? Siseosas. Kas riigis on vulkaane ja esineb tugevaid maavärinaid? Ei ole maavärinaid ega vulkaane. 3. Milline on keskmine temperatuur valitud riigis suvel ja talvel? Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C.
1. magnetiit Fe304 2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27.
nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Metsi on 39%. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt. Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole
Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid Küsimus 4 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud. Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti] Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg[viide?]) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi[1]. Soolajärvedes[muuda | redigeeri lähteteksti]
settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni. Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkõige talk, asbest ja magnesiit. Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja
tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C temperatuuril eraldusid sellest karbonaadid ning keraamikamassi jäid kaustiline magnesiit ja kustutamata lubi. Nõnda võis ahju materjal täita üksiti ka räbusti osa. Tööstusliku revolutsiooni kaks etappi I etapp Juba 1760.-1780. aastatel algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revolutsiooni. Selle aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega 3
Question 19 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kas on võimalik valmistada pulbritest valtsimise teel mitmekihilisi toorikuid? Select one: a. ei ole võimalik b. jah, on võimalik c. seda tehnoloogiat ei ole katsetatud d. saab valmistada ainult ühekihilisi toorikuid Question 20 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Select one: a. magnesiit b. samott c. grafiit d. dinas Question 21 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Cu tihedus (g/cm3) on Select one: a. 10,7 b. 2,7 c. 4,5 d. 8,9 Question 22 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektoidsel sulamil? Select one: a. 2,14 % b. 0,02 % c. 4,3 % d. 0,8 % Question 23 Complete Mark 1.00 out of 1.00
b. elektrometallurgia c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a. pihustatud lahus b. elektrolüüt c. lobri d. silikotermia Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. grafiit b. magnesiit c. samott d. dinas Küsimus 26 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Vali üks: a. kütusest b. maagist c. ahju voodrist d. räbustist Küsimus 27 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus Vali üks: a. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel b
Sobivad ka lubitsementkrohvid. Krohvi pind ei tohiks olla liiga siledaks viimistletud. Viimase tõmbega võiks pinna karestada kellu servaga. Samuti ei pea pind ka rihtlatiga ülemäära tasaseks viimistletud olema. Materjali iseloomuga sobib kokku, kui pind tasandatakse ainult väiksema kelluga ja see jääb kergelt laineline. Vanemad pudedad krohvid tuleks seega eemaldada ja või uue krohvikihiga katta. Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga.
Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed, sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi
o Sõmerad PIMSS o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted o Sõmerad LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETSA. o Tsementeeruvad 2. Keemilised setted KIPS, DOLOMIIT, MAGNESIIT. 3. Orgaanilised setted LUBJAKIVi. 3) Moondekivimid 1. Settemoondekivimid tekivad settekivimitest ümberkristalliseerumise teel. MARMOR, IGIKIVI, KALJUKIVI 2. Tardmoondekivimid tekivad tardkivimitest ümberkristalliseerumise teel. GUEIS
Keraamikatoodete hulka kuuluvad: ta kaasa klassilehe, mis sahtis jahtub. Leht tõmmatakse peenkeraamika: portselan, fajanss jt. tsehhi teisele korrusele ning lõigatakse lõikelaual kindla ehituskeraamika: punane tellis, katusekivi, fassaadi tellis, suurusega lehtedeks. drenaaztorud jt. Eriklaasid tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas). Saab
(tihedus, veeimavus, külmakindlus, löögikindlus, kuluvus jne). ·Plaadid: voodriplaadid (Rs>100MPa, Kpehm0,7), põrandaplaadid (kuluvus), trepiastmed (survetugevus, kuluvus, pinnakõvadus, löögikindlus, välistreppidel külmakindlus). ·Teematerjalid: tihedus>255MPa, survetugevus kuivalt min 100MPa, külmakindlus min 25 tsüklit. ·Teised kasutusalad: happekindlad tooted, -täitematerjalid (diabaasist, kvartsist), leelisekindlad tooted (marmor, dolomiit), tulekindlad tooted (magnesiit), sideainete valmistamiseks (savi ja lubjakivi) Looduskividest toodete kaitsmine ilmastiku eest eelkõige tuleb kaitsta vee otsese pealevoolu eest, selleks kasut.: konstruktsioonilisi võtteid (kaldpinnad, hüdroisolatsioon), mehaanilisi võtteid (pinna siledus poleerimine), keemilised võtted (katmine räniorgaaniliste ühenditega väheneb veeimavus ja suureneb külmakindlus). Temperatuurimuutustest tingitud kahjustuste vältimiseks kasut. sobivaid kinnitusdetaile
kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised. Suure osa SKT-st annavad turism,laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus on hästi arenenud ning on riigi oluline tuluallikas. Loodusvaradest on levinumad pruunsüsi, boksiit, magnesiit, nikkel, hõbe ja marmor. Põllumajanduse arengut mõjutavad halb mullastik, sademete vähesus,haritava maa killustatus väikemaavaldusteks ja maaelanike arvu vähenemine. Teisalt 12 võimaldavad need olud kasvatada troopilistest banaanidest kuni parasvöötme tüüpiliste kultuurtaimedeni. Kreeka on Euroopa Liidu suurim tubaka ja puuvilla tootja, lisaks toodetakse Kreekas ka oliiviõli.
moodustistena. K 3, E 2,6-2,8. Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes, kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi. Viimase moodustumisel tekib marmor. Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks. Kaltsiidi kristalle võib leida peaaegu kõikides paemurdudes ja lubjakivi paljandites. Magnesiit MgCO3. 47,6% MgO, 52,4% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt. K 4-4,5, E 2,9-3,1. Värvus kollaka või hallika varjundiga valge. Lahustub HCl-s vaid kuumutamisel. Dolomiit CaMg/Co3/2. 30,4% CaO, 21,7% MgO, 47,9% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt, tihti teralise või poorse ehitusega. K 3,5-4, E 2,8-2,9. Värvus hallikasvalge, mõnikord kollakas, punaka või roheka varjundiga. Soolhappes lahustub aeglaselt, kihisemata. Enamik D -st on tekkinud keemilisel
Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena. Mineraale palju – 54 mineraali, looduses vaid üks stab. isotoop 9Be. 2. rühma elementidest levinuim Ca. Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400:CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra. Stabiilseim isotoop 226Ra. Väga levinud element Mg: maakoores 2,35%, üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit). Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes. Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem. Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr; Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi; Mg – klorofüllis tsentraalaatom, fotosüntees; Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone; Ra – radioaktiivne. Metallina kasutatakse peam. Mg, Ca. Omadused: Be ja Mg on õhus stabiilsed – kattuvad oksiidikihiga
vana. dolomiidi järgmised mineraalid: moodustunud Borealis-lubjakivi Kaari, kas sa miskit täpsemalt oskad seletad? Veeta karbonaadid: kaltsiidi rühm (aragoniit, 20. Kirjeldage geotektoonilisi - see vanuse komponent võib tõesti lugeda, magnesiit, ankeriit, sideriit, rodokrosiit, sündmusi alates Keila ajast kuni Saharas on kõik, mis on pehmem, kui kvarts ära smitsoniit, tserussiit, strontsianiit, viteriit, parisiit), 7. Mille poolest erineb lade Permi ajastu lõpuni. Missugune hävinud
Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Kasutuskohad: Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit (kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile) , kips. 15. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). - Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi
3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti
Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks (Vikipeedia, 2012). Selle sulamistemperatuur on 800 oC (Wolfram mathematica, 2013). Seda esineb kihistunud kiulise massina ja erakordselt haruldase kristallsuhkruna. Talk ei lahustu vees, aga lahustub lahjendatud mineraalhappes osaliselt. See moodustub peamiselt reaktsioonis serpentiin + süsinikoksiid → talk + magnesiit + vesi ehk 2Mg3Si2O5(OH)4 + 3CO2 → Mg3Si4O10(OH)2 + 3MgCO3 + 3H2O Talgi joonvalem on toodud joonisel 10. Talki kasutatakse seebis määrdeainena. Mõned kahtlustavad, et talgi kasutamine soodustab teatud haiguste, peamiselt munasarja- ja kopsuvähi kasvu. USA Riiklike Toksioloogiaprogrammide aruande järgi leiti, et kosmeetikas kasutatavas talgis ei leidu asbesti. USA Toidu- ja Ravimiamet on seisukohal, et talk on ohutu. (Wikipedia, 2013) Joonis 10. Talgi joonvalem 2.4
Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit. Kivimid magnesiit MgCO3, hematiit Fe2O3, püriit FeS, galeniit PbS, dolomiit CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 Merepõhja ja merepinna keemilise koostise erinevus
1. Kvarts (SiO2) on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Peale kristallilise kvartsi on ka amorfset kvartsi (SiO2.nH2O). Diatomiit ja treepel koosnevad amorfsest kvartsist. 2. Kaoliniit (Al2O3.2SiO2.2H2O) on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. 3. Kaltsiit (CaCO3) on lubjakivide põhikomponent, kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb seda savides. 4. Magnesiit (MgCO3) on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb seda ka lubjakivides. 9 5. Dolomiit (MgCO3.CaCO3) sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. 6. Kips (CaSO4.2H2O) on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi anhüdriiti.
välisseinad nende kandvast funktsioonist. Sümmeetria vältimine Ümarkaarega sissepääsud on reeglina peidetud, kuna Wright arvas, et "ilmne sümmeetria" väsitab silma liiga kiiresti ära. Katuse vorm Tunnistust kaitsest ja peavarjust annavad majade madalad katused. Põhiplaan Maja keskme moodustab alati elutuppa avanev kamin, mille taha on paigutatud sissepääs. 4 magnesiit betooni üks liik 13 Ülejäänud ruumide jagamisel varieeris Wright vaid kaht põhiplaani mudelit, mida ta ajakirjas avaldanud oli. Esimene põhiplaani mudel, mida kehastavad Bradley House ja Willits House, on ristikujuline. Peateljel paiknevad elutuba ning köök, teise telje määravad
· välimine mineraalosa · sisemine mineraalosa (orgaanilis-mineraalsete ainete kompleks) Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2...5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kivisütes on põhilisteks mineraalideks savimineraalid, nagu kaoliniit, illiit ja montmorilloniit. Silikaatsetest mineraalidest esineb tahketes kütustes kvarts, biotiit ja ortoklass. Karbonaatsetest mineraalidest on kütustes levinumad kaltsiit, magnesiit ja dolomiit. Peaaegu kõik kütused sisaldavad sulfiidseid mineraale püriidina või markasiidina. Rauda sisaldavaid mineraale, peale püriidi ja markasiidi, esineb kütustes harva. Kloor esineb kütustes haliidina ja sülviniinina. Leidub ka kütuseid, kus kloor on seotud kütuse orgaanilise ainega (põlevkivi keskmiselt 0,75%) . Vedelkütuste jagatakse mineraalosa ka sisemiseks ja välimiseks. Naftas olevad
mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust. Sõltuvalt seina paksusest ja lao keerukusest laob seda kahest kuni viiest erineva kvalifikatsiooniga müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad, õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks,
teiste vasesulamite puhul, näiteks MH20 – melhior, mis peale vase (M) sisaldab 20% niklit (H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg C O3 , Ca C O3 jm), millest töötlemise tulemusena saadakse Mg C l2 . Magneesiumkloriid segatakse teiste kloriididega (Ca C l2 , KCl), segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toormagneesium, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Magneesiumi tootmiseks kasutatakse ka pürometallurgiat, taandades magneesiumoksiidi MgO kas räni või süsinikuga. Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks
..5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3
Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik; Tehisliiv; Müürikivid
Kordamine: 1. Kus kasutatakse kipsi? 2. Mis on kipsi puudusteks? 3. Kuidas peab kipsi säilitama? 7.4. Magneesium-sideained 94 Magneesium-sideained on samuti õhk-sideained. Neid ei segata kasutamisel veega, vaid segatakse magneesium-kloriidi vesilahusega. Peamised magneesium-sideained on magnesiit ja kaustiline dolomiit. Looduses leidub puhast magnesiitkivimit suhteliselt vähe, seetõttu toodetakse kaustilist magnesiiti ka vähe. Hinnalt on kaustiline dolomiit tunduvalt odavam kui kaustiline magnesiit. Magneesium-sideaineid kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks. Magneesium-sideainete baasil toodetakse fibroliiti ja ksüloliiti. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest ja magneesium-sideainest. Ksüloliit koosneb saepurust ja magneesium-sideainest. 7.5
Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised. Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Peale kristallilise kvartsi esineb ka amorfset kvartsi. Diatomiit ja treepel koosnevad amorfsest kvartsist. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Ta on kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem, ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi-anhüdriiti. 13 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või
6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt. Koostis: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit ja kips. 16. LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: - murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; - purustamisega toodetakse killustikku; - klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi
· Koostis. Paljud settekivimid koosnevad ühest põhimineraalist ja teised esinevad ainult lisandina. · Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised. · Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. · Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. 05.05.2014 · Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. · Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. · Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. · Kips on väga pehme mineraal. 17. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid- · Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38% Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400: CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra - üliharuldane element, maakoores 1 . 10-10% Stabiilseim isotoop 226Ra, T1/2 1600 a. U - maakides (rikkaim raadiumi toore) sisaldub max 0,34 g Ra/t Väga levinud element Mg: maakoores 2,35% üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit), KCl.MgCl2.6H2O (karnalliit) jpt. Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem - levinud elemendid SrCO3 (strontsianiit), SrSO4 (tsölestiin) BaCO3 (viteriit), BaSO4 (raskepagu) Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi Mg – klorofüllis tsentraalaatom – fotosüntees Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone Ra – radioaktiivne
Näitena naatriumkloriidi (NaCl) puhul saavutab C/CS-väärtus (üleküllastusväärtus) 0º C juures kristallatsioonisurve 185 N/mm2. Võrdluseks enim kasutatud betooni survetugevus on 35-45 N/mm2. Tabel 2.5 Tuntuimad müüritises olevad soolad. Karbonaadid Sulfaadid Kaltsiit CaCO3 Kips CaSO4·2H2O Dolomiit CaMg(CO3)2 Bassaniit CaSO4·0.5H2O Magnesiit MgCO3 Epsomiit MgSO4·7H2O Nesquehoniit MgCO3·3H2O Heksahüdraat MgSO4·6H2O Hüdromagnesiit Mg[OH(CO3)2]2·4H2O Kiseriit MgSO4·H2O Natriit Na2CO3·10H2O Mirabiliit NaSO4·10H2O Thermonatriit Na2CO3·H2O Tenardiit Na2SO4 Nahcoliit NaHCO3 Arbaniit K2SO4
annaabi.ee 
