Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maavärinad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maavärin, maavärinad, vuse, seismograaf, magnituudi, kolde, pinnalained, seismograafi, epitsenter, andrease, laineid, aeglase, visual, mercalli, richter, pinged, kolle, kese, pikkune, amplituud, jaamas, class, maavärinaga, alaska, photo, esinemispiirkonnad, fookus, iris, california, geoloog, vulkaanipursete, levikuga, books, science, chapter, wnetMAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid.
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12
võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad
subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida. Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad. Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid.
Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus 1
................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.................................................................................................................13 Maavärinad mere all..............................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade
tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist
sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist
3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid)
paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam
kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse)
Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis.
Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju: poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud
mäestikuahelike süsteem. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida.
Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada,
Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt)
· Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ........................ Fossiil on moondekivim.................. 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis.
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on
liiguvad 4. Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus, hüpotsenter, epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained.
2. Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus? Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19
intensiivselt astenosfääri, sulatades selle kivimeist magmat. See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete
Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja
Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine Konvekstioonivoolud vahevöös, mis panevad laamad liikuma. 3 Laamade piirid A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele. Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b
seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest.
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
annaabi.ee 
