AS Postimaja Uue Maailma 18 44352 TALLINN 23.11.2015 nr 1-1/1 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Põllu 29, volitab juhataja asetäitjat Mari Maasikat (isikukood 48804184795) vastu võtma 01.12.2015-31.12.2015 saabuvaid tähitud postisaadetisi. /allkirjastatud digitaalselt/ Elisabeth Ammer Juhatuse liige
OÜ Äripere Mari Maasikas Postimaja 7 154625 PALDISKI 01.10.2013. nr 8 6/3 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Haapsalu mnt 65, tegutseb oma seadusliku esindaja juhatuse liikme (nimi)´e isikus, volitab MARI MAASIKAT ( sünniaeg 07.12.1975) Esindama OÜ Äripere´t tähitud postisaadetiste vastuvõtmisel. Volikiri kehtib kuni 31.10.2013 Volitatud isiku allkirja näidis ______________________ Nimi PITSER Juhatuse liige Haapsalu mnt 65 Telefon 654 765 Arvelduskonto 221721495250 76607 KEILA Faks 654 763 Swedbank E-post: [email protected]
meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ. Maasikat paljundatakse tütartaimedega. Maasikas õitseb [?]. Maasika õied on enamus sortidel [?]. Maasika viljaks on [?]. Maasika vili valmib [?]. Maasika istanduse rajamiseks on sobivaim aeg [?]. Meie aedades kasvatatakse järgnevaid maasika liike: ja
Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised ● huumusrikkad ● suudab kasvatada mitmekesist taimestikku ● viljakam muld, kui ükstahes mis teisel metsatüübil Pandivere kõrgustik ja selle ümbrus, sinilille kasvukoha tüübiga Alusmets on kuni keskmiselt tihe. On levinud pinnavormidel, näiteks Alustaimestik on liikide poolest oosidel ja voortel. mitmekesine, rohkem on näiteks sinilille, jänesekapsast, maasikat, lillakat jt. Sinilille kasvukohatüüpi leiame enam Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses. Tingimused koosluse püsima jäämiseks ● muld peab säilima viljakas ja Tingimuste muutumisel: niiske; ● liigirikkus väheneb; ● temperatuuri erinevused päeval ● loomade elu ning ja öösel minimaalsed; toiudutingimused muutuvad ● päikesevalgust vähe. kesisemaks. Laanemetsad Eestis
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad
Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega. · Maasikapuude kasvatajad jätavad kõige sagedamini viljad puule külge ja linnud söövad need lõpuks ära. Kuid viljadest tehakse ka moosi. Huvitavaid fakte maasikapuu kohta · Maasikapuud saab väga edukalt kasvatada ka toas. Ta on dekoratiivne, igihaljas toataim. · Seemnetega paljundamisel õitseb mitte varem, kui 12 kuud pärast külvi. Taime peab kastma mõõdukalt ja regulaarselt. Ta ei
Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle meeldivad arvatavasti ka maasikamaitselised kommid. Tegelikult ei ole seal ühtegi tükikest maasikat. Kommile on lisatud toiduvärvi, mis teeb ta ilusaks ja punaseks ning annab maasika lõhna ja maitse. Mis nüüd? Kommi ei võigi enam süüa? Loomulikult võib. Kuid kõigi asjadega pea piiri. Maiustused võivad ka olla puuviljad ja juurviljad. Värske õun maitseb palju paremini kui üks odav klaasjas kompvek, aga on seeeest palju tervislikum. Tee näiteks nii: iga sokolaaditüki või kommi eest sööd üks või kaks puuvilja või juurvilja.
Reserva on aga hoopiski vanamoodne: veidi oksüdeerunud aroomiga, pehme ja maasikane. · Lealtanza crianza (1999): Aroomis sõstrad ja pihlakad. Maitse jõuliselt marjane ja happelinepunaste marjade karakteriga. · Altanza Reserva Especiall (1998): Aroom veidi oksüdeerunud, vanillimagus ja maasikane. Maitse jõuline, täidlane ja pehme, selles piisavalt hapet, suitsu ja apteeginüansse, nii maasikat kui mõrkjaid ürte. Berberana, üks esimesi Rioja tootjaid. Asutatud 1844, omab Rioja Alta piirkonnas 13 ha veiniaedu. Pakkunud alati kindlalt kvaliteeti, laveerides edukalt uue ja vana stiili vahel. Crianza ja Reserva kannavad nime Carta de Oro ja neis leiab nii vaadivürtsi kui maasikat. · Berberana Dragon Temparnillo (2002): Aroomis vürtsi, kaneeli ja punaseid sõstraid. Maitse kerge ja natuke morsilik, aga tasakaalus ja mahlane, lõpus jääb natuke vürtsi suhu.
väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega. Passioni peetakse maitse poolest parimaks troopiliseks puuviljaks. Oma teise nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka passion hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini. Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest, kuid püreeritud sisu kasutatakse väga tihti magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingites ja kreemides, tarretavates magusroogades, kokteilides ja punshides. Sileda läikiva koorega passion on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmanähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva.
segamiseks või salatitele pealepuistamiseks. Säilitamine Vilju säilitatakse naturaalselt 0...+2 kraadi juures (1 kuni 2 kuud) või külmutatult 18 kraadi. Durian Kirjeldus Durian on ümmarguse või ovaalse kujuga ning kaetud teravate okastega. Värvilt on see pruunikasroheline, küpsedes muutub veidi kollasemaks. Vili koosneb mitmest sektorist ja võib olla üsna suur ja raske, kuni 9 kg. Viljaliha on helekollane, pehme. Maitse on eriline, meenutades maasikat ja vanilli. Durian pärineb Malaisiast. Ta on tõeline delikatess maades, kus seda kasvatatakse. Kasutamine Kõige parem on duriani süüa värskelt. Serveeri näiteks värkete maasikatega, mis veelgi rõhutab maitset. Võib segada piimakokteilidesse või kasutada vürtsikates lihatoitudes. Oluline NB! Suuri pruunikaskollaseid seemneid tuleb enne söömist töödelda. Durianil on kanalisatsioonihais! Füüsal Kirjeldus Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1
vaikselt ka muusika, mis erilist rolli ei mängi antud reklaamis. 3.Kutsikad mõjutavad oma armsusega inimesi tugevalt- kuidas sa siis ei osta seda keratoitu, kui saad neid koduta koeri aidata- inimesed kujutlevad/nende mõistus loob pildi, et ostes seda toodet toetavad nad just neid kutsikaid, sest neid ju ometi on reklaamitud. Draakoni maasika reklaam 1.Reklamitud on draakoni maasika maitselisi närimiskomme/nätsukomme. Draakon tuleb kaadrisse, näeb maasikat, mis ta arvab, et on küpse, lähemal vaatlusel selgub, et ei ole, draakon pahandab. Ta keerab maasika toore külje päikese pole ja hakkab koos maasikaga päikest võtma. Paari sekundi pärast, vaatab draakon, et maasika teine külg on ka küpseks saanud, tegelikult on maasikas lihtsalt algasendisse tagasi vajunud, draakon vihastab. Ta keerab maasikale mitukümmend tiiru peale, roheline külg jääb päikese poole, ta laseb
Zelatiin (2 lehte) KOKKU: Tooraine (neto) kokku: Kuumtöötlus, serveerimiskadu % Valmistatavate portsjonite väljatu 1-2 tund külmikus Jäta 6 ilusat maasikat kaunistamiseks. Ülejäänud maasikad puhasta, pooled neist püreeri, pooled viiluta ja lisa püreele. Sega hulka sidrunimahl. Sulata sokolaad vesivannil. Pane zelatiini lehed 5 min külma vette. Mõõda 1 dl vahukoort kastrulisse, kuumuta peaaegu keemiseni. Pigista zelatiinilehed kuivaks ja lahusta kuumas koores. Vala soe koore-zelatiinisegu sulanud sokolaadi hulka. Sega hästi läbi ja lisa kolmveerand maasikapüreest. Vahusta ülejäänud koor ja sega kreemi hulka. Tõsta
kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal. Maasikas on suhteliselt tugev allergeen. Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes. 2.1 Liigid Eestis Eestis kasvavad pärismaistena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas.
ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid. Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini. Ostmine Sileda läikiva koorega granadill on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmnähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. Eriti on välimuse muutumine märgatav Brasiilia granadilli juures, Malaisia variandi koore välimus nii drastiliselt ei muutu. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul. Säilitamine
Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed. Erinevad vegetatiivpaljundus võtted · Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega) · Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis
amputatsioonivalu või vähivaluga, need on sootuks ise asjad, nende eesmärk ja toime organismile on erinev, ka lõpptulemus on erinev! Seega ei saa olla sarnased meetodid nende nii erinevate valudega toimetulekuks. Ja veel - ära võitle valuga, vaid püüa see omaks võtta, kohaneda, leppida, anduda. Iga valu aitab sinu last sünnile lähemale. Hea on juua lonkshaaval nõmmeliivateed või raudrohuteed. Paljudele on meeldinud valu ajal jääkuubikut või külmutatud maasikat imeda. Homöopaadi käest varu arnikateri, need on igale sünnitajale abiks. Sidruni lõhn aitab konsentreeruda, lavendel rahustab. Kui sünnitus ei taha edeneda, võib aidata kadakalõhn. Inimene on "keemia-füüsika labor". Sünnitus algab eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast. Kui lootekestad rebenevad, hakkab nirisema vett. Lootevesi võib tulla ka tilkhaaval või vastupidi, tulla järsu tulvana. Nüüd on infektsioonioht ja mida vähem emakakaela
o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht. o Kõrreliste pruunlaiksus haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel, mullas lülieostena.
Taimekaitsevahendite eesmärgiks on kiiresti ja vähese kuluga saavutada haiguste ja kahjurite tõrjel suurt kasu. Haigused ja kahjurid võivad ühe toimeaine pikemal kasutamisel selle suhtes vastupidavaks muutuda. Seetõttu on soovitav kasutada vaheldumisi erinevaid tooteid. ( http://www.kemira-growhow.ee) Valisin oma taimekaitse plaanis käsitlemiseks talinisu, kartuli, rapsi ja maasika kuna nende kultuuridega puutun kokku ka edaspidiselt suvepraktikal ning kartulit ja maasikat kasvatan ka kodus. Kuna olen antud kultuuridega lähedalt seotud oleks vaja teada ka nende kaitsest. 3 2. Ennetav tõrje Haigused, kahjurid ja ka umbrohud põllu- ja aiakoosluste loomulik osa. Põllumehe ülesandeks ongi ära hoida kahjustajate suur arvukus, et vältida saagikadusid. Seetõttu on väga oluline, et
) miks poola omad odavamad on K: vot see on nüüd see koht et ma ei ütleks et meie omad kallid on (.) sellepärast et kui sa: arvestad kõik kulud (.) mis sa alustad kevadel aprilli lõpus: maasikataimede puhastamisega ja uute istutamisega kiled väetised (.) taimekaitse (.) korjamine (.) korjajale maksad siis: uuesti puhastamine uuesti väetamine (.) a:ga ma=arvan et need ma ei ole väga kursis selles mõttes et ma ausalt öelda ütlen et ma esimest korda elus maitsesin $poola maasikat$ J.M: tõsi jah K: $jaah$ J.M: kuidas see nüüd siin õnnestunud on (.) saate [oma põllult kõhu täis] K: [nooh] (.) saan ju omalt põllult sest see poola maasikas hakkab tulema turule siis kui meil on juba ütleme (.) ee (.) esimesed varased maasikad hakkavad ka: tulema no siis ei ole ju mõtet osta (.) olen ostnud poest talvel hispaania maasikat ja hollandi [maasikat] J
Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades. Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teadsite, et 8 maasikat sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin? Uuringute kohaselt sisaldavad maasikad ainet, mis ennetab vanusest tulenevaid mäluprobleeme ning kaitseb südant ja ennetab ka põletikke. Kuna värsked maasikad sisaldavad suures koguses fenoole, mis on tugevaimad teadaolevad antioksüdandid, kaitseb see keharakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Lisaks on maasikad kalorivaesed ja annavad ainult 34 kalorit 100 grammi marjade kohta.
Kaunist vaadet Viljandi linnale on võimalik oma silmaga imetleda Viljandi veetornist, mis on turistidele avatud. Kultuurielamusi annavad sihtkohas edasi Viljandi Pärimusmuusika ait ja Bonifatiuse Gild. Linnas tegutseb seitse erinevat kogudust. Erinevad muusikaüritused toimuvad äsja renoveeritud Viljandi lauluväljakul. Samuti on Viljandisse lisatud erinevaid ajaloolisi monumente. Kunstilisust annavad linnale juurde betoonist valmistatud 8 maasikat, mis on valminud Paul Kondase maali „Maasikasööjad“ põhjal. Maasikate kõrval on peaaegu iga turist teinud oma reisifoto. Viljandi on looduskaunis linn. Rohked rohealad, käänulised vanalinna tänavad ja rõõmsailmelised aedlinnakud annavad linnale koduse ja meeldiva ilme. Lossimäed oma kaunis eraldatuses pakuvad avastamisrõõmu nii ajaloohuvilistele kui ka loodusesõpradele. Koos Loodi looduspargi, Võrtsjärve, Viljandi järve ja Soomaa
Toorest papaiat saab kasutada nagu juurvilju. Oluline NB! Seemned on mittesöödavad oma väga terava maitse tõttu. 13. Durian ingl durian, ladina Durio zibethinus Kirjeldus Durian on ümmarguse või ovaalse kujuga ning kaetud teravate okastega. Värvilt on see pruunikasroheline, küpsedes muutub veidi kollasemaks. Vili koosneb mitmest sektorist ja võib olla üsna suur ja raske, kuni 9 kg. Viljaliha on helekollane, pehme. Maitse on eriline, meenutades maasikat ja vanilli. Durian pärineb Malaisiast. Ta on tõeline delikatess maades, kus seda kasvatatakse. Kasutamine Kõige parem on duriani süüa värskelt. Serveeri näiteks värkete maasikatega, mis veelgi rõhutab maitset. Võib segada piimakokteilidesse või kasutada vürtsikates lihatoitudes. Oluline NB! Suuri pruunikaskollaseid seemneid tuleb enne söömist töödelda. Durianil on kanalisatsioonihais! 14. Jaka ingl jackfruit, ladina Artocarpus heterophyllus, vene
Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Fenkol- Iseloomustus: Kerge aniisi maitsega mugulakujuline köögivili. Toiteväärtus: - Kulinaarne kasutamine: Mugulast ja jämenenud lehevartest valmistatakse hautisi, wokiroogi ja salateid. Passion ehk granadill- Iseloomustus: Oranzikaskollase või pruunikasvioletse värvusega, viljaliha on kollane.Kanamuna suurune.Maitselt magushapu, meenutab maasikat, ananassi ja apelsini. Toiteväärtus: Sisaldab P, K ja C- vitamiini. Kulinaarne kasutamine: Sisu süüakse lusikaga otse koorest.Püreeritud sisu kasutatakse magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingites ja kreemides, tarretavates magusroogades ja kokteilides. Viigimari- Iseloomustus: Pirnikujuline. Viigimarja viljaliha on pehme ja roosakas.Maitselt magushapu, kuivatatud viigimarja maitse on palju magusam kui värskel viigimarjal.
" Tõnu läks istus rekke ja hakkas linna poole sõitma et hommikuks turule jõuda. Ta üritas kõrtsis rahulikku öömaja leida, kuid mitte kuskil ei saanud rahu, esimeses kõrtsis oli liiga kärarikas ja teises räägiti temast ja marist taga. Surudes viha alla teeskles ta magajat edasi. Hommikul magas ta sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks müüma ja kaupa tuli jälle poolmuidu ära anda kuskile. Ta näeb linnas oma tuttavat tuhvlikingseppa Maasikat. Tõnu lubab ta koju viia kuid lõpuks jõuavad jooma ja oma muresid kurtma üksteisele. Mehed lubavad et nad on viimast korda siin ja edaspidi pea kõik paremaks minema aga ometi nad ei lahku vaid joovad ja tantsivad edasi. Kuueteistkümnes peatükk: Hilja on juba, kui linna tuled Mäeküla piimamehele seljataha jäävad. Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. Ja Tõnul on soe, uni ei kiusa, pea tundub nii selgena, et imesta. Kuid korraga hakkab Tõnul külm.
sordist olenevalt keskmiselt 150 400 grammi. Sorte on praeguseks sadu ning aretatakse juurdegi. Sort määrab viljaliha värvuse, kas siis valge roosakaskollase, erkroosa või punase. Vilja kest on sile või krobeline, enamasti kollane või õunroheline. Kest sisaldab ülirikkalikult C-vitamiini, kuid võib niisama söömiseks olla liiga kõva või tuim. Guajaavi meeldiv aroom on erakordselt tugev, seda tekitab eeterlik õli eugenool. Täisküpse viljaliha magushapu maitse meenutab ühtaegu maasikat ja pirni ning troopilisi puuvilju. Guajaavi keskel on ülejäänud viljalihast veidi tumedam kerajas keskosa. Selles paiknevad seemned, mille arv võib ulatuda viiesajani. Leidub ka seemneteta sorte, kuid millegipärast ei kodune need väljaspool oma algset kasvupaika. Guajaavid kuuluvad nende viljade hulka, mille küpsemine jätkub veel kaua pärast noppimist. Et viljad jõuaksid kõikjal müügile kvaliteetsena, korjatakse need poolküpsena ja säilitatakse transpordi ajal kindlal reziimil
Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa, müraploom) ja pihlaka sorte. Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja taimed on sobilikes kooslustes konkurentsivõimelised looduslike liikidega. Linnud kannavad
Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn: ,,Asi päris tüütav on, kui see sääsk teeb kaua nii: pii-pii-pii ja pii-pii-pii!" Rõõmsaks muutus konna meel, sääse suhu ahmis keel. ,,Ha-ha-haa ja hi-hi-hii! Kas teed veel nüüd pii-pii-pii?" Ats ja liblikas Väike Ats läks marjule astus põõsa varjule, noppis neli maasikat, märkas kõrrel liblikat. Pani marjad ära käest, võttis kähku mütsi pääst, tegi viipe sellega, püüdis kinni liblika. Liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma: ,,Miks mind piinad, väike mees? Mul on paha mütsi sees. Lase välja lendama, siniõhku hõljuma!" Metsas (Soome lastelaulu järgi) Üksinda ma kõnnin metsas, ümberringi kuused, kased;
tud nimede Ull de Llebre, Tin- to Fino, Tinta del País ja Censibel. Gamay – prantsuse sort, millest valmistatakse Beaujolais´ veinid. Annab Mahlakas ja aromaatne sort, mille õhukest, pehmet, aromaatset vaarika ja banaani järele lõhnavat veini. Meie veinides aimata maasikat ja kirssi. külmas kliimas on see vein küll järjest populaarsust kaotanud. Portugalis kannab nime Tinta Ro- riz, viljeldakse ka Argentiinas. Barbera – Põhja-Itaalia Piemonte piirkonna viinamarjasort, mis on järjest enam moodi läinud ja pakub sisukat veini hoopis mõistlikuma hinna eest
Rüps külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Valge sinep kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite ja seente elutegevust mullas. Tatar hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvu ja tugeva juurega Saialill tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks Päevalill kobestab sügavalt mulda (juured 1.5-2 m). Vajab palju vett. Enne hernest ja kartulit. Peale maasikat ja kapsast.. Mitte enne kurki, paprikat, salatit ja sellerit. Kogub mullast raskmetalle. Tagetes vähendab nematoode. Köögiviljade ja rooside vahele. Vähendab nn rooside väsimust. Kõrreliste heintaimede juured lagunevad 3-4 aastat; ka lutserni peajuur laguneb aeglaselt Liblikõielised ja haljasväetiskultuurid Kevadel külvatud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on haljasväetise mõju järelkultuurile
Ei kanna haigusi edasi. Järelkultuurina hea oale ja hernele (nende haiguste tõrjeks) Tatar Hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvuga. Tugeva juurega. Fagopyrum esculentum Saialill Tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks. Calendula officinalis Päevalill Kobestab sügavalt mulda (juured kuni 1,5-2 m). Vajab paju vett. Helianthus annuus Enne hernest, kartulit. Peale maasikat ja kapsast. Mitte enne kurki, paprikat, salatit, sellerit. Kogub mullast raskemetalle. Tagetes Vähendab nematoode. Köögivilja ja rooside vahele. Vähendab rooside nn Tagetes sp. väsimust. Hea kartuli, porgandi porru ja tomati vahele. Milline on mõju mullale? · Oder · Kasutab 116 kg N/ha; 76 kg K/ha; 9 kg P/ha · Tagastub mulda koos põhuga 59% N;80% K; 49% P; 69% C
muna. Viljaliha on pehme, õline ja pähkli maitsega. Süüakse kooritult. Datlid on datlipalmi viljad. Tuuakse sisse peamiselt kuivatatult, kuna neil puudub järelvalmimisvõime ja korjata saab ainult valminult. Nad on kujult piklikud (4...6 cm) ja pikliku kiviga. Kuivatatud datlid sisaldavad 66,5% suhkruid ja 2% valku. Feihoa kujutab endast suurt ploomitaolist marja (15...30 g). Koor on roheline, viljaliha helerohelisest kollaseni. On väga aromaatne, meenutades maitselt maasikat ja ananassi. Füüsal meenutab väliselt pisikest oranzi tomatit. Vili on ümbritsetud õhkõrna, avara, roheka, kollaka või oranzpunase põiekesega. Kuulub maavitsaliste sugukonda. Maitse on pigem hapukas. Ta on väga dekoratiivne. Granaatõun on veidi korrapäratu kujuga suurt õuna meenutav mari. Vilja sees on arvukalt seemneid, mis on ümbritsetud mahlase viljalihaga. Sisaldab 8...19% suhkruid, C-vitamiini leidub vähe. Pooleks lõigatud vilja süüakse lusikaga, kas koos
IV tunnil antakse samas järjepidevuses nagu vastaval korrutamise tunnil jagamismärk ( : ) ja jagamisvõrduse kirjutusviis. Võrdus kirjutatakse peale vastava praktilise tegevuse sooritamist ja selle kommenteerimist. V tunnil kinnistatakse võrduste kirjutamist ja lugemist ning vastavale võrdusele praktilise näite leidmist. Tunni teisel poolel alustatakse uute tekstülesannete lahendamist. Näiteks: ,,Isa tõi peenralt 8 suurt aiamaasikat ja jagas need võrdselt 2-le lapsele. Mitu maasikat andis isa igale lapsele?" Algul toob õpetaja vastavatest ülesannetest ise andmed välja, kandes vastava tegevuse praktilisse situatsiooni. Kirjutab vastava jagamisvõrduse, kirjutab vastuse. Edaspidi toovad andmed välja ja sooritavad didaktilise materjaliga tegevuse õpilased ise. Kirjutatakse ka vastav jagamisvõrdus ja vastus. Lõpuks lahendavad õpilased vastavaid ülesandeid ilma näitlike või didaktiliste materjalideta. Kirjutatakse ikka
annaabi.ee 
