ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel
Maapähkel Herkko Sõber Maapähkel kasvab lähisekvatoriaalses agrokliimavöötmes kus on peamiseks kliimatingiumuseks kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Suurimad tootjad 2008. aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondi...
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti-
Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel
pruunistatud.Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakraist maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning mineraalainetest tsinki. MAAPÄHKEL Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel.Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis,
Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood Avitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat.
Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina. Kasutamine toiduks: Kreeka pähklitest valmistatakse õli. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi puuvilja ja juustusalatitesse, Erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu ja lambaliha, munatoidud, kastmed) MAAPÄHKEL Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35%
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid- hirss, maapähkel, sisal Niisutatavatel Akt.Temp ~10 000°C (erosioonioht- uhtorud). 2-3 aladel-puuvill, riis saaki Veisekasvatus
küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina. Maapähkel Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin).
Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus ............
Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad)
Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel ...
Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus
Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne- Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt
Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõ...
.............................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel........................................................................................................................................5 .............................................................................................................................................................6 Mandel...............................................................................................................................................6 ...................................................
fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Maapähkel Maapähkel on Brasiiliast pärinev üheaastane liblikõieline kaunvili. Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval kasvatatakse maapähkleid kõikjal troopikas, olles tihti peamiseks toiduseks. Maapähkli suurimad tootjad on Hiina ja India, ent maapähkel kasvab ka Eestimaal. Maapähklis on 60% õli, 25-35% valku, 6-10% süsivesikuid, samuti B-rühma vitamiine. Ka maapähkli valk on hästi omastatav
*suhkruroog ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine,
Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
Kliima Suvi on lühike ja jahe, talv Aastaringselt soe, sademed külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki saadakse isegi 3 korda aastas. Koostaja: Antero Maslovski 12A
Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. · Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklivõi on üks USA armastatumaid ja tavalisemaid toiduaineid, mida pidevalt tarvitab kuni 75% elanikkonnast. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 5 Kalorid 562 Rasvad 46,1 Valgud 25,6 Süsivesikud kokku (imenduvad) 16,7 (8,6) Tüüpiline tk kaal (g) tk=0,7 g Pildil maapähkel Mandel Toiduks tarbitakse ainult magusaid mandleid, mitte aga mõrusid, sest nende eeterlikud õlid on mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K-grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele.
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt
Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade fondibörs, avardus maailmapilt, sissevedu Aafrikast, euroopaliku laevaehitus ja navigatsioon elulaadi pealesurumine) · Hobune · Mais, maapähkel · Varblane · Kako · Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a,
* väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6. Milliseid peamisi kultuure kasvatatakse erinevates agraalkliimavöötmetes? Polaarkliima: - Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valk...
riis, irss, sorgo, puuvill, 12 kuud (vajab talvel Lähisekvatoriaalne savann s-kuum, t-soe s-rohkem, t-vähe vähe viljakad maapähkel, suhkruroog, Lusaka niisutust) maniokk, jamss, banaan, kohv riis, õlipalm, kautsuk, kohv,
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Põllumajandus on Ameerikas suurim tööstusharu. Kogupindalast on põllumaa all umbes 44.4 protsenti. 2007. aasta seisuga on USA-s 2.2 miljonit põllumajandusettevõtet, mis võtavad enda alla ligikaudu 3,73 miljonit ruutkilomeetrit. Ameerika suure pindala tõttu tegeletakse põllumajandusega kogu riigis, aga suuremad paigad on Great Plains’i ala ning Suur-järvede piirkonnas. Põllumajandus moodustab umbes 1.2% SKT-st. Ameerikas leidub rikkalikult põllumaad ja sealt tuleb umbes pool kogu maailma teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine impo...
lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Leidub: riis, liha, juust, muna, piim, rosinad, maapähkel, aeduba. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub: muna, piim, maks, teraviljad, liha, maapähkel. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. MESOELEMENDID Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Leidub: sool, leib, küüslauk, till, petersell. Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
savannides veisekasvatus mullad väheviljakad vee ja tuuleerosioon, muldade kivistumine niiske lähisekvatoriaalne kliima aastaringne taimekasvatus niisutatavatel maadel 3 saaki aastas mullad vähe viljakad saagikus väike kuiv lähisekvatoriaalne kliima hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog niiske lähisekvatoriaalne kliima kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog ekvatoriaalne kliima ekvatoriaalne kliima väga niiske peaaegu viljatud mullad ekvatoriaalne kliima maniokk, banaan, kakaopuu, hevea, õlipalm põllumajandus mägedes kõrgusvööndilisus põllud terrassidel mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa
Või, majonees 80 Valmis salatikastmed 73 Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, 35 vahukoor Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, 35 angerjas Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, 30 munakollane Emmental, valgehallitusjuust, halvaa,
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks,
Etioopias on säilinud kristlik usulahk. Kümmekond sajandit hiljem jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Populaarsuselt teine religioon on Aafrikas islam. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb (u 9 milj km²). · Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. · Kolonialism poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire.
lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND
Hubane hõdus Muhamedlane islamiusuline Hääber härrastemaja Nihilism kõige eitamine Hale nukker Trohheus värsimõõt Alepõllundus Baldahhiin ehisvari voodi kohal Kokkuhoid Rahhiit ainevahetushaigus Oidu mõistust Arahhis maapähkel Hurmav veetlev Mahagon troopikapuu väärispuit Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk
6. INIMENE ROHTLAS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Siin ka kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind
piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel. Mõnukultuur kohv,tee,koka,kakao. Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv,asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. Maailmamere kalarikkamad piirkonnad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid)
13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi. V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade. 14.Millega tegelevad inimesed savannis? V: tegelevad karjakasvatusega põhiliselt kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi.põlluharimisega tegeldakse vähem ja põllukultuuride saagikust kahandavad sagedased põuad. Põhiliseks toiduks on mais, maniokk, maapähkel. 15.Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid raskendavad põllumajandusega tegelemist savannides. V: põllumajandusega on savannis halvad lood, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja vihma sajab aastas vähe. Töö teeb raskemaks ka tehnika puudumine. Riigis madal arengutase. 16.Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks? V:Ananassi, tubakat, puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit. 17.Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks? V:Hirss, sorgo, nisu, mais, maniokk, bataat
Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased.
0 või kg 0,006 0,006 0,012 0,012 0,00 kr 20 õun kg 0,035 0,028 0,070 0,056 0,00 kr 0 õunamoos kg 0,028 0,028 0,056 0,056 0,00 kr 11 kanamuna kg 0,011 0,010 0,022 0,020 0,00 kr 0 maapähkel kg 0,005 0,005 0,010 0,010 0,00 kr 0 lehmapiim kg 0,033 0,033 0,066 0,066 0,00 kr Kokku: 0,161 0,153 0,322 0,306 0,00 kr Hind km-ga: 0,00 kr Valmistamine: 1. Lõika leivast kuubikud. 2. Kuumuta pannil või ja prae selles leivakuubikud
Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest mõni protsent. Rasvarikkad toiduained on aga liha, või margariin , pähklid jms. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Toon mõned näited ,milline on rasva sisaldus ainetes 100 grammi kohta: Õli, kookosrasv, searasv -100 g Seapekk -89 g Või, majonees - 80 g Sarapuupähklid - 63 g Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g Pop corn - 43 g Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas -35 g Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis -15g Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas
looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil. INIMENE ROHTLAS Rohtlates elasid rahvad, kes tegelesid loomakarja kasvatamisega. Nad läbisid suured vahemaad, et leida loomadele piisavalt vett ja toitu. Soodsates kohtades nad püstitasid jurtad ja elasid pakaselise talve üle. INIMENE ROHTLAS · Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. · Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, · Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. · Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. INIMENE ROHTLAS Paljudes stepivööndi aladel leidub tähtsaid maavarasid: Kivisüsi Ukrainas,värvilised metallid Kasahstanis. Maa-alused kaevandused ja metallurgiatehased reostavad loodust, hävitavad muldi. KESKKONNAPROBLEEMID · ROHTLAS
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalu...
PÕLLUMAJANDUS *põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
