Vali iga kunstniku tööde hulgast üks meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. Honoré Daumier" Meeting of thirty-five heads of expression" Teoses on väikesele pinnale ära mahutatud väga palju erinevaid emotsioone. Maalil äib nagu käiks millegi üle tihe arutelu. Pildil pole ühtegi naist, kõik (enamus) mehed on erinevas vanuses. Pildil on igal mehel nii erinev emotsioon ning kõik näojooned on hästi ära tabatud. Samuti on lihtne lugede maalilt nende inimeste miimikat ning meeleolu. Theodore Rousseau ,,The Cave in a Cliff near Granville" Teos on väga sügava mõttega. Näib nagu aeg oleks seisma jäänud. Samuti näib nagu kuntsnik oleks kujutanud ,,valgust tunneli lõpus." Maailm koopast väljaspool tundub helge ning innustav. Pildil pole ainsatki hinge ning see tekitab omamoodi üksiku tunde Jean-François Millet ,,The Wood Sawyers"
jaoks kuidagi liiga tavaliseks ja lihtsaks. Puudusid värvid ja varjud sellel pildil, mis mulle väga meeldivad. Seevastu maal Rõngu vasallilinnusest mulle väga meeldis. Seal kujutatud maapind on ehtne näide sellest, kui palju erinevaid toone on võimalik maastiku maalimisel kasutada. Ta oskas teha selle koha pildil vaatamisväärsuseks, mis päriselt asub Rõngus metsatuka sees ja ei ole tegelikult nii kaunis paik, kui see tundub maalilt. Minu arvates on ka see juba anne, kui sa suudad elu näha ilusamana ja meeldivamana, kui ta päriselt olla võib. Näitus mulle üldiselt väga meeldis, mis sisaldas kauneid Eesti paiku ajaloost. Näituse ajal oli pisut ka nuputamist, et kui maal tuttav tundus, mõtlesin kas oled seal paigas käinud ja päris paljud oli tuttavad linnused. Enim mulle meeldib siiski Evald Piirisildi kujutatud maapind ning taevas, tundsin, et kui mul oleks oskus maalida kujutakin neid just nii nagu tema
· Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Galale armastust. · Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis "Port Lligati madonna" 1949.aastal käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt Neitsi ja laps inglite ja pühakutega. See pilt on saanud Kõige kuulsamaks katoliiklust kujutavaks maaliks Maal on sürrealistlik ehk ebareaalne, unenäoline, hallutsinatsiooniline nagu ka kõik ülejäänud Salvador Dali maalid.
Just need sõnad hakkavadki teda hiljem moraalselt mõjutama. Kui ta mõne aja möödudes avastabki, et kõik mis temaga juhtub kajastub maalil, siis hakkab see teda kohutvalt kummitama ja tema hinge närima. Ta kahetseb oma soovi rängalt. Talle ei meeldinud enam absoluutselt, kuidas kõik tema teod ja vananemine esitluvad maalil. See maal justkui irvitaks talle näkku, kuigi tegelikult kajastus seal ju Doriani enda elu. Maalilt nägi ta kui pahaks ja kurjaks inimeseks oli ta muutunud, see aga ei meeldinud talle. See näris päev-päevalt üha rohkem tema hinge ja hävitas järjest ta moraali. Põhjuseks, miks ta lasi ennast maali vananemisest häirida, oli kindlasti ka Doriani lihtsameelsus. Ta oli väga kergesti mõjutatav ja tema õrn hing ei suutnud tunnistada ega taluda tegelikkust (sedapuhku kajastus see siis maalil).
segadust ja küsimusi. Esimese asjana torkas mulle silma see, et tantsijale oli selga maalitud vaid korsett. See jättis mulje nagu istuks ta poolalasti. Asja tegi veidramaks veel see, et minule näis nagu istuks ta merelainetel, mis on muidugi füüsikaliselt võimatu. Samas võisid need lained tegelikult hoopis kivid olla. Teos ,,Punane lint" sarnanes väga teosega ,,Hüpe" ning seepärast mulle esialgu ka väga meeldis, kuid lähemal uurimisel leidsin maalilt enda jaoks jälle ühe silma häiriva faktori. Nimelt väljus teose peategelane punane lint baleriini rinnast ning mulle jättis see mulje pigem hüplevast verejoast kui graatsilisest lindist. Üldmulje Laura Arpo maalinäitusest jäi aga väga hea ning seda ilmselt sellepärast, et olen tantsuga aastaid tegelenud ning selle ilu ise ka kogenud. Soovitaksin kõigile tantsulembelistele isikutele samuti seda muljetavaldavat näitust oma silmaga kaema minna
Samas oli da Vinci väga üksik inimene, kuna tema energia kuulus loomingule. Ta ei abieelunud kunagi ja arvatakse, et ta tundis huvi omasooliste vastu. 1482.aastal asub tööle Milaano hertsogi teenistusse ja jääb sinna 17 aastaks. Maalis ühele Milaano kloostri seinale fresko ,,Püha õhtusöömaaeg". Maalis seda tööd üle 2 aastaja kasutas temperavärve, milla arvas püsivat sajandeid. Kahjuks hakkas värv maalilt kooruma juba 20 aasta pärast. Maal moodustab osa söögisaali seinast ja kujutab stseeni piiblist. Da Vinci tõmbas stseenilt legendi katte kujutades lihtsaid inimesi laua ümber. Perspektiiv koondub Kristuse paremasse silma. Praegu on maalist järel kahvatu vari kunagisest säravast tööst. Pärast Milaano vallutamist prantslaste poolt töötas mitmel pool Itaalias kuni naases Firenzesse, kus maalis oma kuulsaima töö ,,Mona Lisa". Maalil kujutab Firenze rikka kaupmehe naist
ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie keeles Ristija Johannes, keda Leonardo da Vinci ja veel paljud teised kunstnikud on oma maalidel tihti kujutanud. Teose esiplaanile jäävadki Kristus, keda Ristija Johannes ristib ning teisele poole Kristust kaks inglit, kes seisavad üksiku palmi ees. Kristus kannab ainult ümber keskosa pandud riidetükki, ülakeha on tal paljas. Tema kehahoiak on alandlik ning käte asendi järgi võib maalilt välja lugeda, et ta palvetab. Ristijal on kaetud kogu keha riietega ning ta on asendis, kus tema ühes käes on suur rist ning teises käes on kauss, kust ta kallab Kristusele Püha Vett pähe. Kõrvalseisvatest inglitest üks jälgib nende tegevust ning teine vaatab kaugemale. Kristus ja Ristija Johannes seisavad madala vee sees, mis tundub olevat jõgi ning kaks inglit selle ääres kivipinnal. Tagaplaanil ehk foonil on kujutatud maastikku, millel on
Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kabrali õlimaali ,,Harmoonia". Värv on peale kantud enamjaolt ühtlase kihina, rohkem värvi on kasutatud mägede maalimiseks. Kõige ühtlasemalt on värvi maali pinnale kantud veekogude ning taeva loomisel. Samuti nagu eelmine, jäi ka see maal silma oma rahuliku oleku suhtes. Maalilt võib välja lugeda, et on väga tuulevaikne ilm ning tundub nagu oleks kujutatud õhtut, kuid ei saa välistada, et tegemist on hommikuga. Pildi põhirõhk asetseb massiivsetel mägedel tagaplaanil. Esiplaanile jääb järv, ning järve eraldavad väikesed n.ö poolsaared, kus kasvavad kuused. Eespoole maalitud ka raagus puu, mis muudab pildi veelgi kaunimaks. Samuti on väga tähtis taevas paistev kuu/päike mis muudab pildi elavaks ning ilma selleta poleks maalil minujaoks väärtust
Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks su ees siis kuristikud kaanduks, hall kivi raskeid vilju pillaks ja kiskjad alandlikult taanduks. Maalija lõvipuuris Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ,a segan värve, teades, et sest puurist ei vii ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks, ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, - siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalilt majesteetlik tõbras! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.bettimuuseum.eu/index.php?lang=4 http://luule.onepagefree.com/? id=17434&onepagefree=cpum9d7cf691ahv70mus8bgbu1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.htm
Mona Lisa naeratus on seotud ootepinevil pilguga - naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõrjuvalt. Naise käed on vabas asendis, mis aitab kaasa karaktiseerimisele. Naisel puuduvad kulmud ja ripsmed nin välimuselt on tavaline, mitte jumalik. 4. Enamkasutuses on kollakad, rohekad, pruunid toonid. Välditud on kirkaid toone, et saavutada rahumeelne meeleolu. Teose rõhutatuimateks piirkondadeks on silmad, suu ja nahk. Maalilt on raske tabada pintsli jälgi, sest kunstnik segas kõiki värve ja teravad üleminekud puuduvad. Naise riietus on tumedab ning erilist rõhku ja detailsust on lisatud varrukatele. Valguse andmiseks kasutas Leonardo Da Vinci õhukesi värvikihte, mis jättis mulje nagu Mona Lisa nahk helendaks ja säraks. 5. Maalile on iseloomulik kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon. Kunstnik
olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad.
Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda. Sellemaali ostis erakordselt suure summa (35000.- rubla) eest Aleksander III. 1887.a. purunes Repini perekond, kaks vanemat tütart jäid isa juurde ja kaks nooremat last ema juurde. Samal aastal kaugeneb Repin ka peredviznikutest, süüdistades neid bürokraatias. Kõigist neist üleelamistest halvenes kunstniku tervis. Ta ostis mõisa Vitebski kubermangus ja maalib seal tütardest imekaunid portreed
Milline on maali formaat? – 82 × 60cm 3. Johannes de Eyck Mitu inimest on tegelikult ruumis? – 4 inimest Millest jutustab peegli raam? – Kristuse teekonda Kolgata mäele 4. PIETER BRUEGHEL VANEM Uurige nüüd terasemalt Pieter Brueghel vanema maale! Millise sõnumi edastab kunstnik järgmise maaliga? – Pimedad liikusid salkadena. Rivi ees oli inimene, kes isegi oli kehva nägemisega. Kui üks kukkus, kukkusid ka kõik teised (doomino effekt) Milliseid erinevaid tegevusi leiad maalilt? – Minnakse jahile, küpsetatakse liha, uisutatakse, linnud lendavad Kes on Ikaros? Kus on Ikaros? – Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Ikaros on uppumas laeva lähedal, jalad taeva poole. 5. Madalmaade vanasõnad ja kõnekäänded 1.Palju kisa, vähe villa – Rohkem tööd, vähem loba. 2.Peaga vastu seina - 3.Väikesed ja nõrgad langevad sageli suurte ja tugevate ohvriks – „Suur kala neelab väikest kala“
Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida rohkem rohkem maalilt edasi liikuda seda madalamaks muutusid seisused. Kõikide nende umber keerles surm samamoodi. Pildi idée on minu arvates hea, maalüritab öelda et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me kõik võrdsed. Valisin selle maali sellepärast, et see maal tundus mulle kõige huvitavam. Maali idée oli minu jaoks hea ja see maal iseenesest ka huvitas mind
seal peavad kivid olema. Kalliskivid on aga juma ammu leitud ja nendest on üles ehitatud vanadekodu. Vorobjaninov tappis oma kaasteelise tühja ahnuse pärast. Ahnusega kaasnes tihtilugu ka vargus. Inimesed varastasid kõike, mida vähegi said. Haruldane polnud ,,letialune" või ,,kauba peale saadud" kaup. Mõni kasutas ära oma seisust, et varastada. Näiteks Ilfi ja Petrovi teoses ,,12 tooli" varastab vanadekodu direktor kõike, mis ette jääb, ka karud Siskini maalilt ,,Hommik männimetsas". Varastamata ei jää ka palati uks ning toit. Varastamist pilab ka Zostsenko oma novellis ,,Televon". Mina-tegelane on muretsenud endale aparaadi ja jaganud kõigile oma numbri. Ühel päeval telefon helisebki, mina-tegelane on õnnelik, et helistatakse. Kutsutakse õllebaari, tegelane läheb, veedab seal aega, ei ilmu välja seda, kes helistas. Koju tagasi minnes avastab, et korter on tühjaks tehtud.
jätab ta täpselt sellise mulje. Nagu ka eelmist, võib ka seda teost mõista mitmeti. Taaskord võime lasta lennata fantaasial ning öelda, et kõigil meil on kaks ,,minat", kes võitlevad üksteisega ning tahavad teisest vabaneda. Samas võib maalilt näha ka surmahetke, mil hing hakkab kehast väljuma. Tõlgendusviise on mitmeid. Kõik on kinni meie endi fantaasiavõimes. Joosep Lall , 12c Üldiselt jäin näitusega vägagi rahule. Sellist näitust läheksin veel teinekordki vaatama. Väga mõnusad rõõmsavärvilised maalid, mis esmapilgul ei tähenda mitte midagi on minujaoks väga köitvad.
muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju teoseid, mis mind ei köitnud ega pakkunud huvi. Kuid siiski üks teos jäi mulle silma.. Käisin näitusel veel ringi, et äkki leian midagi, mis mulle rohkem meeldib, kuid ei midagi. See teos, mis ma lõpuks valisin on eesti keeles "Simooni tee Giza püramiidide juures autorilt Louis Haghe. Minu arvates oli see teos kõige huvitavam. Maalilt võib näha püramiidi selle ees olevat Shpinxi, päikeseloojangut, kaamleid, mehi kandmas idamaised kostüüme ja turbaneid ning on ka näha mõndasi mehi kes puhakavad. Pilt ise on sellistes tumedamate ja punakates/lillakates toonides, mis puudutavad mõtetes sügavamaid kohti, arvaks, et autor on teadlikult need toonid kasutusele võtnud, et paneksid rohkem teosele mõtlema. Pildilt on kohe arusaada, et tegu ei ole "tänapäevase pildiga", kuna pilt on kuidagi tuhmima ilmega. Minu arvates
Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse. Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83) Ma kuulun sulle, ainult sulle! Veel pole aimugi mu hindel, Kes oled sa: mu kaitseingel Või kurikaval kiusaja. Saatis kirja, nime ei pannud. Vastust ei tulnud. Ilmus Lenski, ütles, et Onegin tuleb varsti. Tuli. Ratsutades. Tatjana põgenes parki, puude alla. Tuli kütt, Tatjana lähenes Oneginile. 4pt Jevgeni:"ma paraku ei kiida teid. Te kehastate kõike seda, mis oli kord mu ideaal."
nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides "Risti püstitamine" ja "Ristilt võttmine" Antverpeni katedraalis oli Rubens juba Itaalia mõjudest vabanenud ning esines täiesti küpes meistrina. Rubensi kohta võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust, suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Rubens kujutab maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ning igaveseõndsuse paistes, ja alumine on maa, kus inimesed väsimatult oma toimekat elu elavad. Tema pilte iseloomustab enne kõike hoogsus, jõulisus, dünaamilisus, liikuvus, elulust. Ta kasutab oma piltidel palju sooje hõõguvaid värve. Tema piltidel on kõik toredsev ja ilus. REMBRANDT (1606-1669)
Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall. Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast. Maali meeleolu on üldjoontes õnnetu ja üksildane. Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on ,,Montmartre õhtul" impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul
"Tobias ja ingel" Verrocchio koolkond Tempera puidul 83,6 x 66 cm Londoni Rahvusgalerii http://www.planetsvg.org/2010/01/tobias-and-angel-leonardo-da-vinci.html "Kristuse ristimine" (u 1480) Tempera- ja õlivärv, Tahvelmaal 177 x 151 cm Uffizi, Firenze http://imagesbible.com/ANGLAIS/ANG_FICHES/ANG_samuel.htm Leonardo maalitud inglid Väljalõige maalilt "Kristuse Ristimine" http://www.oceansbridge.com/oil-paintings/product/48421/baptismofchrist · 1470 a. lõi Leonardo suhteliselt vähe teoseid. · 1478 a. alustas kahe neitsi Maarja pildi tegemist. · "Benois' madonna" · "Madonna nelgiga" (Müncheni madonna) "Benois' madonna" Ermitaaz, Peterburi http://www.easypedia
Pilte on tegelikult kaks, ülemisel pildil on kaks seisvat naine ning üks istuv naine ning alumisel pildil seisev härra ja istuv härra. Pildil on minu arust püüdud kujutada erinevate rahvaste eluharjumusi. Huvitav teos sellegipoolest. Viimane, viies teos oli `Okaapid', maalitud 1949. aastal akvatindiga. Maalil on kujutatud okaapisid, kes on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluvad sõralised. Pildil on kokku neid neli: esiplaanil kolm ning tagaplaanil üks. Maalilt ei pakatu emotsioone, tunnetan vaid `loomalilust'.
poolt seatud kompositsioonis. "Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga" Paul Cézanne (1893-1894). Johannes Võerahansu natüürmort 1961. Nikolai Guli natüürmort. 17.Koopia-Originaali täpne jäljendus. 1986. aastal teostas terve seeria ,,Püha õhtusöömaajast" Andy Warhol, kes kasutas kujundit Leonardo da Vinci ajalooliselt maalilt. Hispaaniast on leitud Leonardo da Vinci tuntuima teose ,,Mona Lisa" koopia, mis on maalitud ilmselt samal ajal kui originaalgi. Varem peeti Madridi Prado muuseumis asuvat ,,Mona Lisat" aastasadu hiljem tehtud koopiaks. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" 1815 aastal. Roberts ,,Kolm graatsiat" koopia asub Dresdeni maaligaleriis. 18
karjatüdruk Roosi ja nõuab talu endale tagasi, kuid nende jagelemise lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõjaväekutse. Teise tantsu tegevus toimus iseseisvas Eestis. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Selle aasta rehepeksu ajal tahtis Aiaste sulane Eedi suvetüdruk Maalilt musi, kuid lõbus mängimine viis kurva õnnetuseni - Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile, kes kõigi reheliste ees valjuhäälselt naabri vaesuse ja iseenda ülluse rõhutamiseks lambad tagasi Taavetile kinkida pakkus, kuid Taavet keeldus pakkumisest. Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel
ilme; oluline osa miniatuurmaalil: pearõhk asetatud voolavale, kaunile, stiliseeritud joonele, kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane; kontrastne; skulptuur: paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik (pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik
Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Kunstiajaloolased on leidnud Klimti töödes nii Egiptuse, VanaKreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimti lemmikteemaks oli naine. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Selline saatuslik naine ehk femme fatale vaatab vastu maalilt "Juudit". ,,JUUDIT" Ma a li te e m a o n p ä rit p iib lis t. Juud it o li na ine ., ke s o m a ka va lus e g a uinuta b va e nla s e tä h e le p a nu ja ra iub vä e p e a liku p e a te m a e ne s e m õ õ g a g a m a h a p ä ä s te s nii o m a ra h va . S iis ki o n Klim t ka s uta nud s e d a te e m a t va id m a s ke e ring uks , te m a Juud it e i o le p o s itiivne ka ng e la ne .
mõni kass. Muusika tavaliselt puudub, selle asemel täidab ruumi külastajate vaikne jutuvada näiteks kaardimängu juurde käivate kommentaaridena, sest sellistes kohvikutes käivad kohalikud lõõgastumas. Mõningad mõnusad pruunid kohvikud kesklinnas on näiteks Café Fonteyn,Café Maarten ja Hoppe Jordaani piirkonnas on avastamist väärt näiteks 1642. aastast pärit kohvik Café Papeneiland mis näeb välja, nagu oleks Rembrandti maalilt maha astunud; kanaliäärse terrassiga baar Café Ot ;ning Café Chris,mis avati aastal 1624 ning on arvatavasti Amsterdami vanim kohvik. Baarid ja lounge'id on aga Amsterdamis ka tänapäevasemas kuues,viimaste trendide hulka kuuluvad näiteks grand café'd, mis on suurejoonelised, ruumika ja moodsa interjööriga ajaveetmiskohad. Paljudes trendibaarides on lisaks suurele joogivalikule ka hea toidumenüü. 3.Kokkuvõte
Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada
kulminatsioon. Raffaelil oli õnne sündida maalikunstniku pojana, mistõttu oli tema karjääri kulg erinevalt Michelangelost, kes oli väikeaadli poeg, otsustatud ilma tülita. Mõned aastad pärast isa surma töötas ta Umbria maakonnas Perugino, suurepärase maalikunstniku ja oivalise tehniku õpikojas. Ta esimene allkirja ja kuupäevaga maal, mille ta lõpetas 21-aastaselt, on Neitsi kihlus, millel on koheselt märgata sugemeid Perugino maalilt Võtmete andmine Peetrusele. Raffaelil oli muretu iseloom ja ta toetus häbenematult nende tunnustatud maalikunstnike oskustele, kes elasid tema ajal. Tema töödesse kogunesid arvukate erinevate maalikunstnike individuaalsed omadused. Perugino ümarvormid ja helendavad värvid, Ghirlandaio elutruu portreerimisoskus, Leonardo realistlikkus ja valgustus ning Michelangelo võimas joonestamisoskus olid ühendatud Raffaeli maalidel. Oma lühikese elu jooksul maalis ta mitu
see tahtlikult moonutatud. Sümboolika Kompositsiooni keskel on väike laud mille peal on puuviljad – traditsiooniline seksuaalsuse sümbol. Kaks figuuri paremal on kõige abstrakstemad, nende näod meenutavad Aafrika maske – sümboliseerib võõrast, eksootilisust, agressiivsust. III faas – ikonoloogiline Pablo Picasso loobus teadlikult maalis rõhutusest värvile ja valgustusele, millele keskendusid fovism ja impressionism. Picasso moonutas inimvormi, et eemaldada maalilt emotsioon, mure ja hing. Tänu kehade teravatele, sakilistele äärtele tunduvad figuurid pigem kahjulike masinate kui inimestena. Ka naiste nahavärv ning taustavärvus muudavad maali väga ebaloomulikuks ja agressiivseks. Nii subjektide välimus kui ka maali kompositsioon tekitavad vaatajas ebamugavust ja hirmu. Salvador Dali “Mälu püsivus” 1931 Sürrealism I faas – eelikonograafiline Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (1904-1989) oli Hispaania
ec._ac.JPG 3) http://www.codart.nl/news/857/ 4) http://www.victorianweb.org/painting/klimt/paintings/6.html 5) http://www.alanzeleznikar.com/blog/category/italy/trevi-fountain/ 6) http://www.thepharmacyexpert.com/Hygeia.htm Lisa 1 Joonis . Pythagorase järgijate kasutatud tervitussümbol Lisa 2 Joonis . Rooma päritolu marmorskulptuur I saj AD Lisa 3 Joonis . "Hygieia, tervisejumalanna", ca 1615, Peter Paul Rubens Lisa 4 Joonis . "Hygieia" (detail maalilt "Meditsiin"), Gustav Klimt, 1907 Lisa 5 Joonis . Hygieia skulptuur "Tervis", Nicola Salvi, Trevi purskkaev, valminud 1762 Lisa 6 Joonis . Hygieia kauss
Viimase vastu surub end tugevasti ka väike Cupido. Armastuseaias seisab uhke purskkaev, võlvkaare all on näha suudlevaid ja embavaid paarikesi. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 tõelist teost ,,tõelisteks Rubensiteks." Ennekõike on need perekonnaportreed ja kodused olmestseenid, mille puhul võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Peter Paul Rubens kujutas maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ja igaveseõndsuse paistes. Alumine on maa, kus inimesed elavad väsimatult toimekat elu. Kasutatud kirjandus Alpatov, V. M. 1982. ,,Kunstiajalugu." Tallinn: Kunst, lk 174187 Bernhard, M 2000. ,,Kunstileksikon." Tallinn: Kunst, lk 455456 Cumming, R. 2000. ,,Suuri kunstnikke
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi.
Pildil on palju juhuslikke detaile: kingad, koer, apelsinid. Pildi geniaalsus seisnebki aga selle detailides. Nimelt peeti paljajalu maapinnal käimist viljakuse tagajaks. Apelsinid võivad aga viidata tegelaste Vahemere-äärsele päritolule või olla ka keelatud vilja sümbol, sest apelsinid on tuntud ka Aadama õuna nime all. Kõige üllatavam tegelane koer on aga truuduse ja maise armastuse sümbol ning ühtlasi ka tasakaalustab maali muidu nii range meeleolu. Maalilt leiab aga ka pisiasju, mis esmapilgul silma ei hakka, kuid omavad samuti sümboolset tähtsust. Ühendatud käed pildil on kristliku abielu sümbol ning nende kuju kordab lühtri kumeraid vorme. Lühtris põlev üksik küünal on jumala silma sümbol ning süüdati enamasti noore abielupaari voodi kõrvale. Seinal rippuvad palvehelmed on peigmehe kink pruudile ning sümboliseerib igavest truudust ja puhtust. Ka värvide mängul on oma osa. Pruudi
Prantsuse kunstniku Eugène Delacroix’ i maal “Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830 õli, lõuend, 260×325 cm, Louvre, Pariis), valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Romantismi võib pidada ajaloomaali hiilgeajaks ja seda on ka siit maalilt näha: tõeline meistriteos, ajaloolised värvid: tuhmid, võitlusest, tööst väsinud, pruunikas üldkoloriit, millest kerkib esile sini- valge- punane rahvuslipp ja Vabaduse peale langev valgusvihk, mis muudab tema kleidi tooni kollasemaks, päikselisemaks just kui oleks ta lootuskiir, samuti langeb valgust ka esipinnal olevale surnukehale, nagu lahkuks tol hetkel sellest kehast hing. Pildi taustast lausa pahvatab maalilisust, ekspressiivsust, mässu,
suunatud kõrgusse. Teisel maalil istub sama noor mees ülemeelikus poosis, niuete ümber midagi nahkvöö taolist. Siin osutab Ristija parema käe nimetussõrmega vasakule. Mõlema taiese sõnum võib ehk olla: "Ennäe! Messia on tulekul!" Tõenäoliselt poseeris nende piltide tarbeks Leonardole noor ilus mees, kes algselt meenutas kunstnikule Johannest, kuid töö käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes
leonardo da vinci see kellele ta annab kastetud leivatüki(juudas) 1452-1529 maarja kuulutus(uffizi,firenze) on sagedane teema kunstis.sellistel piltidel näema ingel gaabrieli kas seismas või põlvitamas maarja ees teatega, et too on rase. Raffael Claude monet 1483-1520 1840-1926 detail maalilt sixtuse madonna(alumine serv) impressioon- soleil levant musee marmottan-monet, paris selle maali järgi antigi koolkonnale nimi impressionism8muljete kunst).uue ajastu tähtsaimaid teoseid. Oli eksponaat 1874 fotograaf
istuma, et seda veel vaadata. Vanahärra küsis mehelt mis maali nimi võiks olla, aga mees ei osanud sellele nime anda ja siis vanahärra ütles, et tema on sellele maalile nimeks pannud Lävel, sest poiss ajab esimest korda habet. Lävel võib ka tähendada edasi või üleminekut arutas vanahärra. Mees kõndis nüüd maalile lähemale ja talle tundus, et maal liigub tema eest kaugemale. Vanahärra küsis kas ta otsib maalilt autori nimetähti ja läks ruumist välja, öeldes et kustub kohe kunstniku siia. Kui vanahärra toast lahkus, kustus ka toast valgus. Mehele tuli see ootamatult ja ta ehmatas. Mees seisis paarminutit pimedas toas paigal, aga tal hakkas imelik seistes oodata ja ta otsustas mööda seinu liikudes ukse leida. Mees läks käed ees, lugedes kokku juba kakskümmend sammu kokku, aga sein ikka ta kätele vastu ei tulnud. Sein oleks justkui ta eest ära kõndinud
Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse. Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83) Ma kuulun sulle, ainult sulle! Veel pole aimugi mu hindel, Kes oled sa: mu kaitseingel Või kurikaval kiusaja. Saatis kirja, nime ei pannud. Vastust ei tulnud. Ilmus Lenski, ütles, et Onegin tuleb varsti. Tuli. Ratsutades. Tatjana põgenes parki, puude alla. Tuli kütt, Tatjana lähenes Oneginile. 4pt Jevgeni:"ma paraku ei kiida teid. Te kehastate kõike seda, mis oli kord mu ideaal."
Skulptuur oli seostatav antiigiga, otsiti ideaalset inimkeha ranges ja suursuguses olekus. Elulisem ja liikuvam oli itaallase Antonio Canova looming, eriti ,,Kolm Graatsiat". Maalikunstis oli temaatika ajalooline ja mütoloogiline, ainestikuks maastikud, portreed. Kompositsioon oli tasakaalukas, poosid teatraalsed, valitsevaks oli joonistuslikkus ja värvist sai sageli abivahend valguse-varju kujutamisel, kõik liigne jäeti maalilt välja. Maalid olid suuremõõtmelised ja õpetliku sisuga. Prantslane Jacques Louis David kujutas inimesi naturalistlikult, oli ajaloostseenide tundeküllane maalija: ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid", revolutsioonilise pildi ,,Tapetud Marat" autor ja hiljem mitme Napoleonit kujutava maali looja. Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel
C. Buddeuse pliiatsijoonistus 18. sajandi alguses ehitatud Toompea vallivärav koos vallikraaviga 19. sajandil. Vasakul Toompea linnus koos Pika Hermanniga Schnelli tiik ehk Toompea-esine vallikraav. Kaevatud 1760ndatel aastatel Harju vallivärav 19. sajandi alguse maalilt. Vasakul Kiek in de Kök, keskel Niguliste kiriku torn Väikese Rannavärava vallivärav 1830ndatel aastatel. Tolleaegne maal. Tagaplaanil Hattorpe ja Stoltingi tornid ning 1820 põlenud Oleviste kiriku torn Alllinna saatus 1617. sajandil
meistriteost �Puuviljavanik kakaduuga�. Siin esitletud teos, mille autor on signeerinud ja dateerinud �J. v. kesseL / 1655�, kuulub kunstniku umbes kolmek�mne tuvastatud t�� hulka. Tegemist on ��rmiselt lopsaka kompositsiooniga, mis laotub �le terve maalipinna, j�tmata �hku ei millelegi muule kui �ksnes tohutule �ksteise otsa seatud marjade, p�hklite ja puuviljade kogumile, mis n�ib oma rikkalikkuses otsekui l�hkevat. Samas ei puudu maalilt ka tollasele nat��rmordile iseloomulikud putukad, kelle kohalolu m�rgib osalemist kauni k�psuse ajalikkuses. Niipea, kui miski on loodud, hakkab see liikuma kaduvuse poole ja iga hetk ilust on kui ��rike hinges��m, kaalumaks k�simust elatud elust ja sellest, millele ja kuidas see kulutatakse. Kunstnik n�itab selle t��ga �limalt meisterlikku materjalitunnetust. V�rvide intelligentne vastandamine ja koosm�ju, kus puuviljad on vaadeldavad nii eraldi kui
annaabi.ee 
