Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahku...
[Kooli nimi] ,,Üks huvitav kunstiteos" Retsensioon Edvard Munch ,,Karje" [Nimi] Tallinn 2010 Valisin oma ,, Huvitavaks kunstiteoseks" Norra kunstniku Edvard Munchi maali nimega ,,Karje" (norra keeles Skrik). Pildil on kujutatud karjuvat figuuri punase taeva all. Maal on ekspressionilistlikus stiilis. Edvard Munch on norra maalikunstnik ning ekspressionistliku kunsti eelkäija. Autor sündis 12. septembril 1863. aastal ning suri 23. jaanuaril 1944. Kindlasti tema kõige kuulsam teos on maal ,,Karje". Ta on maalinud ka teisi kuulsaid töid. Näiteks ,,Vampiir" (ing.k. ,,Vampire"); ,,Madonna" ; ,,Haige Laps" (ing.k. ,,The Sick Child") ning palju teisi. ,,Karje" maalis ta aastatel 18931910. Teos on maalitud Oslos, Ekebergi mäge, kus on ilus vaade Oslofjordile. Sellest teosest on mitmeid erinevaid versioone: kivile (litograafiliselt aastal 1895) , papile (tempera...
,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sinine, punane ja hõbehall. Toomas Vint 05.03.1944 Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne . naivism, transavagard, metafüüsiline maal. Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maalideks ,,Nõmm liivatee" 2011. õli. lõuendil 54 cm x 63 cm Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi
Napoleon Bonaparte paigutada maali ümber oma magamistuppa Tuileries’ palees. • 1804. aastal paigutati maal Louvre’i kunstimuuseumisse, kus see asub tänapäevalgi. Maal on ümbritsetud kuulikindla klaasiga, sest on suur oht selle turvalisusele. 1911. aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul). • Maali taustal on kujutatud loodust (veekogu, maastik, valdavalt tumedad toonid, heledamates toonides on kujutatud loodust. • Heleda-tumeda meisterlik käsitlus ehk sfumaato- tehnika • Riietus on lihtne ja tumedates toonides. • Pead katab õhuke loor, mida esmasel vaatlusel ei tuvasta. • Juuksed on keskmise pikkusega ja • Mona Lisal puuduvad
maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh ´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud, kerkivad gooti akendega varemed, hardas imetluses olevad inimesed või paarid, keda on maalil kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2) kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita.
USA president Thomas Jefferson, kes oli lisaks presidendiametile ka arhitekt. 3. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli taanlane Bertel Thorovaldsen. 4. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest ja reljeefidest, sest antiikajast otsest eeskuju neil ei olnud, seega kasutati seda, mida kasutada saadi. 7. Klassitsistlikud maalid olid tasakaaluka, sümmeetrilise ja rahuliku ülesehitusega. Tavaliselt oli maalil vaid kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja selle taga tühi, peaaegu detailideta taust. 8. Lineaarne maal on minu jaoks ühtlustatud ja üldistatud, seevastu maaliline maal on detailne, elutruu ja kergelt ilustatud. 9. Kuulsaim kõrgklassitsismi maalikunstnik Prantsusmaal oli kahtlemata Jacques-Louis David, kelle teost “Horatiuste Vanne” pidasid kaasaegsed revolutsioonilise vaimuloodi selgeks väljenduseks
ja ei saanud kirikus käia, leidsid nad ikka aega, et palvetada. Tagaplaanil on näha ka rikast kõrgemat klassi hägusena ja laiali ajatuna kuigi peaaegu nähtamatult. Kunstnik on maalinud inimesed sarnaselt maaga, kujutades neid osakesena maast ning seega neid lähendades Jumalale. (http://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/boheme/millet.html) · Domineerivaks värviks on pruun, ning maal on värvitud soojades toonides. Tegemist on murtud toonidega. Maalil on rõhutatud just talupoegi ehk töölisklassi nende raskete tööde juures, ning tagataustal on vaevu nähtavalt kujutatud ülemklassi, kui midagi paremat ning nendest kõrgemat. Maal paistab silma siira, kohati melanhoolse tundelaadi, range monumentaalse vormi- ja värvikäsitluse poolest. Pildi üksikasjad, kompsitsioon ning värvidoonid on pärit loodusest. Puudub väga peen kuntuur ning inimesed on kujutatud siluettidena. (http://www.mtholyoke
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
12. novembrist kuni 18. detsembrini. Kokku oli seal 22 kunstniku tööd. Kui ma Raegaleriisse sisse astusin, polnud seal mitte ühtegi külastajat. Ma käisin seal koos oma kahe sõbraga. Kuid mõne aja pärast tulid mõned vanemad inimesed. Saalis oli väga vaikne. Ma käisin kunstigaleriis esimest korda ning selle tõttu oli mul natuke ärev tunne. Kõige rohkem meeldis mulle Aare Martinsoni maal ,,Läbi sauna akna". See maal oli tehtud akvarell värvidega ja pliiatsiga. Maalil oli kujutatud naist, kes oli saunas. Ta oli maalitud tagantvaates ning naine oli alasti. Taust oli valge ning kõige lahedam oli see, et see naise pilt oli pandud peegli peale. Mina leian, et see on väga professionaalne lahendus. Veel meeldis mulle Maido Tolli kolm maali ,,Mustjala kirik I-III". Esimesel maalil oli kujutatud kirikut varakevadel, kui maas oli veel lumi. Maalil on veel mingi kelder või punker, ma ise täpselt ei tea, kuna pole ise Mustjala kiriku juures käinud
piirjooni, kõik on ilusti kooskõlas Maalitud õlivärvidega paplipuust alusele 5. Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstiliik Kujutav kunst 9. Žanr Portree 2. SISULINE ANALÜÜS a. Maalil kujutatu, teose kujundid ja allegooriad Maalil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. b. Teose sisu – jutusta, kirjelda ( tegelased, ilmed, suhted jne), teema (armastus, viha, sõjakoledused jne.) Maalil on päris mitu olulist aspekti, mis tervikuna annavad edasi enneolematu emotsiooni täiuslikust portreemaalist. Maalil on väga oluline Mona Lisa
Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad. Mõlemad suurmeistrid kasutavad teostes üsnagi tumedaid toone. Nende loomingus on üsna vähe sarnast, kui erinevusi leiab palju. Esimene erinevus on see, kuidas kunstnikud lihtrahvast kujutasid. Brueghel kujutas talupoegi ilustamata. Inimesed olid väikesed, tühised olendid. Ta maalib realistlikke maale, näitab maalil lihtrahvast nii, nagu seda näevad enamus inimesi. Talupojad on vaesed, kellel on raske ning kurnav elu. Muidugi peeti ka pidusid, kuid mitte suure joominguna. Jordaens kujutas taupoegi peamiselt ohjeldamatult pidutsemas. Tema nägi talupoegi teises valguses. Kujutades ette, kuidas talurahvas pidutses ning lõbutses. Minu arvates kasutas Jakob maalimisel palju fantaasiat ning maalis pilti nii öelda valesti, sest talurahvas on siiski töökad inimesed ning nad ei korralda palju pidusid.
"Püha õhtusöömaaeg" Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" umbes 1494-1498. aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele
Näituse retsensioon Ma käisin Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Lasse Juhani Alanderi maalide näitust, mis kandis pealkirja ,,Minu esimene maalinäitus". Näitus on galeriis üleval 6. detsembrist 6. märtsini. Alenderil oli välja pandud 21 maali, millest üks oli juba ära ostetud. Nimelt, olid kõik näitusel asuvad maalid müügiks. Ilusaid maale oli palju, kuid minu erilise tähelepanu said nendest kolm. Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud. Veel meeldis mulle ,,Elvira" juures värvi paksuse erinevus, mis jättis kohati ruumilise ilme. Teine töö, mis mulle kohe eriti meeldis, oli ,,R.M.S. Aquitania". Maalil olev laev meenutas mulle Titanicut. Minu arvates oli sellel tööl väga hästi välja
sajandist “When hope comes” Daniel Gerhartz Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014) Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnud. Enamus linde on tumedad,
Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on segatud ja kindlaid piirjooni pole, pigem on värve omavahel hajutatud väga osavalt. Enamus maalil olevatest värvidest on soojad toonid. Külma tooni võib hästi vähe märgata ainult seal, kus on vett kujutatud. Kuna pildi peamine mõte ongi see naine, siis on just naist kujutaud kõige erksamate värvidega. 6. Pintslikäsitlus pildil on väga hea
Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest. Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi ja meediumi erisustes ning eraldi peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’ teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz. De Leiris aravates peegeldub teosest Manet’ huvi hispaania kunsti vastu ning Maskiball on austusavaldus suurele meistrile El Grecole. Mõlemad, nii Manet’ kui El Greco teos, kujutavad kunstnike lähedasi kaasaegseid ning ka friisilaadne kompositsoon ühendab kahe kunstniku tööd. Mõlemal teosel on kujutatud hulgaliselt meesfiguure, millest enamuse
Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid. Pärast oma isa Auguste'i surma 1862 abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli Hollandist pärit neiu, kelle isa oli palganud oma poegadele klaverit õpetama. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. 1852 sünnitas Suzanne vallaspoja, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil. 18501856 õppis Manet akadeemilist stiili viljelenud kunstniku Thomas Couture'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. 1856 asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi
Temas oli palju rikkumatust ja ilu. Ent kui ta kohtub Henryga ning hakkab taga sõprussuhteid looma, algab Doriani järk-järguline allakäik. Henry sisendab Dorianile pidevalt kui ilus viimane on, aga samas justkui ähvardab teda, et see kõik kaob varsti. Dorian jääb teda loomulikult oma rikkumatuses ja lihtsameelsuses uskuma ning üttleb saatuslikud sõnad, mille sisuks on et vananegu tema keha Basili tehtud piltilusal maalil ja tema jäägu igavesti ilusaks. Just need sõnad hakkavadki teda hiljem moraalselt mõjutama. Kui ta mõne aja möödudes avastabki, et kõik mis temaga juhtub kajastub maalil, siis hakkab see teda kohutvalt kummitama ja tema hinge närima. Ta kahetseb oma soovi rängalt. Talle ei meeldinud enam absoluutselt, kuidas kõik tema teod ja vananemine esitluvad maalil. See maal justkui irvitaks talle näkku, kuigi tegelikult kajastus seal ju Doriani enda elu.
Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9. märtsil 1944 märtsipommitamise, mil kirik sai tõsiselt kannatada. Kiire reageerimise tulemusena aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja seisususte esindajaid, kokku oli umbes 48-50 inim- ja surmafiguuri. Praeguseni on säilinud 13 figuuri. Maalil on kujutatud vaheldumisi suursuguseid isikuid ning luukeresid. Tegelikult peaks olema maalil ka lihtrahvas, kuid see osa maalist on hävinenud. Maalil on kasutatud suhteliselt tumedaid ning süngeid toone. Põhilised värvid mida kasutatud on on pruun, roheline, punane ja valge. Figuure on kujutatud pildil liikumas. Maal ise on suhteliselt detailirohke
Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaesiselt ja kätelt. Foto 1. Johannes Vermeer ,,Naine kaaluga" (1664). Valguse kulgemise mõõtmiseks on Vermeer valinud perspektiivipunktiks naise parema käe väikese sõrme otsa
Muuseumianalüüs Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost. Kadrioru loss Esimesena vaatlesin maali nimetusega `Soome suurmehi' (I. Repin), mis on maalitud aastate 1922 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2 seisavad seljaga; tagapool on näha härrasmehi seismas. Meeleolu tundub olevalt elav ning mõtterohke. Härrad kannavad musti ülikondi valge triiksärgi ja lipsuga, ühel härral on peas ka müts. Värvivalikust on Repin kasutanud teose kujutamisel domineerivalt heledaid värve
ja sümbolid. Tagaplaanil taevas/ meri. Suletud kompsitsiooniga ruum. Pildil olevate telelasete näod on suunatud keskmesse, nad istuks justkui ringis. Kompositsiooni keskpunkt on maali suhtes nihkes. Pildil olev mees figuur (Jeesus) kellel on käes kepp, tundub kuidagi teistest tähtsam. Kompositsioon on staatiline. Rahulik. Kompositsioon ei ole tasakaalus. (pildi parempool on raskem kui vasakpool) Kompositsioon on ruumiline, maalil on valgus ja vari. Pildil olevad nais figuurid on heledamad kui mees figuurid. Ja tagaplaan on tumedam ehk varjus. Terviklikkus Üksokosad alluvad tervikule, kuid samas ei ole kaotanud iseseisvat väärtust. Teose lugu 16. sajandil oli maailmakaardil neli mannert (Eupoopa, Aasia, Aameerika, Afrika, puudus Austraalia ja Okeaania). Usun, et seda maali saab seostada just mandritega, iga figuur/ jumal /jumalanna kuulub oma mandrisse (musta nahaline naine maalil kuulub Afrikasse...)
ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued. Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci, korrates elemente järjestikuliselt, kujutas inimese käte, jalgade liikumist. 19. sajandi vene kunstnik Vassili Surikov, maalides reejälgi lumel, püüdis maalil ,,Bojaarinna Morozova" luua muljet ree pehmest libisemisest. Andes edasi naiste jooksu plastilisust ja rütmi, eemaldus P. Picasso inimkeha tavalistest vormidest ja proportsioonidest ning joonistas neljale naisele ainult kaks kätt, jalgu aga seevastu kuus. Jooned on siin nii ekspressiivsed, kompositsioon nii jõuline, et tekib tõepoolest illusioon nelja keha marulisest jooksust. Kunstnike sajandeid kestnud püüded jagu saada maali staatilisusest pole olnud mõttetud
Jeesuse kõrval olevad inimesed tundusid väga uudishimulikud, sest nad olid kõik pööranud pea Jeesuse poole, just nagu üritades Temast viimast võtta. Kaugemal olevad inimesed aga olid üpriski ärevad, arvatavasti seetõttu, et nad olid patused ning kartsid karistust. Maal oli maalitud 1925. aastal. Selles samas ruumis leidus veel kaks väga omapärast pilti. Esimene neist oli mulle juba tuttav, sest seda olin ma enne näinud kirjanduse õpikus. Maalil oli kujutatud ühte hämarat tänavat, mis oli hummaliselt viltune või siis lainetav ning tõmbas nagu teve übruse endasse. Bert Areni maalitud maal ,,Aida tänav" tundus seetõttu ka veidikene kõhedust tektiav. Õlimaali vasakulpool olevad maalid olid viltu lükatud, arvatavasti seda seetõttu, et kõheduse emotsiooni suurendada. ,,Aida tänav" oli maalitud aastal 1924. Ringipöörates märkasin ma Eduard Wiiralti pilti vangidest, kes on kongis istumisest hulluks minemas
Samuti on küllaldki selgelt välja joonistatud inimeste näod. Valgusena on aga kasutatud ülevalt langevat valgust, ehk keldriluugi valgust, mis jätab vasaku ülemise serva maalil küllaldki tumedaks. Maalil asetseb kolm inimest. Võiks arvata, et kujutatud on isa ja tema kahte poega. Pojad on küllaldki rahuloleva ja rõõmsa näoga kuid isa jällegi paistab olema ehmatanud. Isa on
B Külastasin 10.detsembril 2010.aastal Kuressaare Raegaleriis näitust,mille pealkiri oli 32.sügisnäitus. Selles näituses oli välja pandud erinevate Kunstiklubi kunstnikute pilte ja ka nende,kes lihtsalt harrastavad kunsti. Mulle meeldis sellel näitusel väga palju pilte,kirjutan siia aga kolmest kõige lemmikumast : kõige lemmikum töö oli Anne Olopi maal Mina olen mina ,sellel maalil oli kujutatud koera -mustas toonis,koera kõrval oli ka kollane pall valge triibuga ,see oli õlimaal . Teiseks meeldis mulle : Kalev Koeli maal Kitsas tänav ,see oli ka õlimaal .Sellel maalil oli kujutatud ühte Kuressaare linna tänavat,veel jalutavad sellel maalil üks koer ja inimene.Tänava tee on paekividest . See töö jättis sellise hästi sooja ja toreda mulje ,sest on kasutatud hästi palju erinevaid toone ( nii heledaid kui ka tumedaid )
pawelkuczynski.com Detailirikas ja täpne Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist Ülesanne 4 Realismi maalil on enamasti inimesed, kes teevad tööd või kerjavad. Romantilisel maalil on tihiti peale ilus loodusvaade. Romantism kujutab armastust inimese, isamaa ja looduse vastu. Realistlikul maalil on kujutatud ajahetke, mil maal on maalitud. Romantismi maalidel on otsitud ideaale minevikust. Autorid: Mihkel ja Erki
.. mis küll kõik oleks võinud tulla! Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning erakogudest. Külastasin 8.02 näitust ,,Noorte kujurite ühing Vikerla 1917-1918". Näitus oli väga huvitav, oli palju erinevaid teoseid, mis tekitasid mõnusa tunde ja panid mõtlema. Kõige rohkem meeldis mulle Aleksander Mülbergi(1897-1931) teos ,,Interjöör". See on guass maal ja tehtud 1920. Maalil on kujutatud üks tuba, millel on roosad seinad, tool ja 2 ust. Väga stiilne nägi välja, sellist tahaks endale koju seinapeale. Veel meeldis mulle Aleksander Krims-Radava(1893-1919) töö ,,Talu"(õli, lõuend) 1918. Maalil on 2 hoonet, aed, kooguga kaev ja õuel vana naine. Maal on tumedates toonides ja mõjus sügavalt. Herbert Lukki(1982-1919) õlimaal ,,Hoov" (1918). Väga värvikas, maalil ilus roosa maja ja sinine taevas. Need olid maalid, mis mulle meeldisid
Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast. Maria Koppel kujutas enda maalidel pigem inimesi ja tema üksildust. Kaugust üksteisest. Kohe haarasid tähelepanu maalid ,,Enesetunde asi I" ja ,,Enesetunde asi II", mis olid väga sünged. Maalidel oli kujutatud inimest tema üksilduses ja mustas masenduses. Tundus, nagu inimene maalil on väga endassetõmbunud. Mõlemal maalil oli domineerivaks must värv. ,,Enesehalastuse vang" oli samuti üks väga sünge akrüülmaal, millel oli kujutatud meest, kes nagu paluks abi. Tekitas kõheda tunde, kuna ükskõik millisest vaatenurgast teda vaadata, vaatas ta sulle alati otse silmadesse (sama efekt, mis L. da Vinci maalil ,,Mona Lisa"). Kõige paremini jäi meelde akrüülmaal ,,Kaua võib", mis on valminud käesoleval aastal. Maal oli tehtud ühtlaste punaste
Lucia dei Magnoli kirikusse. Keskmine paneel, neitsi ja laps koos nelja pühakuga on üks silmapaistvamaid 15 sajandil Firenzes maalituid töid. Viis paneeli sellest altarimaalist on nüüd erinevate galeriide vahel laiali pillutatud ja asuvad Cambridge, Berliini ja Washingtoni muuseumides. Teos ”Maiesteedi kummardamine” (Adoration of the Magi; Staatliche muuseum Berliin) on määratlemata dateeringuga. Sellel maalil on kombineeritud erksaid värve realismiga ja taustale on maalitud laiuv maastik. 1447. aastal ja alustas Domenico tööd Santa Maria kirikus Loreto’s. Ka seal tegi ta koostööd Piero della Francesca’ga. See töö jäi lõpetamata katkupuhangu tõttu, mis sealkandis puhkes ja Domenico naases Firenze’sse. Ka Santa Maria kirikusse maalitud töid ei ole säilinud. Fresco mis esitab (Saint John the baptist and Fracis) Ristija Johannest ja Püha
hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Maalil on ka Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli.
(kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ja pinget. See õnnestus tal suurepäraselt maalil ,,Püha Markuse säilmete leidmine". Esimese pilguna tundub maal segane ja korrapäratu, kuid tegelikult on maalil kujutatud episoodi, kui Püha Markuse säilmed toodi Aleksandriast Veneetsiasse, kus need asetati tema auks ehitatud kuulsasse Püha Markuse kirikusse. Maalil ei luba pühak haudade läbiotsimist jätkata, kuna õige keha on leitud. Maalil puudub mahe värviilu, mis on Veneetsia maalikunstnike Giorgione ja Tiziani üks suurimaid saavutusi.
Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks. Hinnad olid minu jaoks siiski kallid, kuid tööd olid seda väärt. Minu lemmiks maalid olid ,, Alateadvus tuleb kohvriga", ,,Coca", ,,Õnnesärk" ja ,,Menüü". Maalil ,, Alateadvus tuleb kohvriga" oli kujutatud kohvrit ja McDonaldsi toidukott selle peal. Minu jaoks tähendas see Ameerikaliku eluviisi tulemist meie ellu. Teisel maalil nimega ,,Coca" oli kujutatud vanaaegset kuiv aine topsi valgete täppidega ja punast värvi põhjaga, mille peal oli kirjutaud sõna coca ja selle kõrval oli hunnik valget pulbrit. See pulber kujutas endast ilmselgelt narkootikumi kokaiini. Minu jaoks oli see omalt poolt koomiline, kui ka reaalsus tänapäeva maailmas.
põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. Tõsimeeli võib hüüda: "Oo, kaunis hetk, oh viibi veel!" Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli.
MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Giorgio de Chirico. 2) Maali pealkiri: „Tänava salapära ja nukrus.“ 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Metafüüsiline maal. 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Kahjuks ei leidnud omal käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud.
Retsensioon Esimese valitud maali autor on Andres Pleesi ning tema teose nimi on ,,Merevaade valge paadiga". Tegemist on õlimaaliga. Maalile on värv kantud suhteliselt ühtlase kihina, kasutatud arvatavasti peenikest pintslit kontuuride jaoks ning laiemat pintslit ülejäänu tegemisel. Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle
Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad" See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil. Maalil on näha põlvesügavuses vees olevat kolme alasti inimest. Neid ümbritsevad põõsad ja puud. Ülalpool on märgata päikese poolt tekitatud valgust. Maalile on iseloomulikud niinimetatud valed värvitoonid. Üle kogu maali on domineerimas roheline värvus, kuid sellel on ka teatud põhjendus.Nimelt tuleb päiksevalgus läbi roheliste puulehtede ja sellepärast on ka lehtede all kõik roheline. Füüsikaliselt on see kõik õige, kuid realismi
Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele, sellega toob kunstnik esile karakterite seisuse ja positsiooni ühiskonnas. „Kanoonik van der Paele madonna“ Maalil on kujutatud erinevatest seisustest inimesi, millest võib järeldada, et kunstnik
kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft: ka sellel maalil on külmad, kanged toonid. On näha ka värvide kontrastsust ja tugevust. Tüdruk maalil mõjub jällegi poseerivana. Kolmnurkne kompositsiooniskeem, riiete illusionistlik kujutamise viis, portreemaal, ragulik idüll pildi taga peituva jutustusega, hajutatud valgus, endastmõistetav ruumikujutlus ja kuiv ning sile maalimisviis. Mitte ükski teine kunstnik sellel sajandil ei kasutanud sellist valgusekujutust ja värvi kiirgavust nagu Vermeer. Vermeer on maailma suurim vaikusemaalija.
Ülesanded lahendustega 1. Maalil ja Juulil on kokku 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 krooni, siis jääks talle niisama palju raha, kui oli enne Juulil. Kui palju oli raha Maalil ja Juulil? Lahendus: Olgu Maalil x krooni ja Juulil y krooni. Kokku on neil siis x + y = 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 krooni, siis jääb talle x - 120 krooni, mis on niisama suur summa, kui oli enne Juulil x 120 = y. Saame võrrandisüsteemi: Kontroll: Maalil ja juulil on kokku 300 + 180 = 480 krooni. Kui Maali annaks Juulile 120 kooni, siis talle endale jääks 300 120 = 180 krooni, mis on samapalju kui Juulil esialgu. Vastus: Maalil oli 300 krooni ja Juulil 180 krooni. 2. Arvuta kujundi pindala, mida piiravad jooned x = 0; y = -2; y = 5; y = -2x + 10. Lahendus: Leiame joonte lõikepunktid. 1) Joonte x = 0; y = -2 lõikepunkt on A(0;-2). 2) Joonte y = 5 ja y = -2x + 10 lõikepunkt. Koostame võrrandisüsteemi:
heledates toonides. Domineerivad külmad toonid. Varjud pole mustad, vaid pigem hallikates ja rohekates toonides. Kasutatud on erinevaid toone kollasest ja sinisest. Tee kujutamisel on kasutatud korraga mitmeid erinevaid toone. Jooned on konkreetsemad ja teravamad esiplaanil. Mulle tekib tagaplaaniga paralleel, kui silmanägemine ei ole kõige parem, siis muutuvad kaugel olevate objektide ääred samasuguseks hajutatuks ja häguseks nagu maalil. Siiski on peamise ehitise katusejoon võrdlemisi terav. Laiade pintslitõmmetega on Caillebotte suutnud luua väga abstraktsed geomeetrilised kujundid. Perspektiivi osas on näha Caillebotte iseteadlikkust, kuna ta on paigutanud tänavavalgustusposti täpselt maali keskele ning nii jaotab ta maali koos keskjoonega neljaks osaks. Lisaks sellele eraldab tänavavalgustuspost ka esiplaani tagaplaanist. Minu jaoks mõjus neljaks
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge
kui ta tutvustab Rolinile Jeesust(Jeesus imikuna). “Samothrake Nike” -On võidujumalanna Niket kujutav marmorskulptuur. -244 cm kõrgune -Skulptuur leiti 1863. aastal Kreekast Samothráki saarelt. -See arvatakse olevat loodud umbes aastatel 200–190 eKr. -Kuju pea ega käed ei ole säilinud, kuid sellest hoolimata peetakse seda üheks hellenismi ning kogu ajaloo kaunimaks kujuks. „Sardanapaluse surm“ -on prantsuse kunstniku Eugène Delacroix teos -Maalil on kujutatud sündmust, mis on seotud Assüüria viimase kuninga Sardanapalusega. Kui see moraalselt laostunud ja enesekeskne kuningas kuulis, et ta linna rünnati, siis otsustas vaenlaste kätte sattumise asemel ise oma kõige väärtuslikumad omandid hävitada: tema konkubiinid, orjad ja hobused. Teosel kujutatakse hetke mil ta teenrid tema käsku täidavad ja ta ise istub voodil ja vaatab ükskõikselt mõrvatööd. "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" -on Leonardo da Vinci maal
Rembrandt ,,Jeesuse ristilt võtmine" 17. saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina
taustal, aga neid oli tumedamalt kujutatud ja ei läinud sujuvalt üle. Pildid kujutati jällegi alasti naist, kes seisaks kui peegli ees, kuna pildil oli kujutatud ka tema peegelpilti. Ainuke asi, mis mind pildijuures segama jäi, oli see, et pildi , paremal üleval nurgas oli kujutatud karikakra sarnast lille, mis minu arvates sinna ei sobinud. ''Mona Lisa'' maal oli samuti alasti ja kujutati ainult ülemist osa pildil. Mulle meeldis, kuidas maalil tema juukseid kujutati, nimelt need olid krunni pandud ja langesid natuke ka näole. Taust oli jaotatud kaheks, pool tausta oli oranz ja pool oli valge. Ruti Jõgi oli ka pannud üles oma kolm Kontrasti, mis olid kujutatud kui ühemaalina. Kontrastides oli kujutatud enamasti sinist, rohelist, oranzi , punast ja kollast värvi. Ning , et ilusamaid varjundeid jätta, oli värve kasutatud ühes kohas tumedamana ja teises kohas jällegi heledamana
................... 3 Kasutatud materjal................................................................................................. 4 Teema Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 1495 1498. Maali mõõtmed on 420 x 880 sentimeetrit. See on maalitud Milano Santa Maria delle 1 Grazie kiriku söögisaali seinale. Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Tehnika Leonardo soovis maalida üksikasjalikumalt ja heledamalt, kui oleks võimalik saavutada traditsioonilise freskoga. Ta maalis Püha õhtusöömaaja kuivale seinale, mitte märjale krohvile, ning otsustas kiviseina katta kahekihilise kuiva krohviga. Seejärel lisas ta kihi pliivalget, et suurendada heledust
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud
Surmatants manitses meie minevikusugulasi mõtlema surmale, irvitav luukere, nagu äraviijat kujutati, hoidis kinni kõigi käest. Surmasid kujutati sageli koos ussidega, inimeste põrmu mullastajatega; surmatantsu kommentaar oli üks ja ainus: «Mõtle hetkele, mil sind enam ei ole ja mõtle sellele, mida sa peaksid kohe nüüd teistmoodi tegema.» Pärast 14. sajandit oli peaaegu igas Euroopa riigis ja linnas oma surmatants. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule.
MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Henri Matisse 2) Maali pealkiri: Tants 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Töö esindab Fovismi 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Töö valmis umbes aastate 1909 ja 1910 vahel 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on näha viite paljast naist, kes hoiavad käest kinni, aga üks käepaar on lahus. Nad tantsivad ringis. Pildi taust on sinine ja roheline. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on ebasümmeetriline ja mitte väga läbimõeldud. Inimesed on maalitud üsna juhuslikult. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )
annaabi.ee 
