Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus
........................................................................... .. 9. Vojevoodkonnad loodi kohaliku halduse tsentraliseerimiseks. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 10. Vojevoodkonna moodustas selleks väljavalitud linn koos maakonnaga. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. Vastused Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail 1598 -1613 . Moskva suurvürst Ivan Julma valitsemise ajal tugevnes riigi keskvõim
kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama
Luksemburg 9.klass Grete Tamm Sissejuhatus Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike maismaaga piiratud riik Lääne-Euroopas, mida ümbritsevad Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Luksemburgi rahvaarv jääb alla poole miljoni ning territoorium on 2586 km2 (võrreldav Jõgeva maakonnaga). Nimetusi erinevates keeltes: Grand Duchy of Luxembourg (inglise keeles) Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles) Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse keeles) Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles) Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas.
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila Spa Hotell erinevaid puhkepakette ja konveretside korraldamise võimalusi. Ning
1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu. Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866. aastal Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu. 1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia
RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13
Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus. Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eeskätt välispoliitikat .Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. 9.) Õukonnaelu: Pärimusõigus võis minna ka naisliini pidi. Õukonnarindkonna grupeeringute
Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga. Muistset Virumaad on oletatud põhiliselt kirderannikumurrete alaks ja oli sellele lähedane ka Järvamaa keel. Rannamurre ulatus läänes ka Rävala aladele. · 13.-17. sajandil toimunud piiritõmbamised. Eesti ala on jagunenud alates 13. sajandist põhja- ja lõunapoolseks osaks. Pärast vabadusvõistluse lõppu jagunes lõunapoolne Eesti ala kahe valitseja vahel: 1) Sakala kuulus Liivi ordule ja ordu sai suure osa väikemaakondadest.
...............................................................6 Kasutatud allikad................................................................................................ 8 2 SISSEJUHATUS Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linna on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. 1 PÄRNU LINNA AJALUG 1.1. Vana ja uus pärnu Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana–Pärnu ja Uus-Pärnu.
valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja
restoran asub Tallinna kesklinnas Coca-Cola Plazas. Lusikas-Pakutakse Prantsuse toittu. Sõbralikud töötajad ning head toidu-ja atmosfäärielamust saadavad õige muusika ja head veinid. Jaapani restoran Tokumaru-Saad nautida ehtsat Jaapani kööki otse Tallinna südalinnas. Ida-Virumaa. Maakonna kirjeldus. Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Ida-Viru maakonnas on 4 linna ja 4 valda. Pindala 2972 km². Transport Tallinn-maakond. Ida-Virumaale sõidavad mugavad reisibussid nii Tallinna bussijaamast tiheda graafiku alusel. Enamus Tallinnast Ida-Virumaale suunduvad bussid peatuvad suuremate linnade Jõhvi, Sillamäe ja Narva bussijaamades, lisaks ka Kohtla-Järvel. Tallinn Ida-Virumaa Peterburi suunda teenindab ka eriti mugav Lux Express.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi
.................... 10 Lisad................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Põlvamaa asub KaguEestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru, idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva
Joonis 2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas 1997-2007.a Joonisel 2 näeme, et kõige kõrgem töötuse määr on olnud Võru maakonnas. Järsult tõusis töötute arv 1999. aastal 21,1 %- ni ning 2000. aastal veelgi, saavutades 22,8 %. Järgnevatel aastatel on töötuse määr pidevalt Võru maakonnas vähenenud, langedes 2006. aastal 8,4 %- ni. Harju ja Tartu maakonnad on töötute arvu poolest olnud tagasihoidlikumad võrreldes Võru maakonnaga. Tartu maakonnas oli töötuid samuti kõige enam 2000. aastal 11,4 %. Järgnevatel aastatel on töötute osakaal Tartu maakonnas stabiilselt langenud, mis 2005. aastal oli ainult 4,5 %. Harju maakonnas on olnud uuritavate aastate kõrgeim töötuse protsent 2001. aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra. Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3
kokku 91 abielu ja kõige vähem veebruaris 9 abielu. 2011 aastal sõlmiti 172 abielu, kõige rohkem abielluti samuti juuli ja augusti kuus, kokku 70 abielu, kõige vähem jaanuari kuus kõigest 3 abielu. Võrreldes 2007 aastaga on abielude arv vähenenud 88 võrra, mis on üsna suur protsent. Aastal 2007 abiellus 291 meest ja 276 naist ning 2011 aastal 191 meest ja 177 naist. Naisi abiellus nii 2007-ndal kui ka 2011-ndal aastal vähem kui mehi, mis on näiteks võrreldes Harju maakonnaga vastupidi. 2007 aastal abiellus kõige rohkem 25-29 aastased samuti ka 2011 aastal. Kõige vähem sõlmiti abielusi 15-19 aastaste ja 75 ja vanemate inimeste vahel, kokku 3 abielu. Ilmselt sellepärast, et ilma vanemate loata saab Eesti Vabariigis abielluda vähemalt 18 aastane isik, mistõttu teevad seda vähesed. Kuigi Euroopa riikides ja mujal maailmas abielluvad ka 75 aastased ja vanemad, siis Eestis on eluiga väiksem ja seetõttu ka abiellumine vanemas eas vähem populaarsem.
võimalikud konkurendid Kernu valla paiknemine Eesti põhjaosas on turismiarengu seisukohalt nii arengueeldus kui puudus. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinna südalinnast kõigest 42 kilomeetri kaugusel Haiba külas. Kõige olulisemad turismiobjektid Ruila, Kernu ja Laitse asuvad Tallinnale oluliselt lähemal. Kernu vald piirneb läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga. Kernu valda läbib rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica, rahvusvahelise tähtsusega maantee Tallinn-Pärnu-Ikla ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee. Kohaliku tähtsusega on Ruila-Laitse tee, Kernu-Kohila tee ja Ääsmäe-Kernu tee. Valla piirkonda jääb kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika. Transporditeede rohkuse tõttu on sihtkohta pääsemine kerge ning kiire. Vallasisene teedevõrk on tihe, kuid
põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3 Asukoht Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit. Wikipedia. Endla Looduskaitseala [http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10 Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad
vahenduskaubandus. Oluline oli raha. Teiselt poolt oli tegemist vahetuskaubandus. Oluline oli kaup kauba vastu. Idast läände karusnahad ja vaha. Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19
Legaat viivitas sellega, eeldades, et kristlusele on ohtlik, kui pol võim on siin jaotatud kahte lagrisse, mis võivad kergesti vastamisi minna. Pärast ordude ühendanist andis paavst legaadile uue käsu, Moden aviivitas ka seekord. Alles 1238kevad läks ta koos Liivim om Taani tüliküs lahendama. 7.juuni 1238 sõlmiti kun Valdemar II-ga Stensbys leping. · Ordu pidi andma kunile tagasi Tln linnuse koos Rävala, Viru, Harju ja Järva maakonnaga, kun loovutas Järva Ordule tingimusel, et too sinna kuni teadmata kindlustusi ei ehitaks. · Võim vaimulikes asjus Järvas osaliselt Ordu käes, kunile tagastatud alad pidid aga kuuluma täielikult Lundi ppk-a. · Lääne- ja Saaremaa sutes kohustus kun olema lojaalne · Omavaheline liit uute maade vallutamiseks-kun nendest 1/3, Ordu 2/3 Stensby leping oluliste tagajärgedega koh pol arengus:
Erisused kehtivad vahuveinide puhul, kus on lubatud segada veini sisse kuni 25% vanemate aastakäikude veini, samuti hiliskorjeveinide ja eisweini puhul, kus jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise aastakäigu. Palju erisusi on ka kangestatud veinide puhul, kus arendamismeetodist johtuvalt pole võimalik konkreetset aastakäiku kindlaks määrata. Maakonnaveinid (territooriumid kattuvad kindla geograafilise maakonnaga, 6 suuremat on departemangu piiridega). 1. Terroir ei ole oluline.f 2. Lubatud kõik marjasordid. 3. Kindlat värvi veini valmistatakse kindlat värvi viinamarjadest. 4. Saagikus on piiratud, kuid lubatud toota rohkem, kui kvaliteetveinide puhul. 5. Marjad peavad olema kasvanud konkreetse maakonna piires ja vein valmistatud ja pudeldatud maakonna territooriumil asuvas veinikojas. 6. Lubatud kõik korje, sorteerimise, varretustamise ning marjade transpordi meetodid. 7
Petseri ja selle ümbruse võrra). 19441950 püsis veel selline haldusjaotus nagu EV (maakonnad, vallad). Maakondi rohkem Läänemaast eraldati Hiiumaa, Tartumaast Jõgevamaa, Virumaa jagati kaheks: Jõhvi ja Rakvere. Kadus täiesti Petserimaa (Vene koosseisu, järelejäänud liideti Võru või Põlva maakonnaga). 1950 kaotati maakonnad, asemele tulid rajoonid, valdade asemele külanõukogud. Kehtis 1990. 195253 oblast mitmest rajoonist kokku. Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast (õpik kaart lk 102) · Võimukorraldus kõige olulisem oli EKP Eestimaa Kommunistlik Partei. Esimene sekretär oli juht. Oli osa NLKP (/D)st, allus sellele
Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguse 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, KohtlaJärve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990. aastal nimetati rajoonid ümber maakondadeks. Haapsalu rajoonist sai Lääne maakond, jne. Praegune 15 maakonnast koosnev haldusjaotus sisaldab seega
õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguse 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990. aastal nimetati rajoonid ümber maakondadeks. Haapsalu rajoonist sai Lääne maakond, jne. Praegune 15 maakonnast
järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt). Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood. Maakogud Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov)
välja kuulutatud maakonnast jäi suur osa Läti Vabariigi territooriumile, siis allesjäänud moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926
selles, et lisaks kogu USAs kehtivatele föderaalkaubamärkidele tuleb arvestada ka kohalike kaubamärkidega. Kaubamärgiõigus USAs tekib kaubamärgi kasutusele võtmisega ning kehtib kuni kaubamärki kasutatakse. Kaubamärgi territoriaalne kehtivus aga sõltub sellest, kus kaubamärki tegelikult kasutatakse. Seega, kui mõned kaubamärgid on üleriigiliselt kasutusel (McDonalds), siis teised kehtivad lokaalselt, kusjuures nende kehtivus võib piirduda ühe osariigiga, maakonnaga, linnaga või linnaosaga. Eesti ettevõtjate seisukohalt muudab süsteemi eriti keeruliseks asjaolu, et kui soovitakse kaubamärki registreerida föderaalse kaubamärgina, võib registreerimisel takistuseks osutuda ka lokaalselt kasutatav kaubamärk, näiteks üksiku söögikoha silt kuskil Arizona kõrbes. Seetõttu on väga oluline, et enne oma kaubamärgitaotluse esitamist teostada põhjalik kaubamärgiotsing.51 3.Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse erinevus 3
liigne kujundlikkus: Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, parem oleks, peaminister Savisaar polnud veel Tallinnasse jõudnudki... 77. Kaitsesime Rein Milleri kabinetis Jõgeva maakonna teise poolaasta eelarvet. Oma toodangut nõustub meile suhteliselt odavalt müüma Moskva börs. Suhteliselt odavamalt seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991). Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus. 4 78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. ,,Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor." (Lukas: 1991).
Kui programmikoodis tuleb leida käitumisjuhis ühele etteantud valikutest, siis on enum hea abivahend. Maakonna nime saab kirjutada mitmeti. Olgu siis "Harjumaa", või "Harju maakond", rääkimata suurte ja väikeste tähtede ning tühikute erisusest. Andmebaaside puhul kasutatakse üldjuhul võimalust, et ei kirjutata inimese andmete juurde maakonna nime, vaid pannakse selle maakonna kood. Ning selle järgi on vajadusel võimalik teisest andmetabelist järele vaadata, millise maakonnaga siis päriselt tegu. Midagi sarnast toimub ka enumi puhul. Ehk siis vastavas loetelus kirjeldatakse ära kõik võimalikud väärtused. Ning hiljem programmi sees pole võimalik enam vastavat nimetust valesti kirjutada ilma, et kood kompileerimata jääks. Sedasi on võimalik vältida vigu, mis muidu üllatavatel hetkedel võiksid avalduda. Tüüpiliseks kasutuskohaks on näiteks alamprogrammi parameetrid, kus enumi abil määratakse, kuidas just sel korral vastavate andmetega tuleb käituda
Kui programmikoodis tuleb leida käitumisjuhis ühele etteantud valikutest, siis on enum hea abivahend. Maakonna nime saab kirjutada mitmeti. Olgu siis "Harjumaa", või "Harju maakond", rääkimata suurte ja väikeste tähtede ning tühikute erisusest. Andmebaaside puhul kasutatakse üldjuhul võimalust, et ei kirjutata inimese andmete juurde maakonna nime, vaid pannakse selle maakonna kood. Ning selle järgi on vajadusel võimalik teisest andmetabelist järele vaadata, millise maakonnaga siis päriselt tegu. Midagi sarnast toimub ka enumi puhul. Ehk siis vastavas loetelus kirjeldatakse ära kõik võimalikud väärtused. Ning hiljem programmi sees pole võimalik enam vastavat nimetust valesti kirjutada ilma, et kood kompileerimata jääks. Sedasi on võimalik vältida vigu, mis muidu üllatavatel hetkedel võiksid avalduda. Tüüpiliseks kasutuskohaks on näiteks alamprogrammi parameetrid, kus enumi abil määratakse, kuidas just sel korral vastavate andmetega tuleb käituda
annaabi.ee 
