Kontrolltöö ,,Maailma rahvastik" 10klassile Põhimõisted: demograafia - on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus,
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused.
4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust. Loomulik iive on euroopa riikides negatiivne ( Itaalia, Venemaa, Ukraina, Saksamaa, Portugal) Loomulik iive= elussündide ja surmade vahe Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega. Rahvaarvu mõjutavad tegurid on: sündimus, sisseränne, suremus ja väljaränne. Sündimuse, suremuse ja rändenäitajate liitmine annab koguiibe ehk kogu inimeste arvu muutuse.
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem
Kuna elatusvõimalusi on rohkem, elab ka inimesi rohkem ja tihedamalt. Ebasoodsatel aladel aga vähem ja hõredamalt. Lääne- ja Edela Venemaal asub Süda-Venemaa. Tööstuslik jõukeskus. Suured linnad Moskva, Nizhni Novgorod, Tuula, Jaroslavl, Voronezh. Energiamajanduse, naftakeemia ja uuema masinaehituse piirkond. Suuremad linnad Kaasan, Samara, Volgograd, Perm, Ufa. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide üldarv Venemaa 1,754 12 2,008 14 -2 -0,0 2 241 Tabel 2
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja
· Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud riik, majandus arenenud, heaolu riigis kõrgel tasemel Miks on asustus hõre: · Kanadas karm kliima, mullad vähe viljakad, suved lühikesed aga talved pikad · Austraalias keskosas kõrbe alad, vähe viljakad mullad, ebasobiv kliima · Mongoolias 6. Võrdle sündimuse ja suremuse dünaamikat Hiina, India ja Jaapani näitel! · Hiina suremus on alates 1980 aastatest stabiilselt madal, riigi tervishoiu poliitika on ühe enam arenenud. Sündimus iga aasta väheneb, selle taga on karm perepoliitika. · India suremus iga aastaga väheneb, kuna meditsiini kättesaadavus paraneb. Sündimus väheneb aga on siiski kõrge. Arengumaa. · Jaapan suremus madal; 1980 aastateni vähenes, peale seda on taas suurenenud. Sündimus vaheldub aga üldiselt madal. 7
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e
abiks.pri.ee Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (4045 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj
uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskuse
kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Crude Crude birth death rate Net Number
6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. (United States Census Bureau Website)
Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele. · Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus). Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. 3
sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised komponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng. traditsiooniline rahvastiku tüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastiku tüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. demograafiline plahvatus- on rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiirestim, rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. rahvastiku vananemine- on vanemaealiste iniemste osatähtsuse kasv rahvastikus,
Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika. 1) Rahvastikuandmeid vajatakse igapäevasel kohaliku elu juhtimisel. See teave on oluline eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel, uute töökohtade planeerimisel, hariduselu ja sotsiaalhoolduse korraldamisel. 2) ÜRO expertide arvestuse kohaselt elab 2050.aastal maakeral 9,31 miljardit inimest ja alles 21.sajandi teisel poolel peaks maakera rahvaarv stabiliseeruma
ning seos arengutasemega. Demograafia on rahvastiku teadus. Demograafiline üleminek e. sündimus ja suremusnäitajate muutumine aja jooksul. Demograafilise ülemineku(siirde) teooria järgi läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi. traditsiooniline rahvastiku tüüp ülemineku esimene etapp ülemineku teine etapp nüüdisaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp Suur ja väga muutlik suremus. Sureb palju inimesi haiguste ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on samuti suur, 40-50 last tuhande inimese kohta. Peres palju lapsi, kellest suureks kasvavad pooled. Lühike eluiga ja vanureid rahvastikus vähe. Rahvastikus väga aeglane kasv. Sõdade ja epideemiate tagajärjel võib hoopis kahaneda. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp Väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine isegi kahanemine. Pereplaneerimine reguleerib
Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei kasva Euroopas.Teistsugune kultuur,majanduslik korraldus ja mõtlemine soodustavad Aasias ja Aafrikas rahvaarvu kasvu. 5. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist?(5) Pinnamood,kliima,mullad,taimestik,maavarad. 6. Oska kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ettenatud piirkonnas(riigis),selgita paiknemise põhjused (tv lk.22 ül.7,8) Hõredalt on asustatud Põhja-Euroopa,sest seal on halb kliima,kehvad
Annavad üle 50% maailmatööstustoodangust Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat Hästi arenenud sotsiaalsfäär (pensionid, toetused, abirahad, tervishoid) Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega Püüdlused: a) Kultuurilised vajadused b) Sotsiaalhooldus c) Puhkus d) Üldine rahulolu- palk, töötingimused 6. Kirjaoskuse tase kõrge Koolikohustus 7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine 8. Probleeme: a)energia ja tooraine vähenevad b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks c) immigratsioon eriti illegaalselt d) rahvastiku vananemine ARENGUMAAD Siia kuuluvad riigid asuvad maakera lõuna poolsemates piirkondades ja sellepärast nim neid ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi · Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13 MÕISTED atmosfäär Maadümbritsev kihilise ehitusega õhkkest
Majanduslikku globaliseerumise jooned: Positiivsed Negatiivsed Rahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate Teatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad toodete turuletulekut investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevad Rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha Migratsioon võib tööturu tasakaalust välja viia kõikidesse maailma piirkondadesse On vähenenud väliskaubanduse barjäärid Võivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahel Suurenenud on kapitali ja tööjõu liikumine Arengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamine Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud "väiksemaks" Ülesanded: 1
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti