pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus...
kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates.
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade (sekundaarne) sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad
kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
Kunstlik niisutamine · Niisutatud maa all alaneb põhjavee tase. · Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu.
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vöö...
koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas. Igikelts algab 38 cm sügavuselt. Aastaringse külma tõttu on...
A. C. põhjaveetase D. TV. Ül. 1-3 Lk. 30, 7-13 lk. 31. 3. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne
• alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne • Kasvatamine • Erosioon • Põllumajandus 1 Vee-erosioon 56% 2 Tuule-erosioon 28% 3 Keemiline reostus 12% (üleväätamine, sooldumine, raskemetallid, happevihmad) 4 Füüsikaline degadeerumine 4% (majade ehitamine, teede ehitamine, karjäärid)
pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid
Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus
ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE
muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim
pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid
Rohtlad on tasakaalus Tasakaalustatud Kamardumine meetri (ABO) viljakad auramisega Kõrge Kõrb ja Väga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine väheviljakad poolkõrb õhuke nt (B) vähe sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kõrge 6 10 Sisseuhtehoriso vihmamets Läbiuhteline (palju Fe väheviljakad temperatuur m nt (ABCE)
sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas
Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne).
Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks
inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmine, suurte põldude rajamine, ühe kultuuri kasvatamine ) 4. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid. . Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 5. Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Riigi arengutase ja põllumajanduse osatähtsus. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP- st; 6
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga,
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1]
katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale. Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine. Kõik see mõjub keskkonnale. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINEsaagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks.
kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel,
1)............................................................................................................................ ............................................................................................................................... 2)........................................................................................................................... 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (teadmised, protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline) leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
Tööviljakus kõrge Alepõllundus PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud tihedalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel riisikasvatuspiirkondades põuastel aladel) Probleemid Probleemid sooldumine tootmise suurendamine -> väetamine, mürkkemikaalid suuremad maaalad -> erosioon (maakoor rasked masinad, mis rikuvad mureneb ja kandub ühest maapinda kohast teise) ülekarjatamine sooldumine PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides
1.Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus. Mulla viljakus-mulla võime varustada taime toitainete, vee ja õhuga. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp., vee, õhu ja organismide toimel, pindmises osas. Murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima....
vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON: · Mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel.
o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km
Satelliidifoto, kus on näha d tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe
Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6.
on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda 6.Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised
Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhteline, keem. Murenemine. Inimtegevuse mõju loodusele tallamine(rasked masinad) muldade tihenemine, õhu ja vee mahtuvuse vähenemine. Muld muutub väga kergeks ja tekib tuuleerosioon
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused
· Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla A mineraalidega reageerides glei- G mineraale sellest sinakas või rohekas värvus. Gleimuld Väheneb poorsus, halveneb vee läbilaskvus. · Pinnasevesi soodustab ülagleistumist, põhjavesi süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine · Primaarne, kui aurumine ületab sademeid · Sekundaarne on niisutamise tulemus · Lahustuvate soolade kogunemine mulda Mg2+; Ca2+; K+; Na+ · Taimed ei vaja Na+, selle väljapesemine mullast võib muuta mulla struktuurituks Solontsak mullasõmerad lagunevad soolalahuses http://geo.bildungszentrum-markdorf.de/fortbildung/pages/Aralsee-Glossar.htm
mustmullad(soemandriline suvi soe, talv VILJAKAM parasvööde)(stepp, preeria, jahe AD pampa) MULLAD Kõrb ja poolkõrb Aur>sad, Aurumise Õhuke (A); B; C Sooldumine Vajab troopiline kliimavööde sademeid ülekaaluga niisutamist, pole, happelisemak temp.amplitu s muutmist ud väga suur, füs
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Huumushorisonti peaaegu ei teki, kuna orgaaniline aine laguneb kiiresti. 9. Mulla hävimine või mullaviljakuse langemine inimtegevuse tagajärjel *Erosioon - Pinnase ärakanne tuule või vee toimel. Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad. *Kõrbestumine
leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. Ülesanne: Leia ÕA 2 mullastikukaardilt, millised mullatüübid esinevad maakeral nt piki 20ºE? Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST
Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine. Kõrbestumise ära hoidmiseks tuleks kasutada õigeid maaharimisviise (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus), tuleks rajada põldude äärde tõkkeid ja kindlasti puude juurde istutamine.
küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). · Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. g) Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 7 Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme.