carbonates in the soil. In this soil, clay translocation is evidenced by the formation of the Bt horizon. Wavy horizon boundaries can be seen on the right side of the badger in this case. Bt profile. These are the result of extensive animal burrowing, possibly 43-78 Bk1 78-98 Bk2 98-140 Lammimuld (alluviaalmuld, Fluvisol) siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; profiilis eristub alluuviumi sisaldav Aa-horisont. Ehituse ja koostise järgi jagatakse l-d teraliseks, kihiliseks ja mudajaks l-ks, veereiimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). L-de viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.
RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis - paksem moreenikiht - toitainerikas, küllaltki hea viljakus - teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca
Kkg Gleistunud klibumuld D Deluviaalmuld Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Dg Gleistunud deluviaalmuld Kog Gleistunud leostunud muld DG Deluviaal-gleimuld KIg Gleistunud leetjas muld Ag Gleistunud lammimuld LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld AG Lammi-gleimuld LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld AG1 Lammi-turvastunud muld LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld AM" Õhuke lammi-madalsoomuld
kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad
Go1 Küllastunud turvastunud muld an, an-tr GI1 Küllastumata turvastunud muld os, tr LG1 Leede-turvastunud muld sn, kr B. ANORMAALSED MULLAD Lammimullad A Lammimulg nd Ag Gleistunud lammimuld nd AG Lammi-gleimuld sj AG1 Lammi-turvastunud muld sj AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld ld AM'' Õhuke lammi- madalsoomuld mds, ld AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds
9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm, keskmine - 50-100 cm , sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik
1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi,
VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub
VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja 27 suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem
VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub
viljakatel, märgadel, valdavalt samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) ka samblikud. nimetatakse rinnasdiameetriks ja hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo Metsadest moodustavad 2%. tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede 1.10 K õ d u s o o m e t s a d eeldatakse, et tegemist on perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt rinnasdiameetriga.Kluppimisel: tuleb klupp Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud kuivendatud soomuld, hästilagunenud asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi
mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. 35 Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik.
annaabi.ee 
