Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma kalandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rannik, metsad, kalapüügi, kanada, väärtuslik, tsiili, liigiline, kalandus, veed, peruu, kalakasvatus, kalavarud, nafta, indoneesia, tarbepuit, juurdekasvu, island, rannapüük, export, väärispuud, lehtpuud, okaspuud, mullad, viljakad, ümarpuidu, arengumaad, territoriaalveed, majandusveed, maavarad, avaookean, keelustati, vaalade, küttiminekalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA,
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:
www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Venemaa 7 Kongo DV 13 Venezuela 2 Brasiilia 8 Indoneesia 3 Kanada 9 Peruu 4 USA 10 India 5 Hiina 11 Boliivia 6 Austraalia 12 Columbia Suurima metsamaa pindalaga riigid Euroopas (mln ha) 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Rootsi 5 Saksamaa 9 Norra 2 Soome 6 Itaalia 3 Prantsusmaa 7 Ukraina 4 Hispaania 8 Poola
Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha
puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad,
Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele.
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika:
Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina; parasvööde Sojauba: USA, Brasiilia, Argentiina, Hiina, India; lähistroopiline Maapähkel: Hiina, India, Nigeeri, USA; soe parasvööde Oliivipuu: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Tuneesia; vahemereline lähistroopiline Raps: Hiina, Kanada, India, Saksmaa, Prantsusmaa; parasvööde Päevalill: Venemaa, USA, Ukraina, India, Argentiina; soe parasvööde, lähistroopiline Puuvill: Hiina, Indoneesia, USA, Türgi, India, Pakistan, troopilised alad Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu; ekvatoriaalne
müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.
kasutamine mullaviljakus väheneb Lageraie Erosioonioht Metsakaitseribad, suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2
20% kaevanduste kulukas s. Hüdroener Elektriene Suurte Hiina,Jaapa - - Segab kalade liikumi gia rgia ja jõgede n, Kudemamineminst, Taastuv soojusener suudmes Kanada,Roo Üleujutused,ehitamin 5% gia tsi kallis,setete liikumine tootmisek Brasiilia,US On häiritud. s A Venemaa,N orra,India,V enezuela
METSAMAJANDUS-on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse,valve ja majandamisega. METSAVARUD-on looduslikud metsad,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid. METSAKASVATUS-on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.
Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas.
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga.
- Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3
3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7 Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. · · PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK · · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt
Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras Ei teki ohtlikke ülejääke, jooksvad kulud väikesed
Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe. muud: krevetid, krabid, vähid, homaar. 4) Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik külm hoovus - hapnik jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid. Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud)
vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Usa, Hiina, Brasiilis. Tee Lõuna Aasia, India, Sri Lanka, Pakistan. Suhkruroog Lõuna Aasia, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika lääne ja ida osa, India, Brasiilia, Hiina. Kohv Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika ida osa, Kesk Aafrika, Lõuna Aasia, Brasiilia, Columbia, Mehhika. Riis Ida ja Lõuna Aasia, Lõuna Ameerika ida osa, Hiina, India, Bangladesh.
majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad
kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58
Ka suurema kalapüügimahuga riigid asuvad Vaikse ookeani rannikul. Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala
tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid. Üleväetamise vältimiseks tehakse mullaanalüüse, loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga biotehnoloogilisi vahendeid. 4.4 Kalandus Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük on ülekaalus Ida ja KaguAasias, kuid ka teiste regioonide arengumaades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20. sajandist hakkas levima ookeanipüük. Iga rannikuriik tohib püüda kala
Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher
o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa o ekstensiivsed teravilja talud o põhiliselt kasvatati nisu o levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel - Põhja-Ameerika, Austraalia, Venemaa o palgati hooajatöölised o tootmiskulud ning tulud väiksed o rantod o suur loomakasvatusmajand o palgatakse hooajatöölisi o lihaveised ja lambad o toidetakse aastaringselt looduses o odav kaup o u
- suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India • Miks rajatakse terasspõlde? • põllumajandus- maa puudus • erosiooni vältimiseks • rohkem avatud päikesele • vihmavee kogumiseks piimakarjatalud - palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu, tööjõud hooajati - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - USA läänaosa, Austraalia, loomavabrikud - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses -
ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve laevastik( baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale-või toodangut ära vedavad laevad ) . 3)Kalakasvatus- kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimese rajutud basseinides. Tähtsamad kalastuspiirkonnad: Vaikse ookeani kalavarad. Loode-ja kirdeosa ja ka ookeani läänepoolsed saartevahelised alad. Riigid- Jaapan, USA, Tsiili, Peruu. Kes, mis on maailmamere peamised igapäevased reostajad? Rannikul paiknevad linnad ja tööstuskeskused ning meretransport. Eesti kalapüügiseadus? On ettenähtud, et kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude säilimine. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandusega. Metsatööstus- majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. Happevihmad-
Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia c. Kohv kasvatatakse: peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas. Ekportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko d. Nisu kasvatatakse: eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näiteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana. Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL e. Tee - Aasia f. Suhkruroog kasvatatakse: peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna- Ameerikas. Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina g. Puuvill kasvatakse: Põhiliselt USAs ja Aasias Eksportijad: USA, Usbekistan, Hiina, India, Brasiilia 10.Milliste agrokliimavöötmete kliimat iseloomustavad juuresolevad kliimadiagrammid? Iseloomusta selle kliimavöötme põllumajandust (taime- ja
Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed?
annaabi.ee 
