Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest
Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke. Tööstus on peamiselt koondunud Dublini, Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada. Iirimaa ja Suurbritannia 16.sajandiks läks Iirimaale Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921.aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Valitsus Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin)
Poblacht na hÉireann. Ülejäänud maailmale tuntud kui nime all Ireland või Republic of Ireland, inglise keeles. Joonis 1: Iirimaa maakaart Iirimaa on saar, pindalaga 70 280 km², Põhja-Atlandi ookeani, Iiri mere ja Keldi mere vahel. Rahvaarv, seisuga juuli 2008, on üle 4 miljoni, täpsemalt 4,156,119 inimest. Rahvastiku tihedus 58,5 in./km². Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel: Iiri Vabariik (hõlmab 5/6 kogu saare pindalast) ja Põhja-Iirimaa (hõlmab ülejäänud osa saarest, mis kuulub Suurbritannia, naaberriik idas, koosseisu). Iirimaa pealinn on Dublin, iiri keeles Baile Átha Cliath. Selle pindala on 117,8 km² koos 495 781 inimesega (seisuga 2002). President Mary Patricia McAleese valiti ametisse juba aastal 1997 ja täidab praegult oma teist ametiaega. Peaminister on Brian Cowen. Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt iiri (räägitakse peamiselt Lääne-Iirimaal) ja inglise keel. Iirimaa iseseisvus 6. detsembril 1921
Iirlased on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas. Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Sisukord 1 Geograafia 2 Kliima 3 Rahvaarv 4 Rass 5 Riigikeel 6 Usk 7 Iiri riik 8 Haldusjaotus 9 Ajalugu 10 Vaatamisväärsus 11 Video iirimaast 12 Kasutatud allikad Geograafia Iirimaa on saar, mis asub Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Pindala: 70 282 km2 [Põhja-Iirimaa: 14 139 km2] Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C). Temperatuurid alla -10°C või ül...
geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud osadest ümbritseb Iirimaad Põhja-Atlandi ookean. Lõunarannikul on Keldi meri, kagurannikul Saint George'i väin, idarannikul Iiri meri. Riigi kuju Riigi kuju on idaranniku poolt kaljudega ümbritsetud ja seal on palju mägesid, saari seal
IIRIMAA 1 Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mi...
osa (km²) Inglismaa 130,3 45 870, 1 353 London Wales 20,8 2 723, 6 131 Cardiff Sotimaa 78,8 5 227, 7 66 Edinburgh Põhja- 14,1 1 525, 2 108 Belfast Iirimaa(Ulster) Inglise Ühendkuningriigi ajalugu Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Sotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Sotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid "Ühendkuningriik" (United Kingdom) ja "Suurbritannia Kuningriik" (Kingdom of Great Britain)
· Ranniku aladel olevad mäed piiravad saare keskmes olevaid madalikke · Kõrgeim mägi on Carrauntoohil, mille kõrgeim tipp on 1,038 m · Pikim jõgi on Shannon 386 km · Oma lopsaka taimestiku tõttu kutsutakse Iirimaad Emerald saareks · Lääne rannikul on välja kujunenud erinevad karstivormid Carrauntoohil Shannoni jõgi Iirimaa haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa jaotatud kahe riigi vahel. 5/6 kuulub Iiri Vabariigile. 1/6 või teisi sõnu Põhja-Iirimaa kuulub Inglismaale ning selle osa pealinn on Belfast. Traditsiooniliselt jaguneb saar 4-ks geograafiliseks provintsiks : Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 maakonnaks. 26 maakonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 Põhja-iirimaa territooriumile. Iiri ilm · Iirimaal on neli aastaaega: kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm. · Iirimaa ilm on väga muutlik. · Sealset kliimat mõjutab soe Golfi hoovus
Põhja-Iirlased 2,9% Mustad - 2% Indialased 1,8% Pakistanlased 1,3% Segarahvused 1,2% Teised 1,6% Keeled Riigikeel: Inglise keel Sotimaa: soti keel - 30% gaeli keel 60000in Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000 Rändesaldo: 2,57 sisserändajat/1000 elaniku kohta.
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Iirimaa rahvastik Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sissejuhatus Tegin referaadi Iirimaa kohta. Selles referaadis kirjutan Iirimaa rahvastiku kohta. Kirjutan rahvaarvust ja muutumisest, rahvastiku tihedusest, iivest, vanuselisest jaotusest, soolisest koosseisust, rahvastiku püramiidist, suurematest linnadest, keeltest ja lühidalt usunditest. Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal ...
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...
Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tähendust,kuid ka ametlikes trükistes levitava versiooni kohaselt tähistab roheline iidseid gaeli juuri,punane Oranje Willemi pooldajaid ning valge nende kahe leeri lepitust.Kasutusel alates 1848, alates 29.12.1937 riigilipp. Geograafiline asend:
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma
välispoliitik Iiri iseseisvuslastega. kindlustada oma üleolekut Euroopas. a kohta * 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel *1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise sai Iirimaa dominiooni staatuse. leping Nõukogude Liiduga. *1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa *1930ndate II poolel oli olulisim koostöö end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa Suurbritanniaga. aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. I rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. keeluseadus- seadus, mis keelab alkohoolsete jookide valmistamise, müügi, sisse- ja väljaveo
Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Inglismaa kliima on väga muutlik. Vihma peetakse riigi sünonüümiks, kuna seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Geograafiline asend eeldab madalat temperatuuri, kuid nii see pole. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa - nii rahvaarvult kui pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Inglismaa pealinnaks on London, see on ka koht, kuhu ma täpsemalt minna tahaks. Pealinnas on palju mida vaadata. Alustades omapärastest punastest telefoniputkadest ning bussidest, lõpetades big beni ja vaaterattaga. Omalaadset London Bridge`i peetakse tuntuimaks sillaks maailmas. London on üks Euroopa suurimaid linnu, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New
Sissejuhatus Referaadis kirjutan keelelisest ja usundilisest koosseisust. See on teine osa minu referaadist Iirimaa kohta. Iiri keel räägivad umbes 1,6 miljonit inimest, sealhulgas emakeelena kõneleb seda 40 000 kuini 80 000 iirlast. Keeleline koosseis Umbes 5.-6. sajandist päris tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.-8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast. Nüüd on see arv tunduvalt vähenenud. Vähesel määral rääkitakse iiri keelt ka Põhja-Iirimaal, USA's, Kanadas, Austraalias. Usundiline koosseis Iirimaa on jaotatud Põhja-Iirimaaks ja Iirimaa vabariigiks. Valdav usund Iirimaal on kristlus, suurim kirik on roomakatoliku kirik. Aastal 2006, 86,8% elanikkonnast oli ...
SUURBRITANNIA GEOGRAAFILINE ASEND Loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on riik, mis asub Lääne-Euroopas. Ta hõlmab Suurbritannia saare, Iiri saare kirdeosa ehk Põhja-Iirimaad ja hulga väiksemaid saari, näiteks Shetlandi saari. Suurbritannia saarel asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Riik jääb Põhjamerest läände ja Atlandi ookeanist itta, Euroopast lahutab teda La Manche väin ja Iirimaast Iiri meri. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad, kõrgeimaks tipuks on Ben Nevis (1343 m)
likvideeriti. 1932-38 pidasid Iirimaa ja Suurbritannia tollisõda . 29. detsembril 1937. aastal kuulutati Iirimaa sõltumatuks vabariigiks. Iirimaa oli ka Rahvaste Ühenduse liikmesriik kuni aastani 1949. II maailmasõja ajal oli Iirimaa neutraalne riik, ka pärast sõda on ta sõjalistest rühmitustest eemale jäänud. Pärast olukorra teravnemist Põhja-Iirimaal alates 1969. aastast on Iirimaa korduvalt Inglise võimu repressioone hukka mõistnud ning taotleb Põhja-Iirimaa probleemi lahendamist läbirääkimistega. 1973. aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Aastast 1973 kuulub Euroopa Majandusühendusse (EL) Majandusorganisatsioonid: Euroopa Liit (1973) Maailma Kaubandusorganisatsioon Rahvusvaheline Valuutafond 6 Iirimaa jagunemine
Iirimaa Üldinfo Iirimaa ametlik nimi on iiri keeles Eire(eeze) Pealinn Dublin Rahvaarv: 4 588 252 Pindala 70 280km² Riigikord: parlamentaarne monarhia President: Michael D. Higgins Riigipüha: 17.märts Püha Patriku päev Iirimaa on jaotatud kaheks: Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariik http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Usk Iirlased on 84% katoliiklased. Usupühade puhul korraldatakse rongkäike ja on palju neitsi Maarjale pühendatud pühakodasid Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud Toit Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus traditsioonidest kinnipidamine ja kohalikud toiduained Iirlaste toidus on väga tähtsal kohal kartul
Iirimaa Iirimaa saar · Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Gol...
Kiiresti kadus iirlaste ajalooline keldi keelterühma gaeli keel. Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud see vägivalda,mis nõudis üle 3000 inimelu. Rahuläbirääkimised on edenema hakkanud alles viimastel aastatel. Iirimaaga sarnaselt võitles ka Sotimaa innukalt oma iseseisvuse eest, olles kannatanud sajanditepikkust inglise feodaalide rõhumist. Walter Scott on peegeldanud oma romaanides sügavuti soti rahva vabadusvõitlust, kujutades realistlikult rahva otsustavat osa selles. Ka Eesti rahvas on tundnud võõrvõimu rõhumise maitset
välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu). Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris · mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930) 2) Iirimaa iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937 aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud). 3) Koos Pr-ga on Ing 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete toetamine Vene kodusõjas) 4) Üritati takistada Pr liigset domineerimist Euroopa mandril N: toetatakse Saksamaad 1920´ Ruhri kriisi ajal; 1935 mereväekokkulepe Saksamaaga. Prantsusmaa
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriik Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Suurbritannia lipp on saadud Inglismaa lipu, Šotimaa lipu ja Iirimaa Püha Patricku lipu kombineerimisel. Vapil esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks o...
ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit Riigikord: parlamentaarne demokraatia Rahaühik: euro Haldusjaotus ● Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Belfast. Rahvastik ● 96,4% valgenahalised ● 1,7% asiaadid ● 1,1% mustanahalised ● 0,8% muu Autode registrimärgid Pealinn- Dublin Dublini vapp ● asub Leinsteri provintsis ● elanike arv 1 045 769 ● asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe
leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud iiri rahvusradikaalid nõudsid aga täielikku sõltumatust ning Inglismaale kuuluva Põhja-Iirimaa liitmist ülejäänud Iirimaaga. Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st
Iirimaa majanduse areng 2000 2008.a Iirimaa unikaalne asukoht Euroopas muudab selle saareriigi suurepäraseks rahvusvahelise kaubanduse sõlmpunktiks. Viimast kümnendit on iseloomustanud kaubandussuhete hüppeline kasv nii Euroopa riikide, USA, Aasia kui ka teiste maailma piirkondadega. Iirimaa ekspordikasv on olnud OECD riikide kõrgeim. Kaasaja Iiri majandus on konkurentsivõimeline ja paindlik, mis vastab paljude rahvusvaheliste ettevõtete vajadustele, kes tegutsevad Iirimaa erinevates tööstusharudes ja majandussektorites - enamus rahvusvahelisi ettevõtteid tegutsevad infotehnoloogia sektoris ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mi...
Suurbritannia Kristiina Tammik 7.B klass VKK Suurbritannia asend · Euroopa mandriosa looderanniku lähedal · - Suurbritannia saarel · - Iirimaa saarel · - Hulgal väiksematel saartel · Ümbritsevad · - Põhjameri · - La Manche'i väin · - Atlandi ookean Koordinaadid · Laiuskraadid: 54° N ja 60° N · Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhj...
1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. 1.1 LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paek...
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Ringreis Iirimaaga Aeg: 28.03.2015-03.04.2015 Kestvus:7päeva Hind:1000 eurot Transport: Lennuk-buss-lennuk 1.PÄEV Väljalend Tallinna Lennujaamast kell 18:15 õhtul ja saabumine Frankfurdi lennujaama kell 19:50 õhtul. Ümberistumise aeg on 1h 55min. Lennuk Frankfurdis väljub kell 21:45 õhtul ja jõuab Dublini lennujaama kell 22:50 õhtul.Majutus Dublini kesklinna *** hotellis 2.PÄEV Hommikusöök hotellis.Linnaekskursioon Dublini linnas. Keskaegne Dublini kindlusloss,mis on üle tuhande aasta vana. Trinity College,mis on Iirimaa vainim ja suurim ülikool. Patricku katedraali mis on ehitatud 1192 aastal ja ajalooliselt tuntud kui lihtrahva kooskäimise koht. Guinnessi õlletehase külastuskeskus,mis on suurim õlletehas.Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu.Õhtul väike jalutuskäik ja vaba aeg Dublini ööelu südames.Õhtusöök linnas või hotellis.Ööbimine samas hotellis ***...
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks...
Hiiglaste tee Hiiglaste tee On looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik,mis viib merre. Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www.bbc.co.uk/naturescalendar/summer/hone
Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid ve...
Suurbritannia Karmen Tamm ja Eliise-Rosalinda Ude Üldiselt ● Koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. ● Asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. ● Ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. ● Suurbritannia pealinnaks on London. ● Suurbritannia on ise suuruselt kaheksas saar maailmas. ● Territoorium: 244100 km² ● Elanike arv: 58,3 miljonit Maakasutus ● Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 0.7%(2012). Maakasutamise struktuur 2009.aasta seisuga: ● Põllumaa hõlmab umbes 71,6% Suurbritannia maismaa pindalast o sellest 25% on haritav maa ja 46,4% on rohumaad. ● Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,18% riigi territooriumist. ● Metsaga on kaetud 11,9% Suurbritanniast. ● 16,51% maismaast on muud maad ja 0,70% on siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhja...
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Suurbritannia Anna Mari Tamm/11a 1.Üldandmed riigi kohta Riigi ametlikuks nimetuseks on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigid (inglise keeles The United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Veel kasutatakse nimesid nagu Suurbritannia, Ühendkuningriik. Kahetäheliseks maatähiseks on GB ja kolmetäheliseks maatähiseks GBR. Suurbritannia puhul on tegu unitaarriigiga. Suurbritannia alla kuuluvad ka 17 sõltuvat territooriumi kolm Krooni Sõltuvmaad (Crown Dependencies) ja 14 Ülemere Territooriumi (Overseas Territories). Krooni Sõltuvmaad koosnevad Inglise kanali
Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus Briti impeeriumisse kuulusid: India, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa jpt Dominioon- iseseisev parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus Riigipead, kuningat esindas kindralkuberner Iirimaa taotles iseseisvust, sai dominiooni staatuse(st. Vaba, aga pole oma politseid, sõjaväga ning pole õigust välispoliitikas kaasarääkimiseks) 1937 kuulutati suur osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks va. Põhja-Iirimaa Prantsusmaa Kujuneb põllumajandusmaast tööstusriigiks Tööstusriiki iseloomustab Prantsuse tuntuimad kaubad olid veinid, riided, parfüümid, moekaubad ning mereannid. Demokraatia püsimajäämise eest
1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühendatud Kuningriik London Aasovi 7. Iiri Vabariik Dublin Marmara 8. Prantsuse V Pariis 9. Saksamaa LV Berliin Väinad 10. Hollandi K Amsterdam Bosporuse 11. Belgia K Brüssel Dardanellid 12. Luxembourgi Suurhertsogiriik Gibraltari Taani
3 Saksamaa 4 Iirimaa 5 Norra Kaardile on välja toodud Suurbritannia asukoht. Suurbritanniast lõunas asub Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland. Üle Põhjamere asub Norra, millega on omavahel jaotatud Põhjamere nafta ja gaasivarud. Suurbritanniast läänes asub Iirimaa. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia osa ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline piir ja Gibraltari ja Hispaania vaheline piir on ainukesed maismaapiirid, mis sellel riigil on. Vaata ka Lisat nr. 1. 2. ÜLDANDMED Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mis tähendab, et neil puudub põhiseadus. Suurbritannia õigussüsteem põhineb üleüldisel ja kohtupraktikal. Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed. Mõlemad kojad kinnitavad seadused, kusjuures riigi kodanikud valivad vaid alamkoda
Inglismaa Minu valitud riik on Inglismaa.Valisin kuna see riik on olnud läbi aegade suurtes sõdades kaasa löönud ning mõnigikord võitjana välja tulnud.Samuti tema tugeva riigikorra ning aluspinna poolest valitsuses.Valisin selle kaardi Suurbritannia iseloomustamiseks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°3028N 00°0741W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama seega praegune kellaaeg on sama mis ...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised ko...
Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heakskiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus. Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. (Lisa 1: Suurbritannia lipp.) Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Praegune kuju on vapil 1837. aastast, mil eraldus Hannoveri kuningriik. (Lisa 2: Suurbritannia vapp.) Riigi rahaühikuks on Suurbritannia naelsterling, mis kehtib Suurbritannias, Põhja- Iirimaal, Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel. Suurbritannia paikneb Greenwichi kohaliku päikeseaja ehk maailmaaja ajavööndis.
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - ass...
Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lään...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik.
· Monarhid peale II maailmasõda pärinevad Windsori dünastiast: George VI (1936-1952) Elisabeth II (1952-) · Parlament on kahekojaline: Ülemkoda e Lordide koda (sinna saadakse pärimise teel) Alamkoda (651 saadikut valitakse majoritaarsetel valimistel) · Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) · Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid. · Põhja-Iirimaa probleem: Peale II maailmasõda teravnesid poliitilised pinged Põhja-Iirimaal e. Ulsteris (6 krahvkonda; keskuseks Belfast). Kriisi põhjused: · Peale Iirimaa iseseisvumist 1919.a. jäid Iirimaa põjapoolsed krahvkonnad Suurbritannia koossesu. · Põhja-Iirimaa elanikond jagunes protestantlikeks inglasteks ja sotlasteks (enamus, ca 1 miljon) ning katoliiklikeks iirlasteks (vähemus, ca o,5 miljonit).
Organisatsioonid WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon; reguleerib riikide omavahelist kaubandust (157 riiki). IMF – Rahvusvaheline Valuutafond; tagab stabiilse rahvusvahelise rahasüsteemi (188 riiki). EL – Euroopa Liit; majandus- ja poliitilineorg. Mis ühendab liikmesriike. ( Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, L eedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slova kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg ( AlŽ...
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...