Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.
teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas
liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides. Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907
sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri.
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism
või klassi õiguste eest · Sõja ülistamine muutus popiks, nähti selles väljapääsu tühisest argipäevast 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUSES Suurriikide blokkide kujunemine: · 1879 liiduleping Saksa ja Austria-Ung vahel, 1882 ühines Itaalia- KOLMIKLIIT (+ türgi) · 1893 Vene ja Pr liiduleping, kohustuti kallaletungi korral teineteisele abi pakkuma · 1904 Pr ja Ing leping, loodi ANTANT, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, Ing kohustus abistama Pr, hakati planeerima sõjategevust saksa vastu · 1907 Ing-Vene leping, jagati mõjusfäärid Aasias · Väliselt olid liidud mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikult oli see eelduseks I MS puhkemiseks · Oma osa oli sõjaka eemeolu tekkel sõjatehnika arengul ja võidurelvastumisel (raudtee,
Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Sõjalised blokid KOLMIKLIIT- Saksamaa (1879), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915) Eesmärgid: Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada ülemvõim Euroopas, *teiste riikide kolooniate ümber jagamine Austri-Ungari:*tugevdada oma positsiooni Balkanil, *saada Saksamaa toetust, *olulist rolli eetndas Serbia, kes püüdis luua Suurslaavi riiki, toetus Venemaale Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania, *saada kaitset Prantsusmaa eest Türgi: *lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu ANTANT: Prantsusmaa (1893), Venemaa (1893), Inglismaa (1904), Jaapan (1914), Rumeenia (1916), USA (1917) Eesmärgid: Prantsusmaa: * soov vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, *saada tagasi Elsass- Lotring, *laiendada Aafrikas valdusi
saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks.
· 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele
toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas.
(Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV
26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha.
tundi) · Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik 7.väljaränne Euroopast · Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord euroopas · Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad · Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid · Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse · USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII
Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani
Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused
Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
Suurriikide blokkide kujunemine tekitas maailmas palju kriise, mis küll suudeti ajutiselt lahendada, kuid sõja oht tekkis järjest rohkem ja rohkem. Eriti ohtlik oli 20.saj esimesel kümnendil Balkani poolsaar. Kuigi otseselt ei puudutanud sealsed asjad ei Prants., Ingl. ega Saksamaad olid nad kõik seotud Venemaa või A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a
palgatööliskond. Hakkas energiliselt oma õigusi suurendama. 20. saj alguseks oli töölisliikumisel selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 klassi: a) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada. Nende arvates oli sotsialismini võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega. b) Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. c) Tsentristlik suund eesotsas Karl Katskyga- püüdsid kahe varem nimetatud suuna vahel keskteed otsida. d) Anarhistid- nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Lootsid seda teha atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a
Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata
Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim koloniaal impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud,
Kolooniasõjad - vastupanu suurriikide kolooniapoliitikale Inglise-Buuri sõda - 1899-1902, buurlased suutsid kaua vastu võidelda Briti impeeriumi koosseisuga liitumise vastu, kuid siiski kaotasid. Pidid sõlmima rahulepingu Inglismaaga 1902. Vene-Jaapani sõda - 1904-1905, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu Hiinas mis viis konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks
Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt
mereväebaasi. http://www.englishrussia.com/?p=554 Esimest korda uuemas ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitteEuroopa riigi käest. http://www.indiana.edu/~jia1915/war/keepit2.html http://media3.web.britannica.com/ebmedia/17/84517050B5669B9F.jpg Eestlased sõjas Tulevased Eesti kindralid: J.Soots, A. Tõnisson, E. Põdder. 1904 suvelsügisel mobiliseeriti 7500 eestlast. Jaan Soots Aleksander Ernst Põdder http://www.hot.ee/vabadussoda/podder.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/soots