Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Maa areng - sarnased materjalid

estik, taimestik, aegkond, hilis, silur, neogeen, devon, neogeeni, triias, siluri, kivis, kadus, juura, mesosoikum, kainosoikum, roomajad, paleogeen, kriidi, merisiilikud, ammoniidid, karbid, perm, korallid, paleosoikum, permi, trilobiidid, paljasseemnetaimed, kilpkonnad, selgrootud, lgede, kvaternaar, taimedest, baltika, keskaegkond, varased, estikud
thumbnail
7
doc

Maa teke ja areng

skeletiga hulkraksete organismide areng. Ta vastab Paleosoikumile, Mesosoikumile ja Kainosoikumile. Fanerosoikum järgnes Proterosoikumile, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid. Elustiku arengu järgi eristatakse Krüptosoikumit, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid ja Fanerosoikumit, mille alguses (Kambriumi ajastul) algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT EOON AEGKOND AJASTU AASTAT) Kvaternaar 1,806 Kainosoikum Uusaegkond Neogeen 23,03 Paleogeen 65,5

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra ­ vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik ­ kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik ­ 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder,

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi ­ Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke

Loodus õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
45
pdf

Elu areng Maal

maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner.

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa kui süsteem

hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km sügavusel läheb sujuvalt üle astenosfääriks. Litosfääri pinnal areneb mul ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfääris on talletatud fossiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taied sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet.(kuni10m) Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. (üle 11km ookeani põhjani)

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid. Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad. Mõned vetikad ja bakterid elasid juba ka maismaal, vee lähedal. Devon Alates sellest ajastust toimus elu areng mitte ainult meredes, vaid ka maismaal.

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia ­ suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" ­ kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel

Biogeograafia
27 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia ­ suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) · FANEROSOIKUMI EOON PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. SILUR 443,7-416 m.a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" ­ kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid),

Biogeograafia
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa geoloogiline areng

Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

4. GEOLOOGILINE AJASKAALA Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks - aegkondadeks. Aegkonnad on jaotatud ajastuteks. Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe ehk fossiilide põhjal. Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkond Ajastu (algus Geoloogilised Taimed Loomad milj. aastat sündmused tagasi) Uusaegkond(kainosoiku Kvaternaar Korduvad Inimühiskonna m) (2,5) jäätumised kujunemine põhjapoolkeral Neogeen (23) Merede Inimlaste ilmumine

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maa kui süsteem - KONSPEKT

Ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem (kõik on ringluses), energeetiliselt avatud (Päikeselt kiirgus hajub maailmaruumi). Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana" * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist mulda ja vette vajalikud mineraalained * selles on talletatud fossiilkütused, maavarad 2. PEDOSFÄÄR ­ mullastik * maakoore pindmine kiht * mineraalne osa pärineb litosfäärist * 20 cm-10m paksune * üks noorim (tekkis ENNE taimkatet) * selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org. ainet * dünaamilisem kui litosfäär * biosfääri osa ( ilma elustikuta muldi ei kujune ) 3. HÜDROSFÄÄR ­ kogu vesi Maal

Geograafia
325 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia

Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat ­ samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia ­ esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi) Elu areng toimus mitte ainult meredes, vaid ka maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. See oli kalade ajastu, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad (pildil), kellel

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid. a)Paleogeen, E ­ 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N ­ 35,5-1,75miljonit aastat tagasi ­ loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud, koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar, Q ­ viimased 2miljonit aastat - kujunes välja inimene. 19. Litostratigraafilised ühikud. Kriteeriumiks on kivim(kihtkond, kihistu, kihistik, kiht). 20. Biostratigraafilised ühikud. Aluseks on tsoon. Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid

Geoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

viiakse​ moreeni​ peenemad koostisosad –​ savi​ ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 19. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 20. Kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes​ Mesosoikumile​. Kainosoikum jaguneb​ Paleogeeni​,​ Neogeeni​ ja​ Kvaternaari​ ajastuks. Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid​, sulgus Tethyse ookean. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud​ katteseemne- ehk õistaimed​.

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Geoloogiline olustik Siluri ajastu algas 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 27 miljonit aastat. Siluris hakkasid mandrid uuesti ühinema. Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng aegkondade viisi, Geograafia

laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Keskaegkond, algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga.

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid, käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid, käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

11 klass, sfäärid, maa energiasüsteem, maa teke ja areng

· Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad · Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine ­ mitmete liikide Paleogeen

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige muutused toimuvad (hüdrosfäär) vajalikud mineraalained. tihedam sfäär. väga aeglaselt. Hüdrosfäär Vesikest, mis koosneb H2O

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Kõvadus 2 - 3. Porsumiseks on optimaalseteks tingimusteks Risti (Poola) mäestikus? puuduvad, kuna sellel perioodil oli Eesti ala Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult valdavalt maismaa, setteid kuhjus vähe ning kõigis Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri suur sademete hulk. Nii on porsumine kõige Poola- Devoni hääbumisega algas uus etapp hilisem settekivimeis. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. Eesti ala arenguloos. Meil pole selle aja kohta mandriliustik kandis needki minema. Seetõttu ei lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) küünib

Geoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geoloogiline ajaskaala

faunat *dinosaurused hakkasid välja surema * asemele tekkisid nüüdisaegsed putukad, linnud ja imetajad UUSAEGKON 1)Paleogeen *imetajate ajastu D KAINOSOIKU M 2) Neogeen * rikkalik õistaimestik * liigirikkamaks muutusid putukate, kalade ja lindude fauna *esimesed inimlased ehk hominoodod 3) Kvaternaar e.Antropogee n

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Maa tekkimine EELKAMBRIUM Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geoloogia eksam

Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. *Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene *Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) *Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.* Makrofossiilid ... nähtavad silmaga*Mikrofossiilid ... nähtavad mikroskoobiga*Ihnofossiilid ...

Geoloogia
294 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loengu materjale III

teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn ''Kambriumi plahvatus'', mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid. Poleosoikumi jooksul on olnud kolm väga surt organismide väljasuremist: 1. Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest) 2. hilis Devonis (kadus 57% perekondadest) 3. kõige hävitavam Permi lõpus ( all olemas..) · Kambrium: 542 - 488,3 miljonit aastat tagasi.

Geoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Uusaegkonna kronoloogia

Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LITOSFÄÄR

4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed ­ eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene.Mesosoikum-(250-60milj a.t,)Arenesid imetajad.Tähtsaimad maavarad metallimaagid,kivi ja pruunsüsi.,nafta,põlevkivi ja fosforiit.a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid,sõnajalad,roomajad(saurused).Meresetetest lubimuda ja savid. b)Juura-203- 135milj.a.t

Geoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sfäärid

plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) ­ Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
152
pptx

Elu areng Maal

Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased ­ Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine ­ Merest 100 perekonda ­ Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 ­ 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm Silur Stromatopoor ­ ainuõõssete või käsnade hulka kuulunud loom meriskorpion Devon 416 ­ 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima

Bioloogia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun