Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
3 mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele. Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks. Kuna suur hulk inimesi töötab selle kallal ning ka palju raha investeeritakse sellesse. Kui Alan Turing ei saa Hugh Alexandrilt soovitud raha masina ehitamiseks, kirjutab ta kirja Winston Churchillile ning too seab Alani juhiks. Alan saab 100 000 naela enda soovitud masina ehitamiseks ning tiimi muutmiseks. On aru saada, et inglased soovivad sõda kiiresti lõpetada ning on nõus palju sellese projekti panustama, kuna loodavad, et see toimib. Aja puudus sundis samuti filmi jooksul juhti Dennistoni Alanit ähvardama ja tema masinat vahepeal välja tõmbama, kuna see ei toiminud piisavalt kiirelt. Koodide lahti murdmise juures töötasid ainult mehed, naised töötasid eraldi pealtkuulamisel
Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma
.......................................................................... 13 3.1.2. Stacy Peralta............................................................................................................ 16 3.2. Uue koolkonna kuulsused..............................................................................................17 3.2.1. Rodney Mullen.......................................................................................................... 17 3.2.2. Tony Hawk................................................................................................................ 19 Kokkuvõte......................................................................................................................................23 Kasutatud allikad........................................................................................................................... 24 Skateboarding Summary.........................................................................
Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL.
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid,
Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi
alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist
Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma
Nende tüli oli ka Ravicu käitumisest põhjustatud ausust on vähe. – mees arvas, et naine jätaks ta iga kell maha. Kuna Joan arvas, et Ravic ei taha teda enam, võttis ta endale uue mehe, kuid siiski Ravicut armastades. Kui aga mees mõistis, et siiski on Joani kiindunud üritas teda tagasi võita, aga armekadedushoos tappis Joani elukaaslane naise. Joan sureb ja Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. See on tõestus, et nad siiski armastasid üksteist. Bulgakov „Meister ja Woland, kes kehastab saatanat, saabub linna. Ta Margarita oli armastuse nimel nõus end
Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
tunde, nagu edasi elamisel poleks mõtet. Suhtumise muutumisel probleem väheneks oluliselt. 3.3. Rasedus alaealisena Heidi jäi rasedaks 15-aastaselt. Kui ta oma rasedusest teada sai, oli ta väga kurb, kuna arvas, et ta poiss-sõber Tanel jätab ta maha. Ka aborti ei tahtnud ta teha. "Tema jaoks oli abort alati olnud keelatud asi ja põhjendamata mõrv. Ükskõik kui vana inimene on, suudab ta lapse üles kasvatada. Mõrvamine ei tohiks olla lubatud. Ja Heidi mõtles ikka veel niimoodi..." ( E. Sepp, Medaljon, lk 152). Kuid Tanel toetas Heidi otsust laps alles jätta. Seda otsust ei kiitnud heaks Heidi ema, kes arvas, et Heidi ei saa lapse kasvatamisega hakkama ja tüdruk rikub vaid oma tulevikku. Heidi ema oli veendunud, et Heidi raseduse pärast nende pere maine halveneb veelgi ja tahtis Heidit aborti tegema saata. "Ma tean, mida me peame tegema, et perekonda päästa. Ma panen sulle naistearstile aja kinni ja see jäletis tõmmatakse sinu seest välja.
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis
Üks kord tuli külla Kaanu, kes vajas igaks asjaks aega. Koertele Kaanu algul ei meeldinud. Ta oli isemoodi mees. Kaanu rääkis Illimari emale ning tädi Liinale oma kosjaskäigust ja muustki. Illimari ema ravitses tema vasakut õlga ning siis läks Kaanu minema. Vihma sadas endiselt. 4 Kolm päeva oli nüüd olnud käre külm. Sel päeval hakkasid Illimari ema ja tädi Liisa kangaspuid üles seadma ning Illimar jäi neile pidevalt ette ning Illimari ema saatis siis poisi välja. Illimar pandi paksult riidesse ning Karla vana kuubki aeti talle selga. Ema luges Illimarile sõnad peale, et ta ei külmetaks ega jääle ei läheks ning külmetaks. Illimar hüppas algul maja ees peenikese jääkihiga kattunud lompides, kuid siis läks ta järjest rohkem järve poole. Ta katsetas jää tugevust ning varsti kõndis ta vabalt tervel järvel. Ta oli seal ikka päris kaua kuni nägi järve äära Kährit ning Millit. Nad olid mitte kuskilt välja ilmunud
Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama
Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama.
Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja. Ranevskajale teeb asja eriti raskeks fakt, et Lopahhini esivanemad olid olnud samas mõisas pärisorjad. Probleemid: 1. Kui kinni võib mälestustes olla? 2. Kas asjad ja inimesed, millesse kiindunud oled, jäävad sinu omaks lõpuni? 3. Kas mälestused on piisavalt tugevad, et raskustest üle olla? 4. Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida? 5. Kas on võimalik petta iseend? ,,Kirsiaed"-komöödia. Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljaka õrna ja peene lüürikaga. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast
hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta vihkas neid. Järsku tundis ta jubetat peapööritust ja küsis kas ta võib minna ja oma emale helistada. Minut hiljem nuttis ta telefoni otsas emale asja selgitades. Bee tahtis Ericut, ta ei saanud enam mõtteid mujale. Emily mainis Beele , et Eric juhib jooksu. Jooks oli kuus miili, isegi Bee teadis, et see on liiga palju. Aga ta pidi poisi pärast minema. Üle jäänud rühm oli juba alustanud ja Beel läks neile järgi jõudmiseks natuke aega. Ta alustas kohe vestlust Eriuga. Pärast pika aja möödudes hakkas ta juba väsima, aga ta suutis oma hingamise endiselt korras hoida. Kui poiss lisas sammu lisas Bee ka. Ta tahtis Ericu kohta võimalikult palju teada saada. Jooksu rannal lõpetades oli ülejäänud grupp juba kaugele maha jäänud. Nad jooksid lõpusprindi võidu. Lõpuks vajusid nad mõlemad rannal kokku. Bee
Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha
ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
Sotsialiseerumine on aga inimese kujunemine ühiskonna liikmeks, kus inimene täiustub ja omandab teadmisi. Peategelaste Ivo ja Marguse vaheline sotsialiseerumine oli hea ja nad said hästi läbi ning suhtlesid vabalt. Nad olid juba enne sõda sõbrad ja elasid koos oma peredega Gruusias. Nad olid ka töökaaslased. Nad mõlemad tegelevad mandariinide kasvatuse ja müümisega. Margus korjab ja müüb mandariine ning Ivo valmistab talle kaste. See on ka üheks põhjuseks, miks nad üldse peavad suhtlema. Samuti toimub nende vahel sotsialiseerumine, kuna nad on sõbrad ja erilist rolle mängib filmis ka see, et on tegemist sõjaga ja tuleb üksteist aidata. Desotsialiseerumist, mis tähendab seda, kui õpetatakse rollist loobuma, oli filmis näha olukorras, kus Ivo pidi õppima loobuma isa rollist. Nimelt suri Ivo poeg sõjas ja Ivol tuli õppida selle teadmisega elama. Resotsialiseerumist ehk uute vajalike rollide ja väärtuste õppimist, oli filmis näha Ivo suhtluses Ahmedi ja Nikaga
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................
tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda. Heljo Mänd Koer taskus Illustreerinud AnneLinnamägi, TEA Kirjastus(esim trükk 1967) 17 Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”. Raamat on mitmele põlvkonnale armsaks saanud. 18 Metsalilled
) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse- ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes
Ta oli ihaldanud oma venda ja otsustanud minna seepärast nunnaks. Õde pühitsetigi nunnaks, vend minestas seal. Vennale tundus jälle kõik mõttetu, läks siis Ameerikasse indiaanlaste hulka elama. Ta oli saanud kirja oma õe surma kohta, seejärel rääkis ta oma pika loo indiaanlastele. Rene tegelasega tekib paralleel ,,Noore Wertheri kannatustega". 1786 pääses ta õukonda ning seda võib pidada tema loomingu murranguliseks punktiks, sest ta hakkas suhtlema tuntud literaatidega. Läks kaasa revolutsioonivaimustusega, kuid siis sõitis äkki Ameerikasse, kus viibis pool aastat ja puutus kokku indiaanlastega. Chateaubriandile on iseloomulik looduse kujutamine ja indiaanlastest rääkimine. Tal on veel üks lugu, mis räägib Hispaaniast ja mauridest (araablased, kes vallutasid Hispaania). Seal tekib samuti armastuse skeem, kus üks maur ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
