Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELU ORGANISEERITUSE TASEMED (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

ELU ORGANISEERITUSE TASEMED


J. Watson
F. Crick
1. Molekulaarne tase
sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud)
2. Rakuline tase. elu kõik omadused
-siin ilmnevad kõik elu omadused
-ainuraksel rakuline tase= organismi tas
3.Organismiline tase ( seen , taim, loom, bakter )
organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt.
4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine)
- popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad)
-saame uurida sugulist paljunemist
5. Liigiline tase
-liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul
6. Ökosüsteemiline tase
ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena
- elukooslus + eluta loodus
-kõik elusolendid
-läänemeri
-peipse järv
-endla raba
7. Biosfääriline tase
kõige suurem ökosüsteem on biosfäär
-hõlmab kogu Maad ümbritseva elu sisaldavaid kihte
TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 18 joonis
ORGANISMIDE KOOSTIS
O, C, H on kõige enam rakkudes, sest nad kuuluvad kõigi orgaaniliuste ühendite koostistesse
Orgaanilised ained
on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus
O, C, H, N, P, S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist
Makroelemendid , sest organismid vajavad kõiki suures kogustes ja rakus esineb neid palju
Mikroelemendid, mida rakkude vähe, kuid on hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks
orgaaniliste ainetest on rakkudes kõige enam valke, täidavad rakus mitmeid ülesandeid
ja siis lipiide ja sahhariide
-mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks
ANORGAANILISED AINED
K+Na+
-rakkude tsütoplasmas ja veres
-närviimpulsi moodustamine
Ca2+
- luukoe koostises
-kindlustab lihaste töö, annab luudele tugevuse (Ca puudusel tekivad krambid )
Mg2+
-klorofüllis, luudes
-osaleb fotosünteesil
Fe2+3+
- hemoglobiini koostises
-seob hingamisek vajaliku hapniku
Hemoglobiin transpordib hapnikku
Co32-
-rakke ümbritsevas koevedelikes, veres, kopsudes
-hingamise produkt
HPO42-
-nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosa , membraanides
-membraanide kaitse
J-
-kilpnäärmes
-kilpnäärme hormoonide süntees (kilpnäärme hormooni(düroksiini) puudusel tekib trauma )
TÄHTSUS: -anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab VESI H20 (70-95%) .kõikides elusorganismides, kõikides rakkudes
-aitab säilitada organismide püsivat temperatuuri (higistamine)
-osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides (orgaanuline aine, lagundamine, tekib vesi)
-hea lahusti ( toitained veres)
-suure soojusmahutavusega (soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega)
H ja OH kontsentratsioonist sõltub pH.
-aluseline üle pH 7
- neutraalne pH = 7
-happeline alla pH 7
keemiliste reaktsioonide toimuminseks peab olema kudedes kindel pH tase ( veri ~pH=7,4 . magu ~pH=1, nahk ~pH= 5)
ORGAANILISED AINED
Bioaktiivsed ained: ensüümid , vitamiinid, hormoonid, mõrgid, antibiootikumid
Biomolekuli moodustavad organismide elutegevuse tulemusena
Koostis:
Riboosi ja desoksüriboosi leidumine:
Glükogeeni e loomse tärklise talletatakse maksas (natuke ka lihastes)
SAHHARIIDID ( süsivesikud )
Fruktoos C 6H12O6 puuviljasuhkur
Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur
Tähtsus: energiaallikas
Nimetus:
-leidub: roheliste taimede fotosünteesi tulemusena
Sahharoos
-kooneb kahe glc jäägist glc+fru
Tähtsus:energia
Maltoos
Tähtsus: energiaks
Leidumine: idanevates teraviljades
Laktoos
Tähtsus: energiallikas
Leidumine: piimas
Tärklis
Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas
-taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks
Tselluloos:
-ehituslik kompnent taimedele
-lükkab inimesel sooled puhtaks
-inimene ei seedi , lehm seedib
LIPIIDID
-kõik rasvad , õlid , vahad, D- vitamiin (tekib nahas), sugu- ja neerupealiste
hormoonid, steroidid
Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal
Fosfolipiidide leidub rakumembraanide koostises. kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
-aitavad vältida keha liigset jahtumist
-kaitseb siseorganeid
-neerude ümber
-tahke rasv / õli
-kolesterooli sisaldab toit, rasv + sool – kleepub veresoonte seintele (veresoonte lupjumine – asteroskleroos)
VALGUD
-valkude töös seisneb elu
-valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid
-kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev
-valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest
aminohapete hulgast
Struktuur
-esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o
-teisene ( sekundaarne ) struktuur
1. heeliks , vesiniksidemed hoiavad koos
2. ЛЛЛЛЛ
-kolmandat järku struktuur
1.gloobul
- neljandat järku struktuur
1. mitme gloobuline ühinemine – hemoglobiin (Fe)
Denaturatsioon on kõrgemat järku struktuur(4,3) muutub madalamat järku (2,1) struktuuriks
-kõrgel temperatuuril
-mehhaanilisel töötlemisel
-erinevad keemilised ühendid (nt juuste koolutamine, muna keetmine , praadimine, vahustamine, hormoonid)
Renaturatsioon on struktuuri taastamine (kõrgema järgu) – juuste koolutamine
Renaturatsiooni ülesanded:
1. ensümaatiline (katalüsaatoriga)
viivad läbi keemilisi reaktsioone (DNA polümeraas )
kindel valk teeb kindlat tööd (nt amülaas – tärklise lagundamine)
vitamiinid aktiviseerivad ensüümid ehk käivitavad
2. kaitsefunktsioon
-antikehade teke haiguste vastu. ( antikeha -kaitsevalk, antigeen -tekitab)
- spetsiifilised
HIV mõju
AIDS –omandatud immuunpuudulikkuse sündroom . põhjustab viirus HIV, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfotspptides( antikehade teke
3.ehituslik funktsioon
-suled, kppned, kabjad, juuksed
4. transportfunktsioon
-hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil
membraanis on transportvalgud , mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja
5. retseptorfunktsioon
-keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda
-amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas
6. regulatoorsed ülesanded
- insuliin ( hormoon )reguleerib veresuhkurt
7. liikumisfunktsioon
-KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased
8. energeetiline funktsioon
-vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides
-pole ühtki valku, et saada energiat
-valkudest saab energiat alles suure nälgimise tagajärjel
valgu kaitse saavutatakse eelkõige esimest järku struktuuriga: aminohappejääke ühendav peptiitside on küllaltki stabiilne.
valkude struktuurimuutused on vajalikud, et täita oma ainuomased ülesandeid. nt lihasrakud kas pikenevad või lühenevad teatuid liigutusi tehes.
NUKLEIINHAPPED
DNA monomeeri nimetus: desoksüribonukleiinhape.
polümeerid
Nukleotiidi koostis:
fosfaatrühm
desoksüriboos
lämmastikalus : A-T, G-C
A adeniin
C tsütosiin
G guaniin
T tümiin
Komplementaarsusprintsiip –nukleotiidi vastavus A-t, G-C
DNA esimest järku stuktuur biheelik, (tekib komplementeersus printsiibi alusel)
DNA tähtsus: pärilikku info säilitamine, raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele
Biheeliksi tähtsus: vastupidav, kogu info esineb 2 koopias
RNA koostis:
sahhariidid – riboos
fosfaatrühm
lämmastikalus: A-T, G-U
adeniin A
tsütosiin T
guaniin G
uratsiil U
Struktuur: erinev, komplementaarsusprintsiip
Tähtsus: osaleb päriikkuse realiseerumisel
DNA
SARNASUS
RNA
-kindla struktuuriga
-sisaldab desoksüriboosi
-A-T, G-C
-päriliku info säilitamine
-nukleiinhapped
-polümeerid
-osalevad pärilikkuses
-sisaldavad fosfaattürma
-erinev struktuur
-sisaldab riboosi
-A-T, G-U
-päriliku info realiseerimine
Vasakule Paremale
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED #1 ELU ORGANISEERITUSE TASEMED #2 ELU ORGANISEERITUSE TASEMED #3 ELU ORGANISEERITUSE TASEMED #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Shhh Õppematerjali autor
J. Watson
F. Crick
1. Molekulaarne tase
sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud)
2. Rakuline tase. elu kõik omadused
-siin ilmnevad kõik elu omadused
-ainuraksel rakuline tase= organismi tas
3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter)
organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt.
4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine)
- popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad)
-saame uurida sugulist paljunemist
5. Liigiline tase
-liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune eesel=muul
6. Ökosüsteemiline tase
ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena

-elukooslus eluta loodus
-kõik elusolendid
-läänemeri
-peipse järv
-endla raba

7. Biosfääriline tase
kõige suurem ökosüsteem on biosfäär
-hõlmab kogu Maad ümbritseva elu sisaldavaid kihte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Konspekt - Organismide koostis

Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab ve

Bioloogia
thumbnail
5
odt

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis

· Üherakuliste paljunemine toimub enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Samuti, mittesuguliselt, paljunevad ka paljud hulkraksed- kas vegetatiivselt või eostega. · Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspäraselt, mille järgi järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeeritud geneetiline info. · Areng ei ilme mitte ainult üksikorganismi puhul, see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. · Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub. Seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. · Eespool toodust järeldub, et ELU ISELOOMUSTAVAD RAKULINE EHITUS, KÕRGE ORGANISEERITUSE TASE, AINE- JA ENERGIAVAHETUS, STABIILNE SISEKESKKOND, REAGEERIMINE ÄRRITUSTELE, PALJUNEMINE JA ARENG. Elu organiseerituse tasemed · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaanil

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide koostis

ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkud

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Üldine keemiline koostis

Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõig

Bioloogia
thumbnail
20
docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED:  POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)  PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda  HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda  HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED:  ON RAK

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun