Mullatööde masinad (0)

6.  MULLATÖÖDE   MASINAD . Kordamisküsimused. 
1.  Mullatööde  masinate  otstarve  ja  mullakihi  eraldamise  meetodid.  Mullatööde  masinate 
peamine  otstarve  seisneb  vastava  paksusega  pinnasekihi  eraldamises  looduslikust  ladestusest  selle 
kobestamise,  lahtilõikamise  või  lõhkumise  teel  ning  eraldatud  pinnasemassi  ümberpaigutamises 
ruumis.  Pinnase  kihi  massiivist  eraldamiseks  kasutatavad  traditsioonilised  meetodid  on:  a) 
mehhaaniline  meetod  e.   lõikamine ,  mida  üldistatult  nim  kaevamiseks  b)  hüdromehaaniline 
töötlemine c) lõhkamine d)  kombineeritud  meetodid.  
2. Mullatööde masinate liigitus  otstarbe  järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas 
väljakujunenud  tehnoloogilises  järjekorras,  millest  lähtuvalt  jaotatakse  ka  mullatööde   masinad  
tehnoloogiliste  tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) 
kaevamis -transportmasinad  c)  kaevamismasinad  e  ekskavaatorid  d)  tihendusmasinad  e) 
hüdromehhaniseerimis-vahendid  f)  tranšeedeta  läbindusmasinad  g)  puurtööde  masinad  h)  masinad 
külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja  seadmed . 
3.  Pinnase  liigitus,   selgitused .  Mullatööde  masinate  tööprotsess  on  seotud  pinnaste  töötlemisega. 
Ehituslikust   seisukohast   lähtudes  jaotatakse   pinnased :  a)  kaljupinnased,  mida  iseloomustab  suur 
tihedus  ja  osakeste  vaheliste  seoste  tugevus,  väike   elastsus   ja  veel  läbilaskvus  (lubjakivi,   liivakivi , 
basalt  jne)  b)  liiv-savi  pinnased,  mis  on  väiksema  tihedusega   puistematerjalid ,  mille  peamiseks 
iseloomulikuks  näitajaks  on  nende  terastikuline  koostis  (kruusad,   liivad ,  liiv-savid,  savi-liivad)  c) 
mullad   on  mineraal-orgaanilistest  ainetest  koosnev  maakoore   pealiskiht ,  mis  tekkinud 
mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki 
pinnaseid  tuleb  vaadelda  kui  kolmefaasilisi  aineid,  milles  eksisteerivad  üheaegselt  kõik  aine  kolm 
olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille 
moodustab pinnastes   veena   sisalduv niiskus  c) gaasiline faas,  mille  moodustab pinnase niiskusega 
täitmata poorides olev õhk. 
4. Pinnase kaevandatavuse  klassid , selgitused. Peamised  parameetrid  pinnase iseloomustamiseks 
on pinnaste tugevuslikud näitajad, terastikuline koostis, sise- ja välishõõrdetegurid, niiskuse sisaldus, 
tegelik tihedus, kobestatavus, kleepuvus, lõiketakistus ja tihendatavus. Neid arvestades on pinnased 
jaotatud  kaevandatavuse  klassidesse:  a)  kergelt  kaevandatavad  –  kobedad  mullad, liivad ja  peened 
kruusad  b)  keskmiselt  kaevandatavad  –  tihendatud  mullad,  kõva  kuiv  savi  ja  pinnased,  mis 
sisaldavad vähem kui 25% kivimite e kaljupinnase osiseid 3) keskmiselt kuni  raskelt  kaevandatavad -
– tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4. Raskelt kaevandatavad – 
lõhatud  kaljupinnased  või  kõvad  pinnased  kuni  75%  kivimite  sisaldusega  5.  Väga  raskelt 
kaevandatavad  –  liivakivid,  karbonaatsed  kivimid,  põlevkivid,   tavalised   lubjakivid,  tugevad 
igikeltsad.  Kaevandatavuse  klassid  on  üheks  lähteparameetriks  masina  ja  tema  tööorgani  valikul 
vastavate  mullatööde  teostamise  projekteerimisel  ning  neid  võetakse  arvesse  vastavate 
koefitsientidega tootlikkuse arvutustes. 
5.   Lõiketerad ,  lõiketeradele  mõjuvad  jõud  ja   geomeetrilised   parameetrid.  Pinnase   laastu  
eraldamine  massiivist  toimub  kiilukujulise  lõikeelemendiga,  mida  nim  lõiketeraks.  Tööorganile 
antakse liikumine kahes suunad – üks, mis on suunatud risti pinnase sisse e süvistamine ja teine, mis 
suunatud  paralleelselt  pinnasega  e  lõikamine.  Et  protsess   toimuks   tuleb  samades  suundades 
rakendada  tööorganile  vastavad  jõud,  mille  tagajärjel  tekivad  pinnases  vastavad   reaktsioonijõud   e 
takistusjõud, mida nim analoogselt: P01 – lõiketakistus ja P02- süvistustakisuts ja nende  resultant  Po – 
summaarne  lõikamise  takistus.  Vahetut  laastu  eraldamise  protsessi  nim  lõikamiseks.  Lahtilõigatud 
laastu  liikumist  tööorganil  või  tööorgani  sees  ning  tema  ees  koos  lõikamisega  nim  kaevamiseks, 
mille käigus toimivad tööorganile lisaks lõikamise takistusele veel mitmed teised takistused ja mida 
on  hakatud  nim  summaarseks  kaevamistakistuseks.   Lõikamisel   tekkivate  takistuste  väärtus  sõltub 
suuresti  lõiketera  geomeetrilistest  parameetritest,  milleks  on  a)  lõiketera  taganurk  α,  mida 
mõõdetakse tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel b) lõiketera  teritusnurk , mis on 
lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk c) lõiketera  esinurk  γ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja 
lõikeserva  liikumistrajektoori  normaali  vahel  d)  lõiketera   lõikenurk   δ,  mida  mõõdetakse  lõiketera 
esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel. 
6.  Ettevalmistustööde  masinate  otstarve  ja  liigitus.  ettevalmistustööde  masinad  on  esimesed 
masinad,  mis  lähevad  geodeetide  poolt  uuritud,  mõõdistatud  ja  märgistatud  ehitusplatsile.  Nende 
masinate ülesanne on  puhastada  ehitusplats  puudest , võsast, kändudest, puude- ja põõsaste juurtest 
ning  pinnases  leiduvatest  suurematest  kividest,  mis  takistavad  kaevamis-transportimis-  ja 
kaevamismasinate  efektiivset  tööd  või  vigastada  nende  tööorganeid.  Sellesse  gruppi  kuuluvad:  a) 
võsalõikajad ja puude langetajad b) juurijad ja juurijad-kogujad c) kobestid d)  seadmed  ja masinad 
pinnasevee  taseme  alandamiseks.  Nende  masinate  juures  tuleb  ette  kaks  mõistet:  a)  passiivne 
tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvelt b) aktiivne 
tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvelt ning veojõudu 
kasut vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 
7.  Võsalõikajate  ja  puude  langetajate  otstarve  ja  tööorganite  tüübid.  Võsalõikajaid  ja  puude 
langetajaid  kasut  ehitusplatsi   puhastamiseks   põõsastest,  võsast  ja  kuni  20cm  jämeduste  tüvedega 
puudest.  Masin  on  varustatud  A-tähe  kujulise  tööorganiga,  mis  kinnitatakse  baasmasina  külge 
universaalse  tõukeraami  abil  ning  on  juhitav  hüdrosilindritega.  Tööorganite  tüübid:  1)  passiivne 
tööorgan,  masin  sooritab  põhilise  tööoperatsiooni  tema  poolt  arendatava  veojõu  arvelt,  mis  on 
mõeldud suurema  võsa  eemaldamiseks a) V-TC-tüüpi (kaasaegne variant) b) K/G tüüpi, suuremate 
puude   langetamiseks   2)  aktiivse  tööorganiga,  masin  sooritab  põhilise  tööoperatsiooni  jõuallikalt 
saadava  energia  arvel  ning  veojõudu  kasut  vaid  ettenihkeliikumise:  ketassaega  võsalõikaja 
minilaaduri baasil; võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega 
puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 
8.  Juurijate  ja  juurija-kogujate  otstarve  ja  tööorganite  tüübid.   Juurijaid   kasut  ehitusplatsi 
pinnase  puhastamiseks  peale  võsalõikajate  või  siis,  kui  pinnases  leidub  märkimisväärses  koguses 
suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt 
universaalse tõukeraami külge); aktiivsed ( tööseade  koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on 
varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri  varras ). 
Juurijaid-kogujaid  kasut  peenema  juurestiku  välja  rehitsemiseks   pinnasest   või  võsalõikajate  poolt 
vaaludesse  lükatud  ja  pinnasega  segunenud  puidu  eraldamiseks  mullast.  Nende  tööorganiks  on  R-
tüüpi   hõlm ,  mis  on  resti  kujuline  ja  koosneb  kihvadest,  mis  kinnituvad  ülemiste  otstega  tõuketala 
külge.  Tõuketala  peale  on  kinnitatud  restikujuline  sirm  hõlma  suurendamiseks.  Mõnedes  allikates 
nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 
9.  Kobestite  otstarve,  liigitus  ja  tööorgani  tüübid.  Kobesteid  kasut  raskete  pinnast  (III,  IV  ja  V 
töödeldavuse  klass)  kobestamiseks  enne  kaevamis-  või  kaevamis-transportmasinate  töö  algust. 
Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema  süvistamiseks  
kasut  suuremat  osa  baasmasina  raskusjõust.  Kinnitusviisilt  kasut:  a)  radiaalset  kinnitust  b) 
parallelogramm-kinnitust  c)  seadistatavat  parallelogramm-kinnitust.  Kobesti  tööseade  on  reeglina 
kinnitatud  masina  tagasilla  külge,  mis  võimaldab  tema  süvistamiseks  kasutada  suuremat  osa 
baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 
10.  Kaevamis-transpordimasinate  otstarve  ja  liigitus.  Kaevamis-transpordimasinaid  kasut 
üldjuhul  pinnaste  lahtilõikamiseks  massiivist  ja  teisaldamiseks  mõnekümne  meetri  kuni  mõne 
kilomeetri  kaugusele.  Peale  selle  kasut  neid  veel  nt  ehituslike  puistematerjalide  ladustamiseks 
kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete  utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. 
Sellesse  gruppi  kuuluvad:  a)  buldooserid  b)  greiderid  ja  autogreiderid  c)  skreeperid  d)  greider-
elevaatorid. 
11.  Buldooserite  otstarve  ja  liigitus.  Buldoosereid  võib  kasut  väga  paljudeks  pinnaste,  ehitud-  ja 
muude  materjalide  käsitlemisega  seotud  töödeks.  Neid  ei  tohi  aga  kasut  suuremate  kivide 
eemaldamiseks  pinnasest  ning  tuleb  täita  väga  täpselt  ettenähtud  tehnoloogilisi  võtteid  üksikute 
suurte puude langetamisel.  Buldooseri  kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsess ehituslike mullatööde 
teostamiseks on: a) pinnase  kaevamine  ja teisaldamine max 300m kaugusele b) platside ja väljakute 
planeerimine   ettemärgitud   kõrgusmärkide   järgi.  Liigitatakse:  1)  baasmasina  käiguosa  tüübilt  a) 
roomik   b)  ratas  2)  tööseadme  kinnituselt  baasmasina  külge  a)  välimise  kinnitusega  b)  sisemise 
kinnitusega  3)  juhtimissüsteemilt  a)  käsitsijuhtimisega  b)  automaatse  juhtimisega  c)  kombineeritud 
juhtimisega  4)  tööorgani  tüübilt  ja  otstarbelt  a)  üldotstarbega  hõlmad  b)  eriotstarbega  hõlmad  c) 
suure jõudlusega hõlmad 5) hõlma kinnituselt a) mittepööratava hõlmaga b) pööratava hõlmaga. 
12. Üldotstarbeliste hõlmade tüübid.  Tüübid on: a) S-tüüpi hõlm kui kõige enamkasutatav b) A-
tüüpi  hõlm  peamiselt  ainult  planeerimistöödeks  c)  FS-tüüpi  hõlm  peamiselt  laotus-  ja 
tagasitäitetöödeks d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks. 
13.  Buldooseri  tööorgani  valiku  põhimõtted.  Üldine  põhimõte  on  –  lähtudes  töö  liigist,  masina 
töötingimustest ,  töödeldavast  materjalist  ja  tööde  sooritamiseks  etteantud  ajast  tuleb  sobitada 
omavahel  baasmasin  ja  tööorgani  =  hõlma  tüüp.  Selleks  tuleb  lähtuda  kahest  põhiobjektist:  1) 
töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist 
ja terade kuju c)  tihedust  ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest 
tuleb  esmajoones  arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 
14.  Buldooseri  hõlma  töövõime  parameetrid  ja  nende  arvutus.  Buldooseri  hõlma  töövõimet 
iseloomustatakse  peamiselt  kahe  parameetriga:  a)  süvistumisvõimega,  mida  iseloomustatakse 
kontsentratsiooniga  lõiketera  lõikeserval,  kW/m.  SV=Pm/LB,  milles  Pm-  mootori   nimivõimsus   kW, 
LB  –  lõiketera  lõikeserva  pikkus  m  b)  teisaldamisvõimega,  mida  iseloomustatakse 
energiamahukusega  teisaldatava  eelprisma  mahu  koht  kW/m3.  TV=Pm/Vep,  millest  Pm-mootori 
nimivõimus kW, Vep-eelprisma maht m3. 
15.  Buldooseri  tootlikkuse   arvutuse   alused.  Buldooseri  töötsükkel  koosneb  järgmistest 
operatsioonidest  1)  lõikamine  ja  eelprisma  kogumine  2)  teisaldamine  3)  hõlma  tühjendamine  4) 
tühikäik  tagasi  ee  algusesse.  Buldooseri  tootlikkuse  arvutus  kaevamis-transportimistöödel 
arvutatakse järgmise seosega:   
milles  q-ühe  töötsükli  teisaldatava  materjali  maht  m3,  tts-töötsükli  kestus,  e-   kalde  
T 
60
q
 e  E
t
tegur, E-töö efektiivsuse tegur.  
ts
 
Ühe tsükliga teisaldatava materjali maht sõltub otseselt hõlma mahutavusest ja eelprisma säiluvusest 
ning  arvutatakse  q=q1*a,  milles  q1-hõlma   nominaalne   mahutatavus  m3,  a-hõlma  täitetegur,  mis 
arvestab  pinnase seisukorda ja töödeldavuse klassi. 
Töötsükli kestus arvutatakse: 
L
L
Milles  L-  kaevandatava  ee  pikkus  m,  Vl-töökäigu  kiirus  m/min,  Vt-tagasikäigu 
t 

 Z
ts
V
V
kiirus m/min, Z-aeg käiguvahetuseks ja reverseerimiseks min.