Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa
Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju.
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega. Lastega koos asuvad teele Valgus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer Tylo ja Kass Tylette. Viimasest saab reetur, kes asub laste suurima vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik.
nad ära jooksid. Järgmisena oli Valguse tempe. Nad sõid õhtust ja läksid magama. Esmalt pidid nad mõõduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb ja neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses oli rikaste valgus ja seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid lapsed ennast väga koduselt. Siis jõudsid na ilusa luuletaja valguse juurde, seejärel tuli õpetlaste valgus ning viimaseks jäi ühtlane laikudeta musta valguse ruum, kus nad ka uinusid. Viimaseks kohaks oli mets, kuhu kass neid meelega viis, seal ärkasid puud ja loomad ellu ning olid pahased laste peal, kuna nende isa oli puraidur ning hävitas metsa ja loomade elupaika. Mets tahtis lapsi tappa. Lõpuks jõudis Valgus metsa ja päästis lapsed. 4. Kas ja kuidas puudutab ,,Sinilind" 21. sajandi inimest? Minu arust mõjutab palju palju, kuna see aitab vaadata ümbritsevat uue pilguga. Avastame, et übritsev on uus ja ilus. Vahest märkame midagi mida varem pole märganud. Nagu ka poiss,
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) · Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) · "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust
,,Ovaalne portree"novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb. ,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne.
Maeterlinck ise. Tõstamaa Keskkool 7 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse,
Ainus nägija nende hulgas on sülelaps. Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust. Näidend ,,Sinilind" Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass, koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia sealt sinilindu, vaid koju jõudes leiavad selle kodust. Kingivad selle naabritüdrukule. Tüdruk saab terveks.
usku. Näidendi põhiidee on selge: inimene on pime, üksildane ja kaitsetu surma ees. "Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm," sõnastas selle idee Maeterlinck ise. Inimese üksindus ja kaitsetus surma ees, saatuse võim inimese üle. "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Draama ,,Pelleas ja Melisande" räägib 2 armastajast, kelle lugu pärineb juba vanadest rüütliromaanidest. Melisande abiellub vana kuningaga, aga armastus tekib hiljem kuninga noorema venna Pelleas´i vastu. Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama ,,Sinilind" on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast, kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende puurtuvi ja annavad ta naabrinaisele, kelle laps sai tänu linnule terveks. Sõnum: Selleks,
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama-
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga
Martin sai aru, et põgeneda oli nüüd juba liiga hilja ja seega astus ta vapralt haldjate sekka. Ka Marii väljus panipaigast, kuigi veidi vastumeelsemalt kui tema vannas seda teinud oli. "Tervist, austatud haldjapere," hüüdis Martin kõlavalt üle terve platsi, "Me tulime siia selleks, et teile oma austust avaldada. Ammu pole te meil külas käinud seepärast otsustasimegi meie teid külastada. On ju olnud aegu, mil inimene ja haldjas lahutamatud kaaslased olid? Ma tulin siia oma esiisade kombel teile jõudu, tervist ja pikka suve soovima on ju täna jaanipäev, öö, mil valgus saab pimedusest võimust! Ja vaadake vaid juba sealt tõusebki esimene päikesekiir!" Oma pääsemisejutu kokku luuletanud, pöördus Martin õe poole, kes talle ehmunult vastu põrnitses. "Mis nüüd siis saab, Martin?" küsis ta kähiseval häälel. Martin kortsutas kulmu ja paistis mõtteis olevat, kui teda nimepidi hüüti.
Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita
P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud
suurvesi oli ära jooksnud - hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel
Puhtal pehmel lumel tundub, nagu jalutaks üksik lumelaik keset musta karvatuusti. Ning veel ette kujutades, kuidas ma oma väikese ninakesega teiste põski paitan, peaksite mind kindlasti armsuse etaloniks. Oh mind küll! Jällegi sattusin endast vasikavaimustusse, kuigi soovisin teile hoopiski millestki muust jutustada. Tahtsin teile rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!" ( kelleegi vanaema luuletus). M.Garthoni raamat ,,Kaevame vanaema üles" annab ülevaade sellest, kuidas lapsed
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Ühel päeval karjamaal kohtudes tuli kullidele mõte minna lähedal peetavasse pulma, et kuulata, et mis häält inimesed teevad, kui nad rõõmsad on...Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang oli tugevasti maa sees, otsustas sinna pesa teha.Munes munad ja hakkas hauduma. Rebane, kes seda kõke nägi, haudus kurja plaani, kuidas pojad kätte saada. Kui pojad koorusid hüppas rebane ligi ja hakkas karjuma, et mis õigusega vares sinna pesa tegi, see olevat tema hang. Et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
