Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikum - Raskuskiirendus (1)

4 HEA
Punktid
RASKUSKIIRENDUS
1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine.
2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l/g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga:
T = 2 l/mga
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a- masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil: 1.Mõõta pendli õla pikkus. 2.Panna pendel võnkuma väikese amplituudiga.Veenduda, et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta. Määrata etteantud n täisvõngete kestvuse aegt. Täisvõngete arvuks on 30. 3. Mõõtmised teostada 6 erineva pendliga.
Tulemused kanda tabelisse. Katse nr. l,m n t,s T,s T² , s² gI, m/s² g-gI, m/s2 1. 0,663 30 49,11 1,63 2,66 9,84 0,05 2. 0,598 30 46,02 1,55 2,42 9,76 0,03 3. 0,751 30 51,27 1,74 3,22 9,82 0,03 4. 0,790 30 53,15 1,8 3,22 9,69 0,1 5. 0,588 30 46,38 1,54 2,38 9,79 0 6 0,785 30 53,03 1,79 3,18 9,81 0,02
4. Arvutada keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. G- = 9,79 ja - = 0,04
5.Hinnata saadud tulemuste kvaliteeti. lub= 1,0 %
= /g 100% = 0,41%
Järeldus
Mõõtmistulemuste kvaliteet on hea kuna hälve on alla oli 0,41% ehk alla ühe protsendi. Raskuskiirenduseks sain kõigi katsetega kokku 9,79 m/s2, mis on tegelike tulemustega väga sarnane. Standartseks raskuskiirenduseks loetakse 9,80665 m/s2. Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused jäävad nende suuruste vahele, siis võib lugeda katset õnnestunuks. Täpsemaid katselisi tulemusi on võimalik saada täpsemate mõõtjatega, kus tulemusi ei mõjuta inimese reaktsiooni aeg.
Praktikum - Raskuskiirendus #1 Praktikum - Raskuskiirendus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 335 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ramos Õppematerjali autor
Maa raskuskiirenduse määramine.

Sarnased õppematerjalid

Raskuskiirendus
2
doc

Raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks

Füüsika
Füüsika laboratoorne töö nr 3 - Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus
3
doc

Füüsika laboratoorne töö nr 3 - Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks

Füüsika
Füüsika labor nr 3 - Raskuskiirendus
6
doc

Füüsika labor nr 3 - Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks

Füüsika
Töö nr 7K
4
docx

Töö nr 7K

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7K TO: Raskuskiirendus Töö eesmärk: Töövahendid: Maa raskuskiirenduse määramine Pendlid, ajamõõtja, mõõtelint. matemaatilise ja füüsikalise pendli abil Töö teoreetilised alused Füüsikaliseks pendliks nimetatakse keha, mis on üles riputatud masskeskmest kõrgemal asuvast punktist ning mis võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva horisontaalse telje ümber.

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
6
docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l

Füüsika
Raskuskiirendus aruanne
6
docx

Raskuskiirendus aruanne

3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2 * π* √(l/g) kus l - pendli pikkus, g – raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik.

Füüsika
RASKUSKIIRENDUS
5
doc

RASKUSKIIRENDUS

harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). Joonis1. Matematelise pendli kinnitusviisi skeem 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Matemaatilise pendli võnkeperiood T saab arvutada järgmise avalduse abil: 1 , kus 2 l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus. T= tkesk/n, kus tkesk ­ keskmine täisvõngete kestvuse aeg 10 täisvõngete juures ja n ­ täisvõngete arv T2= 42l/g, kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus maapinna lähedal (9, 81 m/s) gl=42l/ T2, kus l on pendli pikkus g (vea arvutus)= g* (-2t/ tkesk)2+(l/l)2, kus l ­ 0,002m, t ­ 0,25 ja g- raskuskiirendus maapinna lähedal (9, 81 m/s) 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Katse tulemuste tabel

Filosoofia
Füüsika I labor - raskuskiirendus
6
doc

Füüsika I labor - raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vnkeperiood T on arvutatav valemiga: 2

Füüsika




Kommentaarid (1)

real profiilipilt
real: arvutusi pole. Teoreetilised alused võiks siiski tasuta olla
20:32 12-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun