· MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE · HNO3 · Lõhkeainete valmistamiseks · Kulla ehtsuse kontrollimiseks FOSFORHAPE · H3PO4 · Jahutusefekti saavutamiseks karastusjookides · Maitselisandina marmelaadis · Mineraalväetiste valmistamiseks SÜSIHAPE
sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel. Väevlist saab ka erinevaid väetisi, happeid jt. ühendeid, kunstkiude, värve, lakke, mürkkemikaale, lõhkeaineid. nafta ja kütusetööstuses. Seda kasutatakse ka metallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel jne.
plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´-sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi)
LÄMMASTIK Lämmastik on mittemetall. Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Lämmastiku sulamis temperatuur on -210'C ja keemis temperatuur -196'C. Lämmastik moodustab mahu poolest 78% Maa atmosfäärist. Lämmastiku kasutatakse: Ammoniaagi tootmiseks Lõhkeainete tootmiseks Külmutusseadmetes Meditsiinis kopsude rõhu alla panemiseks. Vedel lämmastik Kasutatud kirjandus: Vikipeedia Miksike Google
3 2.0.1 Must püssirohi LK. 3 2.0.2 Pürodeks LK. 4 2.0.3 Raketipüssirohi LK. 4 2.0.4 Püssirohi LK. 4 2.0.5 Sähvatav püssirohi LK. 4 2.0.6 Ammooniumnitraat LK. 4 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE LK. 4 2.1.1 Lukkude lahtimuukimise tehnikad LK. 5 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS LK. 6 2.3 KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE LK. 7 2.3.1 Lämmastikhape LK. 7 2.3.2 Väävelhape LK. 8 2.3.3 Ammooniumnitraat LK. 8 3.0. LÕHKEAINETE RETSEPTID LK. 8 3.0.1 Lõhkeainete teooria LK. 8 3.1. LÖÖKLÕHKEAINED LK. 9 3.1.1 Ammoonium trijodiidkristallid LK. 9 3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2. MADALAMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel.
CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2 ; Enamasti on nitritid ebapüsivad ja tekib oksiid (nagu lämmastikhappe enda lagunemisel) 2 Cu(NO3)2 2 CuO + 4 NO2 + O2 ; Hõbeda- ja elavhõbeda nitraadid lagunevad metallini 2 AgNO3 2 Ag + 2 NO2 + O2 KNO3 -salpeeter (püssirohi, väetis) ; NaNO3 -Chile salpeeter (ainus lämmastiku mineraal) ; AgNO3 -põrgukivi (soolatüükad)
SIGARETID KOOSTAJA: Villu Päid Tubakas: Tappev igas vormis ja maskeeringus Suitsetatavad tubakatooted Suitsuvabad tubakatooted Suitsetavad tubakatooted Sigaretid Paberroossid Sigarid, sigarellod Piibutubakas, vesipiibutubakas Bidi Kretek Mis peitub sigaretis? Filtirs leiduvad ained on Formaliin, kasutatakse antiseptiilse ainena ja koepreparaatide fiksaatorina Benseen, kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuseks Tubakas leiduvad ained on Ammoniaak, terava lõhnaga värvusteta gaas, vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel. Kaadium, peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassi, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel. Butaan, vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik. Tärpentiin, kasutatakse õlivärvide lahjendamisel.
Etaandiool Liis Kivirand ja Brita Palmiste Ajalugu Valmistati esimest korda Prantsusmaal 1859. aastal CharlesAdolphe Wurtzi poolt. Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees
LÄMMASTIK Tähtsamad lämmastikuühendid: Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid
Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemiliselt aktiivne tavatemperatuuridel reageerib leelis- ja leelismuldmetallide, vase, hõbeda ja elavhõbedaga moodustades sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide, ravimite ipt ainete saamiseks. Biotoime S ühendeid kasutatakse ka ravimitena. Lihtainena pole mürgine. Sissevõtmisel on lahtisti, salvides ja pulbrite koostises kasutatakse nahahaiguste ravil. BaSO4 on kontrastaine mao- ja soolestiku röntgenuuringus. Na- sulfaat e glaubrisool on lahtisti. AIK sulfaat e maarjajää on vesilahusena kompressivedelik. SO2 e vääveldioksiid on ohtlik õhu saastaja.Inimestel
etaanhape ehk äädikhape Toitude maitsestamiseks ja marinaadide valmistamiseks aga kasutatakse 6% -list äädikhappelahust Leelised ja nende kontsentreeritud lahused sööbivad eriti tugevasti naha sisse ning söövitatud kohad paranevad kaua Kasutus Tänapäeval ei ole leelised kuigi sageli olmes kasutusel Igasuguste hapete ja leelistega töötades tuleb panna kummikindad kätte PLAHVATUSOHTLIKKUS Lõhkeainete koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. Selle tulemusena hakkab lõhkeaine ruttu põlema ja plahvatab. Kasutamine Püssirohtu kasutatakse laskeriistades kasutavad ainult jahimehed, laskesportlased, politseinikud jt. Teisi lõhkeaineid kasutatakse maavarade kaevandamisel jne.
Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel. Eksikaator Põlemine Väävel looduses Elusorganismide elutegevuses vajalik element. Looduses esineb protsesside vahel tasakaal Toimub väävli ringkäik looduses: Happevihmad Kütuste Põlemisel paiskub õhku SO2 , SO3, ja NOx. Oksüdeerudes põhjustab happe- vihmade teket. pH vihmaveel 6-5,5.
Juurviljaglütserooli leidub ja e-sigarettide vedelikes. Antifriis Glütserool segab veekristallide moodustamist. Teater ja kino Teatris kasutatakse glütserooli pisarate võltsimiseks, suitsumasina vedelikes. Kinotööstuses ka vee aurustumise aeglustamiseks. Formula E Formula E elektrisõiduki aku generaatorites on glütserooli (bio-diisli toodangu korvalsaadus) Keemiline vaheühend Karl Kristjan Tamm Kasutatakse nitroglütseriini tootmisel, mis omakorda on püssirohu, mitmete lõhkeainete üks põhilisi koostisosi. Nitroglütseriini kasutatakse ka angiini ravimites, keelealustes tabliettides või aerosoolse pihusena
.................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Aniliin on värvusetu õline vedelik mis on mürgine. Aniliini kasutatakse ravimite, lõhkeainete, lakkide jne valmistamisel. See imendub organismi juba suukaudsel sissehingamisel. Looduses aniliini ei leidu. Esmakordselt saadi aminobenseeni ehk aniliini 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis sellele nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigoferaanil (tänapäevane nimetus - Indigoferasuffruticosa). Tööstuses hakati aniliini kasutama esmakordselt 1865. aastal, seda
redutseerivate omadustega. Kus leidub? Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedat väävlit võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Mida tehakse väävliga? Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Väävelhappest aga tehakse akusid Mineraalväetiste tooraineks. Lõhkeainete, püssirohu, paberi, tuletikkude, värvide, ravimite, nafta mürkkemikaalide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit kasutatakse ka veel metallurgias ja suhkru ja siirupi tootmisel Väävli hetke maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. http://www.youtube.com/watch?v=GutiNPwzUA http://www.youtube.com/watch? Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://en.wikipedia.org/wiki/Sulfur http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1
o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi Väävli ühendid lahustuv; Keemistemp -33C; Aurustumisel neelab palju soojust H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused
pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli) See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (näiteks suhkrut). Väävelhapet kasutatakse gaaside kuivatamiseks (ehk niiskuse eemaldamiseks), väetiste, värvide, kemikaalide, lõhkeainete, plastmasside, ravimite, puhastusvahendite tootmisel, kangaste ja vedelkütuste töötlemisel, akudes kasutatakse seda elektrivoolu juhtiva lahusena. 3) HNO3 – lämmastikhape See on väga tugev ja söövitav hape, mida tunti juba alkeemia ajajärgust 13. sajandil. See on tavaliselt terava lõhnaga, ebapüsiv, väga mürgine, puhtalt värvitu ja õhus suitsev hape, kuid valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks
Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. Õnnetuse puhul tuleb kohe arst kutsuda! Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete valmistamisel ning lämmastikväetiste ja liitväetiste tootmisel Lämmastikhapet on kasutatud oksüdeerijana vedelkütusel töötavate rakettide kütuses. Madala kontsentratsiooniga lämmastikhapet (~10%) kasutatakse tihti männi või vahtrapuidu kunstlikuks vanandamiseks. Happe kasutamine jätab puidu hallikas-kuldseks, mis sarnaneb vanale vahatatud või lakitud puidule. Pildid
Taliban Ragnar Laak, Kelli Niitsoo, Maria-Helena Raja, Kristina Baranova, Daniel Sei Sunniitide liikumine Algas 1994. Talibani lõid 30 üliõpilast. Taliban üliõpilane. 1996 vallutasid Kabuli. 2001 aasta kukutati USA poolt. Talibani tagasitulek Liikumine reorganiseerus aastal 2004. Liikumise juht Mohammad Omar. Talibani toetas Pakistani luureteenistus. 2006 arreteeriti Mulla Sakhi Dad. lõhkeainete hankimise ja enesetaputerroristide organiseerimise eest, kes oli ka Omari sekretär. Muhammad Omar 2009 raketirünnak Kabulile (12 raketti). Enne valimisi (2009) korraldas rünnakuid ja ähvardas valimisest osa võtvat rahvast. Jaanuaris 2010 avaldas ajaleht Guardian teate, mille kohaselt ,,Talibani komandörid pidasid salakõnelusi ÜRO ametnikega, et arutada rahutingimusi ehk "kõneleda kõnelustest,,. Taliban Pakistanis
kogustes loomses fekaalis nagu uriinis ja uriinhappes. On ka tähtsaks toitaineks taimedele. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil. Lämmastikhappe vajaduse suuruse üle võib otsustada järgmise fakti järgi. Kui sõja algul valmistati Venemaal tehastes ühe kuu jooksul 80 tonni lõhkeaineid, siis 1916. A.
tegemiseks. Nendeks on näiteks frotee käterätid ja hommikumantlid, teksariie, batist, triiksärgid. Sokid, aluspesu ja kõik tsärgid on valmistatud puuvillast. Samuti on ka voodilinad valmistatud puuvillast. Puuvillase kanga töötlemisel tekkivat ülejääki, mis muidu teiste kangaste puhul ära visatakse, saab kasutada uue kanga tegemisel LISAKS TEKSTIILITÖÖSTUSELE, KASUTATAKSE PUUVILLA kalavõrkudes kohvifiltrites telkides lõhkeainete valmistamises (vt nitrotselluloos) puuvilla paberis ja raamatuköitmises esimene Hiina paber valmistati puuvillasest kiust. samuti olid kunagi ka tuletõrjevoolikud valmistatud puuvillast. MILLINE NÄEB VÄLJA TÖÖDELDUD PUUVILL ? AITÄH TÄHELEPANU EEST !
· kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-triool · vettimav ehk hügroskoopne magusa maitsega viskoosne vedelik; · ei ole mürgine, kasutatakse lahtistina; · kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks Karboksüülhapete tähtsamad esindajad METAANHAPE HCOOH · terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik · seguneb veega; · leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste
muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide, lahustite (lahustab rasvu, vaike, bensiini), ravimite ( tinktuurid, eeter) ja lõhkeainete (suitsuta püssirohi) tootmiseks, värvi- ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, meditsiinis (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid), kummitööstuses, piiritustermomeetrites, kütusena reaktiivmootorites ja rakettides ning konserveerimisvahendina.
5. seebikivi NaOH Keetmisel rasvaga Silma sattudes on ohtlik moodustab ja ärritava toimega. naatriumhüdroksiid seebi. Nr. Nimetus valem + - 6. BENSEEN C6H6. Benseeni kasutatakse Benseen on väga lahustina ning muu hulgas mürgine ning on ravimite, lõhkeainete, tunnistatud kesknärvi- ja värvide ja mitmesuguste vereloomesüsteemi polümeeride toorainena. mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. 7
tooraine. Tsellofaani kasutatakse pakkematerjalina (toiduained). Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks. Tselluloos on paberi tooraine. Tselluloosi kasutatakse metanooli tootmisel, lõhkeainete tootmisel, tselluloidi tootmisel, kunstsiidi tootmisel, elektriisolatsioon materjali tootmisel Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest
väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Lisaks kasutatakse eteeni veel etanooli, etanaali, äädikhappe, lahustite, mürkkemikaalide, lõhkeainete, külmakindlate vedelike, sünteetilise kautsuki valmistamisel. C2H4 + 0,5 O2 _ CH3CHO (etanaal) C2H4 + O2 _ CH3COOH (etaanhape ehk äädikhape) Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Tavaliselt imporditakse meile viimaseid tooretena, kuid just eteeni ja lämmastiku
Enamus mittemetallidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana (liidab elektrone), va. hapnik ja halogeenid, millega reageerides on väävel redutseerija (loovutab elektrone). S + H2 = H2S S + 2e = S2- S + O2 = SO2 S – 4e = S4+ 2.4 Väävli kasutusalad Väävlit saab kasutada värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete, väävelhappe, paberi valmistamisel. Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust
Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´- sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata
CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R' · Funktsionaalnomenklatuur alküülrühmad tähestiku järjekorras + liide eeter CH3 O CH3 dimetüüleeter CH3 CH2 O CH3 etüülmetüüleeter · Lenduvad, ei lahustu vees · Keemiliselt püsivad
NaCl maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend KCl kaaliumväetis CaCl2 õhu kuivatamiseks eksikaatoris ZnCl2 puidu immutusvahend mädanemise vastu; metallide jootevedeliku koostisosa AgCl fotopaberite valmistamisel Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad BaCl2 väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv KClO kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu
Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid?
närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Benseen CnH2n-6 Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3 Saadakse toornafta termilisel töötlemisel
abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena tärkliserikkaid toitaineid (rukis, nisu, mais, riis), mille tärklis esmalt muudetakse suhkruks ja seejärel kääritatakse saadud suhkur alkoholiks. Etanool on väga hea lahusti ja sellepärast kasutatakse seda laialdaselt värvi- ja lakitööstuses, parfüümide, ravimite (taimsete ravimite) ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi). Riikides, kus kasvatatakse ohtralt suhkruroogu, leiab etanool kasutamist ka autokütusena.
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
Keemia kontrollküsimused 1)Kirjuta etanooli või metanooli kohta kõik mis tead. Etanool(C2H5OH) on värvuseta,iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.On veest kergem,seguneb sellega hästi.On ka hea lahusti.Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).Rasvad on energiarikkad toitained.Rasvad jagunevad:Taimsed-oliivid,saialill ja Loomsed- searasv,hülgerasv,vaalarasv.Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos
Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C Lahustub vees halvasti Värvitu Iseloomuliku aromaatse lõhnaga Kergesti süttiv Butanool
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina
mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites.
reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass
6. Reakstioonid. o Alküülimine Benseen + NaCl → benseen-Na + HCl o Halogeenimine Benseen + Cl2 → benseen-Cl + HCl o Nitreerimine Benseen + HONO2 → nirtobenseen + H2O 7. Benseeni omadused, saamine, kasutamine o Mürgine lahusti o Vees ei lahustu o ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride tooraine o kantserogeenne o (saamine) 8. Märksõnad aromaatsetest ühenditest o Dioksiinid – põllemisjäägid (paberitööstus, metallurgia, prügi põletamine) PVC Kantserogeenne Läänemeres suur reostus 9. Heterotsüklilised ühendid o Nikotiin – tubakataimes, tekitab sõltuvust
..2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g. Väävli kriipsu värvus on valge . Väävli Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/Tonn Väävlist Rohkem Keemilised omadused Füüsikalised omadused Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3
Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvesse töötavad traditsiooniliselt ka teenistuskoerad, keda kasutatakse patrullis ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks. Piirvalvur kannab teenistusel olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat. Aga nõuded tervisele? Piirivalveametniku töö eeldab väga head füüsilist vormi. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Piirivalvur peab vastama piirivalveametniku kutsesobivuse (k.a kehalise ettevalmistuse, haridus- ja tervise osas) seadusega sätestatud nõuetele.
FeCl ehk raud(III)kloriidi kasutatakse reaktiivide valmistamiseks ning baariumkloriid on väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv. Õhu kuivatamiseks eksikaatoris kasutatakse kaltsiumkloriidi, hõbekloriidi kasutatakse tema valgustundlikkuse tõttu fotopaberite valmistamisel. Kloori ühend kaaliumkloraat on kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, mida kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks kui ka tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Ning keemiatööstuses on levinuim kloori ühend kaltsiumhüpoklorit, mis on kloorlubja tähtis koostisosa ja seda rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Kasutatud kirjandus http://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/kloor.html https://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html https://www.taskutark.ee/m/halogeenid/
bakterite toimel ilma energialisata Nitrifikatsioon- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma lisaenergiata Denitrifikatsioon- Kulgeb anaeroobses keskkonnas bakterite toimel, vajab lisaenergiat (glükoos), nitraat asendab hapnikku, lämmastik käitub elektronide vastuvõtjana. 8) Kuidas on lämmastik seotud inimtegevusega? Õhuämmastikust sünteesiti ammoniaaki ja sellele järgnes lõhkeainete ja lämmastikväetiste tootmise buum. Viimane tõi kaasa põhjavee reostumise, veekogude eutrofeerumise ja looduslike liigirikaste koosluste hävimise. Tänapäeval on kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele? Aluspõhja kujunemine Kvaternaari jäätumine Mere ja voolava vee tegevus Eesti poolsaareline asend Läänemere ääres (üleminek
wikipedia.org/wiki/Metanool http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/MN/metanool.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool http://www.autokeemia.ee/van-der-glass-20c-talvine-klaasipesuvedelik-75.html Propaan-1,2,3-triool ehk glütserool ehk glütseriin (HOCH2CHOHCH2OH) Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks. Glütserooli leidub kõikides rasvades, sellele kinnituvad erineva süsinikahela pikkusega karboksüülhapped (ehk rasvhapped) ja saadakse erinevad rasvad. Glütserool lahustub hästi, kuna tal on lühikene süsinikuahel ja kolm OH rühma. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc keemia.matefus.eu/alko.ppt http://www.kaidotiits.eu/index.php/keemia-mainlink/loengud-menu/71-alko-alias https://docs.google.com/viewer?
NO - lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. NH3- ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Väikestes kogustes mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel põhjusel kasutatakse 10 %-list ammoniaagi vesilahust ka nuuskpiiritusena minestuse korral. . Soolad on nitraadid. K-, Na-, Ca- ja NH4 sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Kasutatakse: väetisena, lõhkeainete koostisosas (püssirohi), liha ja kala konserveerimiseks. AgNO3 põletike ja soolatüügaste ravis. Lämmastikhape HNO3 - On väga oluline tooraine, temast lähtudes saab valmistada: väetisi, mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid,lõhn- ja lõhkeaineid, riidevärvid jt.) Huvitavad faktid: * Autorehvide eluiga saab pikendada, täites neid tavalise õhu asemel lämmastikuga. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra.
annaabi.ee 
