klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi. Siis kallutad klaasi (lastes osal veel välja voolata) kuni vett on täpselt niipalju, et vee horisontaaljoon on klaasi paremast ülemisest otsast klaasi alumise vasaku otsani. See ongi täpselt pool klaasi(ehk antud juhul pool liitrit). Ja selle kallad taignakaussi. 3. Mõõdan pliiatsi läbimõõdu: pliiatsi läbimõõt = (0,8 +-0.1)mm. Siis kerin niidi ümber pliiatsi ja mõõdan nende läbimõõdu: pliiatsi ja niidi läbimõõt = (0,9+-0,1). Sellest lahutame pliiatsi ligikaudse läbimõõdu ja saame niidi ligikaudse läbimõõdu. (0,8+-0,1)mm -(0,9+-0,1)mm =(0,1-0,2)mm. See tähendab, et niidi läbimõõt jääb vahemikku 0,0mm kuni 0,2mm. 1)Pliiatsi läbimõõdu ja pliiatsi + niidi läbimõõdu mõõtmine oli otsene. Niidi läbimõõdu
Sisukord.......................................................................................................................... 2 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele............................................................................... 4 1.4Kokkuvõte............................................................................................................... 5 1.5Järeldused...........................................................................
Arvutused koos mõõtemääramatustega Katse nr 1 0,60 -0,003 0,000011 2 0,61 0,007 0,000044 3 0,60 -0,003 0,000011 0,603 0,000067 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi ristlõike pindala on , usaldatavusega 0,95. Lisakoor Alumine Ülemine Pikenemine, mm mised Katse nr Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine Lugem, Nihkumin kg N mm , mm mm e, mm 1 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 1 9,81 0,27 0,27 0,08 0,08 0,19
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see
Select one: a. elektrivoolu tugevus b. elektritakistus c. keevitusaeg d. pinge e. survejõud Question 7 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Liiga suur keevitusvoolu tugevus on järgmiste defektide põhjusteks: Select one or more: a. praod liites b. pritsmed detailide vahel c. keevispunkti liiga väike läbimõõt Question 8 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keevispunkti liiga väikese läbimõõdu põjusteks: Select one or more: a. liiga suur keevitusvool b. liiga pikk keevitusaeg c. liiga lühike keevitusaeg d. liiga väike keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite nihketugevus määratakse: Select one: a. keevispunkti läbimõõdu järgi b. elektroodi otsa läbimõõdu järgi c. plastse deformatsiooni vöö läbimõõdu järgi Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question
Arvutused koos mõõtemääramatustega Katse nr 1 1,22 0,003 0,00001 2 1,20 -0,017 0,00028 3 1,20 -0,017 0,00028 4 1,24 0,023 0,00054 5 1,22 0,003 0,00001 6 1,22 0,003 0,00001 1,217 0,00113 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi raadius on pool traadi diameetrist: Traadi raadius on , usaldatavusega 0,95. Ühe võnke periood võrdub kogu võngete aja ja võngete arvu jagatisega: Põhike Põhike tas + tas lisaket Katse as
Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 10050203=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian selle silindri läbimõõdu: Järgmiseks leian soojuskao Q2: √ V =h...
a K a (ih'' + 1) 3 , kus [1.lk.13] a (ih'' ) 2 ([ ] H 2 ) 2 Ka = 4300 K H =1,04 a = 0,45 - Rattalaiuse tegur d = 0,5 a (ih'' + 1) = 0,5 0,45(2,74 + 1) = 0,84 1,04 264,54 a = 4300(2,74 + 1)3 = 0,108m = 108mm 0,45 2,74 2 (519 10 6 ) 2 Valin standartse telgede vahe 112mm Arvutan suure hammasratta esialgse jaotusringjoone läbimõõdu: 2 a i '' 2 112 2,74 d 2' = '' h = = 164,1mm ih + 1 2,74 + 1 Arvutan suure hammasratta laiuse: b2 = a a = 0,45 112 = 50,4mm Valin standartse laius 52mm. 6 Arvutan väikese hammasratta laiuse: b1 = b2 + (2...4) = 52 + 4 = 56mm Hambumismoodul: 2 K m M h 10 3 2 5,8 264,54 10 3 m = = 1,393 , kus
erineva läbimõõduga soengurulli ja rullinõela. Soengurullide keeramine pealaele Soengurulle hakatakse keerama pealaelt. Tööd alustatakse kahe paralleelse sirgete jaotusjoontetegemisega pealaelt juuksekasvupiirilt läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal. Jaotusjoonte vahe on soengurulli pikkune. Esimesed kaks soengurulli võib keerata ette suunatud kohevusega. Juuksekasvu piiri äärest eraldatakse soengurulli läbimõõdu paksuselt sirgete joontega juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse ettepoole. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Keeratakse soengurulli pea suunas enda poole. Rulli keeramise ajal pingtatakse salku ühtlaselt ette poole. Soengurull kinnitatakse rullinõelaga. Paralleelselt keeratud soengurulliga eraldatakse uus soengurulli läbimõõdu paksusene juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka. Aatomi ehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m (ehk üks ongström). Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus: - Motoriseeritud freesüksuse tõstmine, sammuga 0,1 mm iga impulsi kohta. - Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate
u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN Leian tarindi suurima lubatud koormuse täiskilonjuutonites: F=13,6kN=~13kN Lähtudes leitud jõust arvutan puitvardale sobiva läbimõõdu. 0,691310 3 4010 6 = 2 /4 6 d=0,042m= ~5cm täissentimeetriteks ümardatuna 5. Komponentide varutegurite väärtused ja kontroll. S teras=F lim/ Nt= 58,3/(0,71*13)=6,32 mis on suurem kui S nõutud 6, seega sobib (0,6913000 ) S puitvarras ümardamata = = u/ p =40*106/( )= 6,2 > S nõutud 6, seega sobib ((0,042 2 3,14)/4)
........................................................................ 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ............................................................................................................... 8 3.3. Trumli soone sammu t leidmine .......................................................................................... 8 3.4. Trumli soone raadius R leidmine ...................................................................................
b. Termiline c. Keemiline d. Mehaaniline Question 5 Millest koosneb treilõikur? Vali üks vastus. a. Terikust ja rakisest b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Peast ja kinnitusosast Question 6 Millised on treiterade tüübid? Vali üks või enam vastust. a. Otsatera b. Koorimistera c. Mahalõiketera d. Ristlõiketera Question 7 Milleks kasutatakse hõõritsaid? Vali üks või enam vastust. a. Pinnakareduse vähendamiseks b. Läbimõõdu suurendamiseks c. Läbimõõdu vähendamiseks d. Ava täpsuse suurendamiseks Question 8 Millised on termilise lõikamise meetodid? Vali üks või enam vastust. a. Plasmatöötlus b. Abrasiivjuga töötlus c. Veejuga töötlus d. Elektroerosioon töötlemine e. Lasertöötlus Question 9 Kui suur on lõikekiirus v, kui d=10mm ja n=100 p/min Vali üks vastus. a. 100 b. 314 c. 3,14 d. 1000 Question 10 Milleks kasutatakse avardeid?
Pikenemise arvutan valemiga = ü*/- - +*,- = Katse nr - ; - < 1 0,42 -0,01667 0,000278 2 0,44 0,003333 0,000011 3 0,45 0,013333 0,000178 0,4367 0,000467 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: = = 0,95ja; - < = 0,000467 0,000467 I ; < = 4,3K = 0,0379 3(3 - 1) Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: 0,005 O ;< = 2,0 = 0,00333 3 Traadi läbimõõdu liitmääramatus: R ; < = S0,0379= + 0,00333= = 0,0146 0,038 Traadi läbimõõt on = (, ± , ), usaldatavusega 0,95. = = 4 0,000437= = = 1,5 10`a =
Pealae osa eraldatakse pöörise juurest ja kukla osa jaotatakse pooleks kuklaluu juurest ülemiseks ja alumiseks kukla osaks. Külje ja kukla juuksed jaotatakse pooleks kõrva kõrgemast tipust otse üles. Kõrvataguse osa juuksed jaotatakse pooleks ülemiseks ja alumiseks kukla osaks. Analoogiliselt jaotatakse juuksed osadeks pea teisel poolel. Keemilise loki rulle hakatakse keerama pealaelt. Juuksekasvupiiri äärest eraldatakse keemilise lokirulli läbimõõdu paksuselt sik- sakilise joonega juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Juukseotste kaitsepaberasetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull keeratakse pea suunas enda poole. Rulli keeramise ajal salku pingutatakse ühtlaselt risti peanahaga. Keemilise loki rull kinnitatakse kummiga. Paralleelselt keeratud keemilise loki rulliga eraldatakse uus sik-sakilise joonega
Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria................................................................................................................................ 5 Praktika............................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................
hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur Selleks, et valida jäiksiduri seast õige ja odav sidur, tuleb kõigepealt arvutada võlli läbimõõt. Kuna meil on teada Mv siis saame arvutada läbimõõdu järgnevalt : 2.1.1. Võlli läbimõõdu arvutamine Valin odavamaks siduriks ääriksiduri. Kataloogist "Elastsed sidurid" leidsin sobiva ääriksiduri ning selle järgi sobib mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm mm mm Kuna arvutuslik DDtabel, siis tugevus on tagatud 2.1.2 Ääriksiduri eelised ja puudused Ääriksiduri eelisteks on 1. Lihtsus ja odavus 2. Jäik ühendus (puudub nurklõtk) 3. Suur pöörlemissagedus 4
2 2 2 15 2 m=d = = 0, 48675 F = = = 0,000177 D2 21,5 2 0 4 4 Kus: m - diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhe F0 - diafragma ava pindala [m2] d - diafragma ava läbimõõt [mm] Diafragma kuluteguri arvutamiseks kasutasin valemit 2 Q Q = F0 p = F0 2 p 0,0001 997,8
puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kruvijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja
Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3.2 väändemomendi epüür Tmax=412,61Nm 3.4 Määran võlli läbimõõdu tugevustingimusest (ümardades tulemuse 5 millimeetrini) T=412,61Nm D 3 T 16T 16T W0 = max = = D3 16 W0 D 3 [ ] 16 412,61 D =3 = 0,02973m 29,7mm 30mm 80 10 6 4.Tugevuskontroll 16T 16 412,61 max = = = 77,86 10 6 Pa 78MPa [ ] = 80 MPa D 3
kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui voolus voolab torus hõõrdumisvabalt, siis kuidas jaotub rõhk piki toru?
Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused.
Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
Mõõtetulemused Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Silindri läbimõõdu määramine nihikuga. Siseindikaatori kalibreerimine. Siseindikaatoriga silindri ristlõike määramine kolmes lõikes.
Saturn Saturn teeb ühe tiiru ümber oma telje 11 tunniga. Saturn teeb ühe tiiru ümber Päikese 10,760 ööpäevaga. Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Saturnil on 60 kaaslast. Saturn on oma nime saanud Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. Ma sain teada, et Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu.
9 12,39 0,006 0,000036 10 12,36 0,036 0,001296 Keskmine 12,396 Kokku: 0,011240 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 Tabel 3. Silindri välisläbimõõt. Silindri läbimõõdu mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: F15 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 39,00 39,15 0,53 0,2809
10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 = 1,08 H = 140 mm Seega, lisavaru = 5 mm 2 h = 130 + 5 = 135 mm Leian tooriku algse läbimõõdu D [1:64] 𝐷𝑡 = √𝑑12 + 2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟 2 + 4𝑑2 ℎ = √1102 + 2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135 = 300,013 𝑚𝑚 Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚 d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) 4.2.1 Tõmme 1
¿ S¿ lim ¿ 40,810 3 Terastrossile lubatav sisejõud F => tarandile lubatav koormus F => F ¿ 67,16 ¿ 0,95kN Teades tarindile lubatavat koormust, saame arvutada puitvardale optimaalse läbimõõdu u , Tõmme Np ¿ S¿ d2 40,956,28103 ¿ S¿
Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõt põhiolekus on ligikaudu 1 Å Märgi antud materjalile mikro, makro ja megamaailma piirid! Õpi eesliiteid ladusalt kasutama. Mida tähendab hektar, dekaad, detsiliiter, sentiliiiter, megameeter, toll, naftabarrel. Avalda 0,5 Å pikomeetrites, mikromeetritres, nanomeetrites.
jne 26. Millega mõõdetakse mittetasandilisust ja mittesirgjoonelisust? Saab teha Valguspilukontrolliga, kuni 1200 mm pikkuste detailide puhul. Samuti saab näha ka erinevate loodidega näiteks raam latt .Mittesirgjoonelist saab mõõta ümarusmõõturiga 27. Kuidas saab määrata koonilisust, ovaalsust ja tünnilisust? Koonilust Määratakse detaili ühe ja sama ristlõike otstes mõõdetud suurima ja vähima läbimõõdu vahena . Ovaalsust - Määratakse kui kahe risttasandis asuva läbimõõdu suurimat vahet . Näiteks saab kasutada ka kruvikut, kangharki, pneumopikkusmõõturiga jt . Tünnilisust Tehakse kindlaks kui detaili ühe ja keskosa suurima ja vähima läbimõõdu vahet, või kui läbimõõtude vahet detaili vaadeldava pikkuse ulatuses. 28. Missuguste vahenditega määratakse mitteristseisu ja eritelgsust?
ettevalmistatud rohelisse mulda. 3) Talvel võib neile pookida vajalikud sordid. ·) Seega on pookealuste kasvatamise aega lühendatud 4 aastalt ühe aastani. ·) Kui sireli pookealused on saavutanud vajaliku konventsiooni, kaevatakse nad sügisel mullast välja. ·) Väljavõetud pookealused tuleb kohe mullaga katta, seejärel viia kasvuhoonesse ja mullaga katta, seejärel viia alused kasvuhoonesse ja jälle katta. ·) Järgneb sorteerimine vastavalt juurekaela läbimõõdu järgi ·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele
Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid
Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga kord kruvikute lugemid. 5. Eemaldan vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8
............................................................................15 Leian õhukulu ühes tunnis.................................................................................................... 15 Torustiku läbimõõt................................................................................................................16 Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused...........................................17 Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu................................................................18 Pneumojaotite valik...............................................................................................................18 Kompressori valik.................................................................................................................21 Suruõhu reservuaari valik..................................................................................................... 22 Rõhu regulatori leidmine....
Nii elektromagnetiline kui ka gravitatsiooniline vastastikmõju ulatuvad mistahes kaugusele, kuid elektromagnetiline mõju on tunduvalt tugevam. Igapäevases elus on kõik jõud(v.a gravitatsioon)elektromagnetilise jõu tulemus. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju esineb nt. tuumafüüsikas. Tugev vastastikmõju ületab elektromagnetilist tugevuselt sadu kordi. Tugev vastastikmõju kaob juba siis, kui osakeste kaugus ületab paari aatomituuma läbimõõdu. Nõrk vastastikmõju Nõrga vastastikmõju ulatus on tugeva vastastikmõju omast 1000 korda väiksem. Nõrk vastastikmõju kutsub esile elementaarosakeste muundumisi nt. radioaktiivsust ehk tuumalagunemist.
Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu
sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja.
Ühtlast ringjoonelist kiirust iseloomustab joonkiirus. Ringjooneline liikumine toimub kellaosuti liikumise suunas. Ühtlane ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Meeldetuletuseks: Ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on kiirendus. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. Valem a=(v-vO)/t Ringjoone pikkuse valem: c=2πr ehk c=πd (sest 2r=d) seega π=c/d (π on ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe) Meeldetuletuseks: π=3,14 Ringi pindala valem: S=πr2 1 radiaan (rad) on kesknurk, mis vastab kaarele pikkusega raadius. Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk. Joonkiiruse valem: v=2πr/T Joonkiirus on suunatud mööda puutujat ning on risti raadiusega. 360O=2π*rad ==> 1 rad=360O/2π=360O/6,28=57O18I Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub raadius.
mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel hetkel olnud puu läbimõõdu osas on puu mädanikust haaratud. Tulbastatud paplid Tartus Foto L.Jürisooo KÖNDISTAMINE Tipping ehk latvamine Tartus Foto autor L.Jürisoo Köndistatud (nudilõikuse eesmärgil) hobukastanid Tartus Foto L. Jürisoo Mis lõikusmeetoditega on tegemist?
3. 0,702 1,68 0,104 0,01 0,00000770 0,00000520 1,66 1,66 =1,66 4. 0,702 1,79 0,034 0,0175 0,00000843 0,00000521 1,167 1,63 =1,696 Töö käik: 1. Mõõtsime silindri massi m ja läbimõõdu d . 2. Mõõsime kaldpinna pikkuse l väravate vahel. Arvutasime silindrite inertsmomendid teoreetilise valemi järgi: Katse 1 näide: m =0.155 r 2 = 0,00015625 0.1550.01252 lt= =0.00001211 2 l t = 0,00001211 3. Nullistasime ajamõõtja, lasime 3 korda silindri vabalt veerema ning kirjutasime üles ajamõõtja näidud. 3-st katsest võtsime arikmeetilise keskmise. 4. Inertsimoemendi I leidmiseks kasutasime valemit
Joseph von Fraunhofer (1787 1826) oli Saksamaa optik, füüsik ja astronoom. Ta mõõtis joonte lainepikkused Päikese spektris - mida nüüd kõik Fraunhoferi spektriks nimetavad. 2 Galilei pikksilm Fraunhoferi teleskoop 20. sajand tõi kaasa astrofüüsikaliste meetoditega kaasneva nõude suure valgusjõu järele. Teleskoobi läbimõõdu suurendamisel osutus odavamaks peegelteleskoop, mille objektiiviks olev peegel tuli kergem ja odavam (ainult üks optiline pind liitläätse nelja pinna asemel) ning teleskoop ise poole lühem sama fookusekaugusega refraktorist. Omaette probleemiks jäi astromeetria -- tähtede koordinaatide mõõtmine. Tähekaartide koostamisel asendusid otsesed mõõtmised fotograafiaga. Suure vaateväljaga astrokaamerate loomine sai võimalikuks pärast Schmidti süsteemi kasutuselevõttu.
Taevakehade kõrguse mõõtmine 9. Klass Kaisa Pilnik Astronoomia algusaastad · Heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria toetaja Aristarchos Samoselt oli esimene, kes püüdis kindlaks teha Päikese ja Kuu suurust ning määrata nende kaugust maast. · Arvutuste aluseks oli eeldus, et poolkuu ajal on kolmnurk Maa- Kuu-Päike täisnurkne. · Trigonomeetriat tundmata arvutas ta välja Maa kauguse Päikesest ja leidis Päikese läbimõõdu. Kui kaugel on tähed? Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü.
Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Gaaskeevituse lisamaterjali varda läbimõõdu valikul lähtutakse Normaalleek keevitatava materjali paksusest (t). Lisamaterjali varda Ø d=0,5t. Näiteks, kui t=4mm, siis d=2mm. Liiga peenike lisamaterjali varras raskendab keevitust, kuna see sulab kiiresti ja materjali tuleb ka kiiresti peale sulatada Oksüdeeriv leek
käes erinevalt. Nendega saab ka lülitada seadeid sisse ja välja. Näiteks soojus poiler. Digitaalne ehk numbriline Elektrooniline termomeeter on väga tundlik temperatuuri suhtes. Kõige madalam temperatuur mida termomeeter kannatab on -273,148 kraadi Celsiust. Kui mõõdeti looduses molekulide kiirust siis selleks oli 300 000 km/s. Esimene kraadiklaas oli leiutatud Fharenheiti poolt. Kuna Robert Reyleigh korraldas katse aineosakeste läbimõõdu määramiseks. Teame me, et aineosakesed on väga väiksed. Soojenemine on protsess, mille käigus temperatuur tõuseb. Temperatuur näitab kui palju keskonnas soojus erineb, mingist ette antust.
Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga, ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust. 3.6. Arvutan puitvarda koormuse F suurima lubatud väärtuse, kui d = 4 cm. 3.7. Tarindile lubatav suurim koormus F. Täiskilonjuutonites F < 1 kN 4. Tugevuskontroll. Arvutan varutegurid, kui F=1 kN 4.1. Puitvarda tugevusvarutegur.
toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Laine levib piki soolt jämesoole suunas. 2) Rütmiline segmentatsioon - toimub samuti ringlihaste kokkutõmbumise teel, suhteliselt kitsal piiritletud alal ja korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme kitsal alal mõnes teises kohas ja jälle liigub soolesisaldis
Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud.
meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. Juba Galilei tegi oma pikksilmaga kindlaks Päikese laikude olemasolu (ei vaadanud otse!). Need esinesid nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11-aastase perioodiga. Lisaks
läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada reduktori võlli ja reduktori korpuse korral, et tagada laagri tõrkedeta töö.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
