inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi. Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma parimale sõbrale, Veikole. Ta on väga tundeline inimene ning arvatavasti oskaks ta mulle näpunäiteid anda, kuidas peaksin oma luuletusi muutma. Kui kunagi tekiks mõte kirjutada luuletusi kellegagi koos nagu seda tegi kassetipõlvkond, valiksin oma
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas
igavesti edasi hüüan sind kuid see ei aita pea su neelab silmapiir enam sa mu pead ei paita öeldes ,,Minu päiksekiir" jookseksin veel sulle järgi tahaks veelkord näha et enda ees sa ajad härgi kuid mind kinni hoiab kett Luulekogumik ,,Päike ja lamp" ~8~ Contra luuletused teistes luulekogudes × "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) × "Emajõe kondor" Tartu NAKi koguteos (2002) × "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" juttude kogumik (2005) × "Viie pääle" luulekogu + CD (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga × "Naised on nii imelised" luuleantoloogia (2006)
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000)
· Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . · Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. -Luulekogu on dekadentlik. -Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist n .agisev trepp, hingeldavad hauad · 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev" -Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Luuletuste analüüs · Luuletus ,,Poeet" - http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-poeet-heiti-talv -Looming üldiselt: Valdavalt on luule pessimistlik ja sünge. Autor tundub olevat pettunud maailmas ja inimestes
väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.
aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
"Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Kogumikud "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstatin Päts." Tema Oskused Kui kõneled lapsega, laskud tema juurde alla peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas. See on maaustavus, mida tunnevad lapsed sääl all, See on maaustavus, mida tunnevad põlvitajad. Kasva suureks, laps, ära unusta aega,
üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja. Oma esimese luulekogumiku avaldas Edgar Allan Poe 1827. aastal anonüümselt, märkides autoriks ,,üks Bostonlane". Luulekogumik sai nimeks ,,Tamerlane and Other Poems". Peale seda keskendus ta proosale ning töötas mitmetes perioodikaväljaannetes kirjanduskriitikuna. 1833. aastal võitis mees lühinovellide konkursi ning aastal 1835 abiellus ta Baltimore'is oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. Paaril ei sündinud 11 koos oldud aasta jooksul ühtegi last. 1947. a. suri Poe naine tuberkuloosi. Poest sai inimvare ning ta langes depressiooni ning ta üritas sooritada enesetappu
elavatel rahvastel üks suurepärane ja nauditav aeg. See on aeg, mil loodus totaalselt elab. Naudime kõike seda looduslikku, mis meid ümbritseb. Seda luuletust võib võrrelda kui rahuloluga, mis seal valitseb. Luuleread tunduvad nii rahulikud ja pehmed. See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga. ,,Kõik on kokku unenägu´´, luulekogumik, kust valisin kolmanda luuletuse ,,Tõsta lipp´´, mis tekitab uhkust Eestimaa üle. Meie maa on kannatanud palju, okupeeritud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. Vaatamata kõigele sellele, ei andnud eestalsed alla säilitamaks oma riik ja rahvas. Kogu vaev ja valatud veri oli seda kõik väärt Eesti Vabariik. Selle kõige üle peame olema äärmiselt uhked, peame oma maad hoidma ning austama. See luuletus on just kõige selle kohta. Olgem uhked ning hoidkem kõrgel Eesti oma trikoloor
"Los Caprichos"(1976) · Teda on inspireerinud Francisco Goya kuulus sari "Los Caprichos". · Tema esimene ja ühtlasi ka kuulsaim näidend. Lavastati suure eduga Vanemuise teatris. Järgnevad aastad: "Üleannetu maa"(1977) suurim kogumik, kus on sees peaaegu kõik lühiproosa. "Tüdrukud taevast"(1979) Raamat räägib elust sõja ajal. "Else, Teeba prints" (1982) teda innustas saksa luuletaja Else LaskerSchüleri kannatusterohke elu. Luulekogumik "Õhtusel alleel" (1989) Üks tema parimaid luulekogumikke. Ülekaalus on jällegi romantiline luule. Leiab luuletusi ka kodumaast ja rahvast. "Iisabel"(1992) Käsitletakse mõisteid süü, kohusetunne ning andestamine. Viimane lause "Tundsin end enneolematult rikkana: nad kõik armastasid mind!" Paremad ajad on ees! Promet suri 16.veerbuar 2007 Rahul kõigega! Alati tuleb elada olevikus, mitte minevikus või tulevikus. Lilli Prometi mitmekülgsus:
Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu. Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Teda paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik "Kümme lugu", jutustused "Käkimäe kägu", "Vari", "Nõia tütar", ainus eluajal üllitatud luulekogumik "Luuletused". Liivi luule on ilmunud nt. kogumikes "Teosed", "Sinuga ja sinuta", "Ööl on üheksa poega", "Tuulehoog lõi vetesse", "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better", "Oh, elul ikka tera on". Juhan Liivi loomingut on tõlgitud arvukatesse võõrkeeltesse. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Zundertis. Gogh oli kuulus hollandi maalikunstnik. Ta sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime, mis vanem
Noodimärkideks olid neumad. Noodijooned ja silpnimetused tekkisid aga alles 11. sajandil. Üheks tähtsaimaks selle aja muusikateoreetikuks võib lugeda Guido Arezzost. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul".
Betti Alveri luulekogu „Tolm ja Tuli” analüüs Siim-Markus Post 15.12.2014 10.D klass, Audentes 1. Valisin Betti Alveri luulekogumiku, kuna see oli esimene ettejuhtuv luulekogumik ning sain selle kõrvalt toast Helary käest ning sealt luulekogumikust valisin luulekogu „Tolm ja Tuli”. Pole sellisest luuletajast enne kuulnud ja tahtsin lugeda, milliseid luuletusi tema kirjutab. Tahtsin lugeda ja kogeda tema loomingut. Tavaliselt luulet ei loe, aga kui on vaja lugeda, siis parem valin midagi selliselt autorilt, kes on mulle tundmatu. 2. Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste
aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893), jutustused Käkimäe kägu (1893), Vari (1894), Nõia tütar (1895), ainus eluajal üllitatud luulekogumik Luuletused (1909). Liivi luule on ilmunud nt kogumikes "Teosed" (1954), "Sinuga ja sinuta" (1989), "Ööl on üheksa poega" (1996), "Tuulehoog lõi vetesse" (2007), "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better" (2007), "Oh, elul ikka tera on" (2010). Juhan Liivi loomingut on tõlgitud arvukatesse võõrkeeltesse. Taas üldsuse ette 20. sajandi algul ilmus Juhan Liiv taas üldsuse ette, liikudes laiemalt ringi ning avaldades ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure
põlgkõblas. Armastas mängida riimiga, kasutades nii täpset, kui ebatäpset riimi, luues riimimänge ja jadasid. Kasutab palju vastandusi, nt. Tõde ja vale,tekkiv ja kaduv, indiviid ja ühiskond, püsiv ja muutuv "Väike luuleraamat" Teemad: mõtisklemine elu üle ( Autoportree, Ootesaalis) Märksõnad: surm, ulm (ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Luule on vabas värsis, ei ole kammitsetud eelnevate traditsioonidega. Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult hilisemate ja viimse poole. Kuna ,,Väikese luuleraamatu" eesmärk on kokku koguda vaid varem ilmunud tekste, on valik tehtud kahe eelmise luulekogu põhjal ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ja ,,Luule". Luulekogu väikese formaadi tõttu on osade värsiridade trükipilt originaalist erinev. "Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama
Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn
• "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003)
noodijoon (määras FA noodi, oli punane) 11. saj jõuti 4 noodijooneni (värvilised). Guido Arrezzost 12. saj neumadele ilmusid kandilised noodipead 13. saj esineb juba 5-jooneline noodijoonestik Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes Müsteerium piiblianeline etendus, kus kõnelised osad vahelduvad lauludega Keskaegne ilmalik laul Goljaarid ehk vagandid olid rändavad üliõpilased. Nende tuntuid luulekogumik on "Carmina Burana", mis koondab armu- ja joogilaule, mis parodeerivad tolleaegseid kiriklikke hümne. Samanimelise vokaal-instrumenaalse suurteose on loonud 20.sajandi helilooja Carl Orff. Kangelaslaulud on pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid
· "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI VIINAKATK HEADUSELE VÕIDETUD MAAILM Kes surnuks ei joonud, Sõnad on mõistuse lapsed. See tõstis mässu, Käänded ja pöörded ja liited on Kes mässama hakkas, Nende nõket jäsemed,
· "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas,
troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head
ametilt kirjanik, neil sündis ühislaps väike Emily ja ta suri 10 a, tal oli 2 õde Mary ja Emily ja vend Henry. Isa oli arst. Õde surid tulekahjus. 1876 a sureb isa ja perel tuleb masu, ja tuleb aitama henry ja tema ka sureb aasta hiljem ja jälle tuleb masu. Õpingud- õppinud Dublini Tristy kolledzis ta oli väga tark, edasi läks oxfordi magdaleeni kolledzisse. Kolib elama londonisse ja kolib kokku Frank Milesiga ja ta on portretist. 1881 ilmub esimene luulekogumik ja pealkiri poeemid. 1884 abiellub ta Constance Lloydiga 1885 sünnib poeg Cyril 1886 sünnib poeg Vyvyan. Ta läheb ajakirja tööle Woman's World. Ta hakkas kirjutama munjasjutte oma poegadele ja andis välja raamtu Õnnelik Prints 1888. 1890 novell Dorian Grey portree aasta hiljem ilmub raamat. 1892 näidend Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks
Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5
Sangar János ilmus eesti keelsena 1973 Siim Mihkel Palits Adam Mickiewicz A. Mickiewicz oli Poola kirjanik, poeet tõlkija ja professor. Teda loetakse Poola parimaks poeetiks. Teda võrreldakse nii Byroni kui ka Goethega Ta suri 26.november 1855 56.aastaselt Tema isa oli advokaat. Loomingud Ode to Youth oli Adam.M üks esimesi teoseid. Grayna oli kirjutatud 1822 aasta suvel. The Crimean Sonnets on luulekogumik kus on 18 sonneti Konrad Wallenrod on 1828. aasta jutustav luuletus Pan Tadeuszi loetakse Poola rahvuslikuks eeposeks. Siim Mihkel Palits Heinrich Heine H.Heine algselt sündinud Harry Heinena oli Saksamaa kuulsaim poeet. Ta sündis juudi perekonda Düsseldorfis. Tema isa oli kaupmees. Pärast tema isa firma läbikukkumist saadeti ta Hamburgi, et ta ära õpiks. Heine lahkus Saksamaalt ja läks Pariisi 1831. Loomingud
Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond").Üksinduse peletamiseks kulutas Karl puhkused reisimisele. Reisimine oli Ristikivile kui väljapääs ängistusest, depressioonist ja üksindusest ning rutiinsest ametnikutööst. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977. aastal oma korteris insulti, ta maeti Rootsi Stockholmi Metsakalmistule. 2 Looming Lasteraamatud:
runnel on peenem kui peep tokolopopulos 3 kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi aga minu ōpetaja oma unenäo on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud: ANARHIA ehk Mōni Hansen Ees Vōi Taga Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides
Seevastu oli aga kõige keerulisem tegelaste iseloomustus, sest neid oli raamatus vähe ning täpseid kirjeldusi polnud kirja pandud. Ülevaate tegemisele ei kulunud palju aega, pigem vastupidi. Töö valmis kiirelt ning ilma suuremate raskusteta. Autor EEVA PARK Luuletaja ja prosaist Eeva Park sündis kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Numme perre 1950. aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid, aga tema esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik. Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine",
· "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) 10 · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 11 Luuletuse analüüs Mina tahan Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu, Ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu ja nõnda väga õnnelik kuis üldse jaksab olla,
· "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE" Autor: Hando Runnel Illustratsioonid: Jüri Arrak Kujundus: Lembit Küüts See teos on ennekõike mõeldud lastele. Luuletuste teemad tulevad loodusest, kus tegelasteks on linnud, kassid, koerad, kärbsed, mesilased, kalad, lapsed. Kuigi Runnel on juba tükk aega
Gregoriuse koraali laiendustest kujunenud piibliteemalised dialoogid, mis olid poeetilised ja mida lauldi ettekandes. müsteerium piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Keskaegne ilmalik laul 1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust? See oli pikka aega suuline traditsioon. Ilmalikke laule hakati kirja panama alles 13. sajand. 2. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nimeta nende tuntuim luulekogumik ja iseloomusta seda. kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud. Pikad eepilised poeemid müütilistest kangelastest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist. rüütlilaul sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud.
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule)
õige eestlane olla. Ristikivi luulekogus ongi see valu, mida meie maa on pidanud endas kandma. Samas on motiivina kasutatud ka kauguseigatsust. Vaevalt on kauguse all mõeldud mõnda eksootilist piirkonda. Pigem kaugemat tulevikku, mis oleks helge ja vaba. Ometi tundub vabadus kauge ja eksootilisena. "Inimese teekonda" on autor pannud väga palju ennast. Ka ta ise oli pagulane, kelle hing ihkas koju tagasi. Ristikivi ise ongi see inimene, kelle teekonda luulekogumik kirjeldab. Stanislaw Lem "Solaris" "Solaris" erineb teistest loetud teostest kõige rohkem zanri poolest. Tegu on ainsa ulmeteosega kohustusliku lugemisvara nimekirjas. Kui teosesse sisse minna, saab aru, et tegemist polegi niivõrd ulmega, kui päris eluga. Inimesed püüavad võõra planeediga kontakti saada. Tegelik sündmustik toimub hoopis inimlikkuse tasandil. Solarisel saavad fantaasiad ja mõtted füüsilise kuju. Seetõttu peab peategelane
süstematiseeritav, sest haarab kogu lapse elu. Loodusluule on impulsse saanud kõigist aastaaegadest, eriti aga talvest (,,Pika kelgu laulud" ja ,,Nääripähklid"). Erakordselt sugestiivne on autobiograafiline lühipoeem ,,Turteltulemine", milles kujutatakse noore naise ja ema mälestuslikku tagasipöördumist oma lapsepõlve, silla rajamist erinevate generatsioonide ja ajastute vahel. (Krusten, 1995) 2.3.4 ,,Ühel viivul vikervalgel" (1999) Luulekogumik ,,Ühel viivul vikervalgel" koosneb tervelt 22 alajaotusest, millel on omaette pealkirjad. Osa neist on tervenisti võetud varasematest luulekogudest, teisi on pisut muudetud, mõnda lisatud ja mõnda välja jäetud. Ammutuntule on juurde tulnud ka uusi luuletusi, mis polegi varem raamatukaante vahel olnud (,,Ema laul", ,,Seitse sünnipäeva", ,,Kosmilised mured", ,,Piiripääsud"). Luuletaja on muidugi ikka sama kes ennegi- suur sõnataidur,
sajandil aluse tänapäevasele noodikirjale. 3)Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli
Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt. Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused. Varalisi õigusi saab lahutada, isisklikke ei saa. EESTI VABARIIGIS SAAB AUTORIKS OLLA AINULT FÜÜSILINE ISIK! Autorsus: 1) Ühisautorsus kui teos moodustab jagamatu terviku. 2) Kaasautorsus kui saab jagada teost. Luulekogumik nt ja 5 autorit. Töökohustuste korras loodud teosed kui otsesed tööülesanded ja selle käigus loodud, siis kuulub tööandjale. Kui pole ostseseid, siis kuulub töötajale. Autoriõiguse ja omandiõiguse erisused: 1) Autoriõigus on territoriaalne kui Eesti on ühinenud WIPOga, siis kehtib 183 riigis. 2) Autoriõigus on tähtajaline kui autor ära suleb, siis 70. aastat peale surma saavad kõik kasutada, aga oma nime ei saa panna.
"Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik 26 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11
väidete kordamisega. Põhistrateegia „Osta meie toodet!“. Edukad reklaamid olid kogu aeg nähtaval ja tulid kogu aeg meelde, võisteldes tarbija pärast. Oli ka mittelingvistilisi reklaame. Võeti kasutusele modellid, ükskõik kas joonistatud või päris, kes demonstreerisid reklaamil toote kasutamist. Reklaamid tungisid ka kirjandusse: tootest tehti luuletusi, näiteks Ivory seebi kohta anti välja lausa luulekogumik. Lingvistilised tunnused: Lööv riim või loosung Valitakse tootele nimi, mis tekitab positiivseid assotsiatsioone Kasutatakse korduvaid väiteid, mis tekitavad täpseid seoseid Kasutatakse ähmaseid võrdlusi Toetutakse teaduslikule või tehnilisele diskursusele Trumbid: uudsus, levik, hind. Toode peab olema parim, et see müüks, viitsimata isegi pseudoargumente välja mõelda
Selline looming ei sobinud kokku nooreestilike vormiprintsiipidega. Enno luule temaatika suures osas patriarhaalne, palju kodu- ja loodusmotiive, mis ei viita modernsele maailmale. Ometi on Enno vanamoelisus ja vastandumine nooreestilikule kunstikäsitlusele paljuski näiline, seosed omaaegsete uuendustega seevastu selged. Esimesena mõistis Enno uuendajarolli Henrik Visnapuu 1921. aastal, üldise tunnustuse osaliseks sai Enno alles pärast surma. 1937. aastal ilmus postuumselt mahukas luulekogumik "Valitud värsid". Kuigi Noor-Eesti ei tunnistanud Ennot omaks, kuulus ta ometigi sinna nii sisult kui moodsama vormi poolest. Sissepööratud tundelise loomuga, loojatemperamendilt ja maailmavaatelt Suitsust ja Tuglasest erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud
Tema eluaeg oli pikk, 83. aastat, ajaga on vaja kaasas käia. Oli uutele mõtetele vastuvõtlik, kuid ka võitles nende vastu (nt nimetas romantikuid hulludeks). Tema kirjanduslik pärand ei ole ühte väravasse kogu aeg. Varasem luule. Voltaire'i innuka kummardajana oli tema varasem luule traditsiooniline, puudub pietistlik pool, oli ilmalik inimene. Luule meenutab rokokood. Hilisemad draamateosed tuletavad samuti Euroopa eeskujusid meelde. Kirjandusse tuleb 1769. aastal, esimene teos on luulekogumik ,,Leipzigi laulud". Järgneb tormi ja tungi periood (alates aastast 1770). Tuntavad Herderi mõjutused ennekõike tegevusvaldkondade mõistes, tegeleb rahvuskultuuriga, mitu artiklit. 8.12.2011 Goethe räägib pigem kunstist, kui kirjandusest Weimaris. Ta roll kultuuris on olnud üsna ulatuslik.Kogu tema looming iseloomusta Euroopa teatavat mõtet sellel ajal.Pannakse tähele romantilisi jooni(70ndad), aga hiljem nendest taandub. Ta on mahukas luuletaja. Leitzigi laulud.
Hamid Gulõm Sündis 1919 Taskendis õpetaja perekonnas. Õppis töölisfakulteedis. Taskendi Polütehnilises instituudis ning kõrgematel kirjanduskursustel Moskvas. Kõrgkoolis õppides töötas ajalehtede ja ajakirjade toimetustes. Suure Isemaasõja ajal oli Usbeki Raadio diktor ja vanem toimetaja. Kirjandusse astus luuletajana. Esimene luuletus avaldati 1936. 1930ndate lõpul paistab silma andeka luuletaja ja publitsistina. 1938 ilmunud luulekogumik kannab pealkirja ,,Luuletaja õnnelik noorus"Suure Isemaasõja ajal ilmuvad kogud ,,Ma maksan kätte", ,,Mu laulud", ,,Võiduteedel", ,,Mälestussammas", ,,Saluut", ,,Kodumaa laulud", sõjajärgsel ajal ilmuvad kogud ,,Sõpruslilled", ,,Mandrid ei maga", ,,Igatsus", ,,Tulbi järv". On tõlkinud usbeki keelde Puskinit, Lermotovi, Majakovskit, aga ka mitu poeemi Firousi ,,Sahname'st". Proosat hakkas kirjutama 1940ndate lõpul. Kirjutanud kaks reisikirja, Kuubast ja Alzeeriast
Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks". Kirjutas vähe lasteluulet. Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest". Esikkogu ,, Tolm ja tuli" 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: ,,Kaks saarlast", ,,Tulipunane vihmavari", ,,Helde andja", ,,Halvad naised", ,,Elul on väikene hingemaa". Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse
annaabi.ee 
