Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühike mitmuse osastav". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osastav, mitm, vokaal, keskvõrde, kass, ämm, keskvõrre, kareda, kalli, halvem, halvim, ülivõrret, diftong, loll, osastavaOMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem)
aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles.
taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla võlgu sIs silla sildu EI seina seinu
aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi. A ja B tüvi käänd ja pöördsõnadel 1. Sõnastikuvorm: nimetav kääne; mategevusnimi. 2. Atüvi: omastav kääne; oleviku tüvi, mina teen. 3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. Vokaalivaheldus, milliseid sõnavorme moodustatakse, seaduspärasused. Vokaalivaheldus puudutab tüvevokaali. Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna Atüvi. Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Mitmuse osastava moodustamine.
Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb
mitm.os. ohtlikke ohtlikuid toorikuid *toorik-tüüpi kriitilised sõnad Tuleb meelde jätta! püknik:püknikut:püknikuid , elektrik: elektrikut:elektrikuid, stoik:stoikut:stoikuid, paranoik:paranoikut:paranoikuid: taldrik:taldrikut:talrikuid *kontsert-tüüpi õige väär õige nim kontsert toorik om kontserdi tooriku os kontserti kontserdit toorikut mitm.om. kontsertide kontsertite toorikute mitm.os. kontserte kontserteid toorikuid *da-lõpuliste om-sõnade käänamine *-da liitub vaid neile omadussõnadele, mille lõpus on -e! Keskvõrdes lihtsalt -m! (nadim poiss, nürim nuga jne) (nadi,nudi,lödi,nüri,kribu,vilu,niru,loru,mõru,näru,südi,tragi - ei tule -da lõppu!) 7.Ainsuse nim.,os. ja mitmuse om.,os. moodustamine. *Mitm. os. 1.-id 2.-sid 3.vokaal 1.-id liidetakse A-tüvele (nt
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)). Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana (nt: AIDS ~aids, UFO ~ ufo). 6. Omadussõna võrdlusastmed Algvõrre väljendab omadust; tunnus puudub (nt: tõsine) Keskvõrre kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui kellelgi/millelgi teisel (nt: tõsisem). Tunnuseks on alati m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele (nt: nim-tõsine; om-tõsise; tõsise+m=tõsisem). Kui algvõrde omastav lõpeb a- või u-ga, muutub see keskvõrdes sageli e-ks. Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral
Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid
ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem kurb: kurvem pisike: pisem ! Mõnedel algvõrde omastavas a- ja u-ga lõppevatel tüvedel teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem paksu: paksem järsu: järsem ara: arem ränga: rängem ÜLIVÕRRE Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: 1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre
Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d. de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te,
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral.
Lühike mitmuse osastav Lühike mitmuse osastav moodustatakse vokaalivahelduse teel, näiteks Kala kalu, koera koeri, lauda laudu Kõigepealt on vaja teada sõna tüvevokaali. Tüvevokaal on see vokaal, millega lõpeb ainsuse omastav (kelle? mille?), näiteks kalA, koerA, lauA, kassI, laulU Selle kohta, kuidas tüvevokaal mitmuse osastavas muutub, on oma reeglid, mis on kokku võetud järgmise lausega: tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb Seda lauset tuleb kasutada nii: kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE):kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige luiki
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?)
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad
1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem
5) Võõrsõnade poolitamisel võib arvestada nende liigendumist lähteosisteks : des- infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed
ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline
mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st);
SILP Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks. Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1
kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele (merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles.Läänemeresoome keeled jagunevad vastavalt õ esinemisele kahte rühma: lõunarühma keeled ja põhjarühma keeled. Lõunarühma kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel, neis esineb õ. Põhjarühma keeltes õ-d pole. 5
Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine ainsuse osastava käände järgi: TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid:
* veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). 4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal
Aglutinatsioon vormi moodustamise viis, kus sõna tüvele liidetakse tunnuseid ja lõppe. Jooksma aglutinatsioon 1. Aglutinatsioon raamatu/te/le 2. tüvevaheldused mäeke, mäkke [mägi] 3. analüütiline vormimoodustamine kui grammatilist tähendust antakse edasi abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige rohkem] Atüvi = Mida teen? , ainsuse omastav Btüvi = Mida teha? , ainsuse osastav Astmevaheldus tüvevaheldus, kus üks sõnatüvi on tugevas astmes ja teine nõrgas astmes. Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi. Kui sõna esimeses silbis on ,,a, õ, i" või täishääliku ühendid ,,ei ja äi" siis mitmuse osastav on ulõpuline.
sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele?
Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi
Siin on veel palju agasid / kuisid. Niisugused degrammatiseerumise juhtumeid esineb keeltes harva. Sagedamini seisneb leksikaliseerumine mingi morfosüntaktilise konstruktsiooni uueks sisuliseks tervikuks muutumises. Nt meelespea < meeles pea! Harilikult ei annaks leksikalisatsiooni “pööramine” grammatisatsiooniprotsessi kirjeldust. Uuemates käsitlustes ei peeta grammatiseerumist ja leksikaliseerumist vastandnähtusteks. 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? U 1000 AD. Tekkis osalise regressiivse kaugassimilatsiooni kaudu e ja o asemele, et muuta esisilbi vokaal häälduselt lähedasemaks järgsilbi vokaaliga. 5. Kuidas on tekkinud eesti keele vältevaheldus? Ainult eesti keeles, teistes läänemeresoome keeltes puudub. Puudub ka kirde- eesti rannikumurdes. Tõenäoliselt on see vaheldus välja kujunenud seoses sise- ja lõpukaoga alles eelneva aastatuhande esimesel poolel. Seepärast nimetatakse
Baarmen, baarmenit, baarmenite, omas :omakse, omast, omaksesse; omaste, baarmeneid omakseid, omastesse ja omakseisse ; hrl Rabarber, rabarberi või rabarbri mitm> lähedane sugulane . Lahkunu Peatne, peatse omaksed Kompleksne, kompleksse, kompleksset, kompleksses, komplekssed Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse Religioosne, religioosse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, Standardne, standardse mitmuse omastav aldiste ja mitmuse Taevaveerele ilmus päike osastav alteid. Oru veerudel Artikli kolmandas veerus Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte Väljaspool Eesti vesi ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on Teab häid kalavesi õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja
käändkond, I ja II pöördkond) ning astmevahelduslikeks sõnadeks (VI ja VII käändkond, III ja IV pöördkond). Tüve laadi- või vältevahelduslikke on oluline tunnus tüüpide ja alltüüpide piiristamisel. -tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus; Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemist vormistikus arvestatakse astmevahelduslike sõnade jagamisel VI ja VII käänd konna ning III ja IV pöördkonna vahel. VI käändkonnas on noomenid, mille nimetav ja osastav kääne on tugevas, omastav nõrgas astmes. VII käändkonna noomenitel on nõrgaastmeline nimetav ja osastav ning tugevaastmeline omastav. III pöördkonnas on verbid, mille da-infinitiiv on tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes; IV pöördkonnas on nõrgas astmes da-infinitiiv, tugevas preesens. Mõnel juhul on tüübi kirjeldamisel ja määramisel otstarbekas arvesse võtta tüvevahelduse tüüpi: väljapoole astmevahelduse piire jäävaid tüve
Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus · Rindlause: võrdsed alused- rindlauses on mõlemad laused täpselt ühesugused nii et nende vahele saaks punkti panna Kass joob piima ja koer sööb konti · Põimlause: üks lause allub teisele ja üks lause on pealause teine kõrvallause Mari kirjuta kirjandit, sest see peab homseks valmis olema
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus
Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted. 2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud. Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda GV- geninaadivaheldus ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss. Nt: marsi marssi sõbra sõpra VV puhul tugev tüvi on 3
vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, Helilised Helitud (h ja s) ü. L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. (C täishäälik ehk vokaal, V- konsonant ehk kaashäälik) Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s Võõrtähed- f,s,c,q,w,x,y,x,z Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi,
annaabi.ee 
