võrra nii, et vesiloodi telg oleks paralleelne eelmise vesiloodi asendiga. Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud. Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile, mille koordinaate teadsime, nii, et pikksilma sees olev niitristik ja punkti märgistus ühtiksid, kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja horisontaalringi lugemi tahhümeetri ekraanilt saadud tabelisse.
Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, 0 cm, 0,5 cm ja 1 cm peal. Kõik tulemused kandsime tabelisse. Tulemuseks saime mõningate hälvetega lineaarse tulemuse.
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'
info numbriline esitus ekraanil. Töö eesmärk Tutvumine digitaalostsillograafi tööga ning kasutamisvõimalustega. Töövahendid Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks oli 5 V, diskreetimisintervalliks t = 0,01 s. Diskreetimisintervalli suurendamine 2 korda muudab aja lugemi vähem täpsemaks, st t = 0,02 s. Diskreetimisintervalli vähendamine 2 korda muudab aja lugemi täpsemaks, st t = 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V
Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......... ± ..........
+ või - märgiga). Pikkus La on indikaatori seademõõde. 2.Paigaldada indikaatori mõõtevarva külge kellindikaator. Mõõta silinder kellindikaatoriga kolmes tasapinnas kahes ristsihis vastavuses töökoha abijuhendi kirjeldusele ja mõõteskeemile. Mõõtmise käigus mõõdab kellindikaator silindri läbimõõdu ja eelnevalt arvutatud seademõõdu erinevust, mille lugemid kirjutatakse mõõtetulemuste Tabelisse 2. Arvutage keskmine hälve H saadud 6 lugemi alusel ja ovaalsused mõõtetasapindades. 3.Arvutada silindri tegelik läbimõõt Lt = La + H vastavalt hälbe märgile. 4.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 5.Järelduste osas analüüsida Tabel 2 mõõtetulemusi ja kirjeldada silindri sisepinna kujudefekte (koonilisust, nõgusust ja kumerust) nende olemasolu korral. 6.Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste ülevaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht
kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5
Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse
1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus
1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus
1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a n
1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus
kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse.
nüüd mõõtetäpp ühte valitud punkti, nn alguspunkti. Enne ümbervedamist võetakse planimeetri mõõtemehhanismilt lugem, tähistame selle u1. Nüüd veame mõõtetäppi mööda kontuuri ühe tiiru ja peatume samas punktis, kus alustasimegi. Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga. Kontuuri pindala saamiseks tuleb mõõteratta veeremisteekond korrutada planimeetri jaotise väärtusega p (planimeetri lugemi viimase koha ühikule vastav pindala). 4.2. Millised on töövahendid? planimeeter, digitaalplanimeeter 4.3. Kuidas toimub planimeetri jaotise väärtuse määramine?
pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse.
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE)
Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel
4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95. Mõõtmised kruvikuga
Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1-h2 1. 2. 3. 4. 5. _ = ………. ……… Järeldus Arvutuste tulemused: = , usutavusega 0,95 Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1,40
!" # $$%% & '() &*)+,,- $$ . $$1 2 /$$0 0 101 2 ' + 0 1 1 /1 R R R R l l E K Katseandmete tabelid Takistuse määramine Wheatstone'i silla abil. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... RX RX 2 Nr. lAC lCB R2 RX RX RX ...
1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325
t gaasi temperatuur *C R universaalne gaasikonstant T absoluutne temperatuur (*K) moolmass (õhu jaoks Voltmeetri kalibreerimine Katse nr Galvanomeetri U1(V) U2(V) (V) jaotised kasvades kahanedes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Ue etalon voltmeetri absoluutne viga U1 kaliibritava galvanomeetri lugemi viga ( võetakse pool jaotise väärtusest) UV variatsioon, leiame tabelist Vooluallika kasutegur Katse I(mA) U(V) N1(mW) (%) -U(V) r() R() R/r nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eritakistus Traadi diameetri mõõtmine Katse nr d1(mm) d2(mm) 1 2 3 4 5 Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
termoemj Tegelik Temperatuur tk1 Temperatuur t1 termoemj E=E Temperatuur t Lugemi nr. Parand Emv=E0-E1, mV E1=E'1+E1 tegelik =t-t1, ºC
Keskmine: 0,01 3. Leiti saadud voltmeetri põhiviga U 1 I = I e +I 1 + I v 2 kus: eI - etalonampermeetri absoluutne viga I1 - kalibreeritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest, Iv - variatsioon, leitakse tabelist I = 0,11mA 4. Arvutati taandatud viga. I = I = 0,011 5. Koostatud voltmeetri täpsusklass on 1.1% 5. Järeldus.
1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2. sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. .h1 .h2 .h1-h2 1 2 3 4 5 _ = .......... ± ......... Arvutused ja veaarvutused 5 1 = i =1 = n (1 - ) 2 = (2 - ) 2 = (3 - ) 2 = (4 - ) 2 = (5 - ) 2 =
50 kraadi kaupa. Iga mõõtmise käigus panime kirja üheaegselt vastavad potensiomeetri näidud. Kasutades juhendis olevaid gradueerimistabeleid ning arvestades termopaaride vabade otste temperatuuri, leidsime vastavalt termopaari temperatuurid erineva kuumutusstaadiumi korral. Taadeld Kontrol av Termop ltermop termop aaride aar (gr. aar külmliid S) (gr.k) e Absol. viga Lugemi E´, E=E´+E, E´, E=E1´+E1, E, nr. mV mV t, °C mV mV t1, °C tk1, °C mV E1,mV =t-t1(ºC) 1 0,095 0,223 38 0,644 1,543 38,5 22,4 0,128 0,899 -0,5 2 0,242 0,371 61 1,580 2,478 61 22,7 0,129 0,898 0 3 0,395 0,525 83 2,503 3,413 83 22,8 0,130 0,910 0
6 6,07 6,06 0,01 7 7,07 7,04 0,03 8 8,07 8,04 0,003 9 9,03 9,07 0,04 10 10,07 10,07 0 0,022(V) 6.Leidke saadud voltmeetri phiviga U. Phiviga (V) U=0,01V+0,05V+1/2·0,022=0,071V kus: - etalon voltmeetri abs. viga. = 0,05V - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vetakse pool jaotise väärtusest). - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = ==0,0071 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = ·100 % Täpsusklass=0,0071·100%=0,71% Kokkuvõte Kuna täpsusklass voltmeetril tuli väiksem kui 1%, siis võime väita,et voltmeeter on piisavalt täpne ,et mõõta pingel 10V.
(allkiri) Töö iseloomustus Tutvumine digitaalostsillograafiga C98 ning selle võimalustega nagu näiteks tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus ja info numbriline esitus ekraanil. Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz
Punktide kõrgused on arvutasin põhimõttel: H2=HA+h, kus h kõrguskasv kahe punkti vahel; h = tagasivaade edasivaade = punkti A lati lugem punkti (2, 3, ....12) lati lugem. Arvutan punktide kõrgused meetrites. Näiteks punkti 2 puhul h = 1126 1280 = -154 (mm)= -0,154 (m); H2= 63,994 + (-0,154)=63,84 (m). Arvutan nii ka kõik teised punktid, sealhulgas ka eelnevalt antud puntide 3, 6, 8, 9, ja 11 väärtused meetrites. PUNKT LATI LUGEMI VÄÄRTUS MEETRITES 2 63,84 4 62,96 5 63,58 7 63,74 10 63,14 12 63,59 3 63,45 6 63,7
sisestamise järel oodatakse 10 minutit, et ahi saavutaks etteantud temperatuuri ja näidud stabiliseeruks. Seejärel pannakse kirja üheaegselt kahe voltmeetri näidud (poole minuti jooksul võib volmeetrinäit muutuda kuni 0,006mV) tabelisse( Tabel 1). Seejärel tehakse arvutused gradueerimistabeliga. Arvutatakse termopaaride absoluutne viga ning koostatakse graafikud. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Lugemi nr Võrdlustermopaar Kalibreeritav Termopaari Absoluutne viga (gr S) termopaar külmliide (gr K)
Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni.
6. Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde
(põhimõte selles, et kas pmst trükiplaat läheb selle nõela alt läbi või ei.) 16. TEMPERATUURI MÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMINE Temperatuuri mõõtevahendite kalibreerimine Kalibreerimisel võrreldakse kalibreeritava termomeetri näitu etalontermomeetriga stabiilses temperatuurikeskkonnas (termostaadis, õlivannis, krüostaadis). Määramatuse komponentideks on: etaloni määramatus, lugemi võtmise määramatus, termostaadi temperatuuri stabiilsus/homogeensus (väärtuse saab leida gradiendi abil), termomeetri asetsemine temperatuuri tekitavas keskkonnas, temperatuuri õlekandumine keskkonnast etalontermomeetrile ja kalibreeritavale termomeetrile. 17. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISSIRGE JA KÕVER Kalibreerimiskõver calibration curve ON näidu ja sellele vastava mõõtesuuruse väärtuse vahelise seose väljendus.
9. 90 9,009 8,984 0,025 10. 100 10,030 10,030 0 Uv= 0,029/ 9= 0,0032 6.Leidsin saadud voltmeetri põhivea U. Põhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) Kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga. Ue= 0,01 V U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse U1= 0,05 V => (10V/ 100)/2=0,05 (V) pool jaotise väärtusest). Uv= 0,0032 V Uv - variatsioon,leidsin tabelist. U= 0,01+0,05+1/2* 0,0032= 0,060 (V) 7.Arvutasin taandatud vea. = U/U= 0,060/10= 0,0060 (V) 8.Arvutasin täpsusklassi. Täpsusklass = ·100 % = 0,0060*100%= 0,6% Kuna voltmeetri täpsusklass tuli alla 1%, siis on voltmeeter piisavalt täpne ja tohib
Seada trummel nulli. Kinnitada käristi mutter jälgides nullasendit. Avada pidur. Asetada kruvik uuesti seademõõtu ja kontrollida 3 korda nullasendit. Kui seadeviga on alla poole trumli jaotusest, siis võib hakata mõõtma. Kõigepealt mõõta esimese augu sügavus nihikuga. Vastavalt saadud mõõtmele valida sobiv vahetusotsak ja seada see kruvikusse. Mõõta ava sügavust kolm korda ja kanda tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel tuleb kruviku näidule liita vahetusotsaku pikkus. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 25, 25 50, 50 75 ja 75 100 mm. Samuti mõõta ülejäänud 4 ava. Pärast mõõtmisi õlitada kergelt mõõtepindu, panna mõõteriist karpi ja korrastada töökoht. 5.Järeldus Nihikuga mõõtmine on kiirem ning mugavam, kuid täpsus on 0,1mm. Sügavuskruvik on palju täpsem (0,01mm), kuid temaga mõõtmine on palju aeganõudvam.
9. 90 9,297 9,224 0,073 10. 100 10,158 10,158 0 Uv = 0,0403V 6. Leidke saadud voltmeetri põhiviga U . U = Ue + U1 + ½ Uv kus: Ue - etalon voltmeetri absoluutne viga. U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest ) Uv - variatsioon, leiame tabelist. U = 0,01 + 0,05 + ( ½ × 0,0403) = 0,08 V 7. Arvutage taandatud viga. U 0,08 = = = 0,008 U 10 8. Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = × 100% Täpsusklass = 0,008 × 100% = 0,8% 5. Otsus.
80 7,72 7,72 0 9. 90 8,68 8,68 0 10. 100 9,65 9,66 0,001 U V =0,0066 5. Leiame saadud voltmeetri põhiviga U. Põhiviga U = Ue + U 1 + 1/2 Uv (V) kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga. U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse pool jaotise väärtusest). Uv - variatsiooni leiame tabelist. Ue = 0,01 V U 1 = 0,05 V U = 9,655 V U= 0,01+0,05+1/2* 0,0066 = 0,0633 V 6. Arvutame taandatud viga. U = U 0,0633 = =6,5610-3 9,655 7. Arvutame kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = ·100 %= 0,7% Järeldus: Kaliibritava voltmeetri täpsusklassi arvutamisel saime sellist arvu- 0,7%, mis tähendab et antud
8. 40 8,09 8,05 0,04 9. 45 9,05 9,01 0,04 10. 50 10,10 1,10 0 Mõõtetulemused kandsime tabelisse. 6.Leidke saadud voltmeetri pohiviga DU. Pohiviga DU = DUe + DU1 + 1/2 DUv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495 kus: DUe - etalon voltmeetri abs. viga. DU1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(voetakse pool jaotise väärtusest). DUv - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = = 0,01495 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = d·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5% Kuna ampermeetri täpsusklass on üle 1% siis järelikult ampermeeter ei ole piisavalt täpne ja tohib kasutada voolumõõtmiseks kui indikaator mõõteriistana. Mõõtmise tulemused kandsime tabelisse.
Termopaari külmiide (gr S) termopaar (gr K) viga ΔEmV=E0-E1 E1=E'1+ΔE1 Lugemi nr Parand Lugem E'1 Lugem E' E=E'+ΔE temp. tk1 temp. t1 temp. t
Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav Termopaaride külmliide Absoluutne viga S) termopaar(gr K) Parand Tegelik termoemj E=E'+E Lugemi nr Tegelik termoemj gr S gr K Temperatuur tk1
8 40 8,142 8,145 0,003 9 45 9,128 9,130 0,002 10 50 10,132 10,132 0 Keskmine: Iv 0,047 Ampermeetri põhiviga: I = Ie + I1 + Iv kus: Ie - etalonampermeetri absoluutne viga. I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (voetakse pool jaotise väärtusest). Iv - variatsioon,leiame tabelist. Ie= 0,01A I1= 0,1mA I = Ie + I1 + Iv = 0,01+0,1+0,047/2= 0,134mA Taandatud viga: = = = 0,0134 Täpsusklass: ·100%= 0,0134·100%= 1,34% Töö järeldus: Kuna tulemus tuli suurem kui 1 on ampermeeter ebatäpne ning seda saab kasutada kui indikaator riista.
8. 80 8,146 8,143 0,003 9. 90 8,960 9,174 -0,214 10. 100 10,053 10,053 0 f) Leidsime saadud voltmeetri põhivea U U=Ue+U1+1/2Uv Uv=0,085 (V) variatsioon, leiame tabelist Ue=0,01 (V) etalom voltmeetri absoluutne viga U1=0,1/2=0,05 (V) kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest) U=0,01+0,05+1/2*0,085= 0,1025 (V) g) Arvutame taandatud vea =U/U=0,1025/10=0,01025 h) Arvutame täpsusklassi. Täpsusklass= *100% Meie täpsusklass =0,01*100%=1% i) Järeldus: kuna täpsusklass on 1%, siis voltmeeter on täpne ja tohib kasutada mõõtmisel pinge kuni 10V.
8. 40 8,09 8,05 0,04 9. 45 9,05 9,01 0,04 10. 50 10,10 1,10 0 Mõõtetulemused kandsime tabelisse. 6.Leidsime saadud ampermeetri põhivea I. Pohiviga I = Ie + I1 + 1/2 Iv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495 kus: Ie - etalonampermeetri absoluutne viga. I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (voetakse pool jaotise väärtusest). I v - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = = 0,01495 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = d ·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5% Järeldus : Kuna ampermeetri täpsusklass on üle 1% siis järelikult ampermeeter ei ole piisavalt täpne ja tohib kasutada voolumõõtmiseks kui indikaator mõõteriistana.
8. 80 8,146 8,143 0,003 9. 90 8,960 9,174 -0,214 10. 100 10,053 10,053 0 f) Leidsime saadud voltmeetri põhivea ∆U ∆U=∆Ue+∆U1+1/2∆Uv ∆Uv=0,085 (V) – variatsioon, leiame tabelist ∆Ue=0,01 (V) – etalom voltmeetri absoluutne viga ∆U1=0,1/2=0,05 (V) – kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest) ∆U=0,01+0,05+1/2*0,085= 0,1025 (V) g) Arvutame taandatud vea δ=∆U/U=0,1025/10=0,01025 h) Arvutame täpsusklassi. Täpsusklass= δ*100% Meie täpsusklass δ=0,01*100%=1% i) Järeldus: kuna täpsusklass on 1%, siis voltmeeter on täpne ja tohib kasutada mõõtmisel pinge kuni 10V.
9. 45 8,79 8,78 0,01 10. 50 9,78 9,76 0,02 Rs = 0,363 6. Leidke saadud ampermeetri põhiviga I . I=Ie+I1+½Iv kus: Ie - etalonampermeetri absoluutne viga. I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (vetakse pool jaotise väärtusest). Iv - variatsioon,leiame tabelist I = 0,01 + 0,1 + ( ½ × 0,068) = 0,144 7. Arvutage taandatud viga. = I/I = 0,144/9,78 = 0,01472 8. Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = × 100% Täpsusklass = 0,008 × 100% = 1,473% 5. Otsus. Kuna ampermeetri täpsusklass tuli alla 1,5% , siis järelikult on see piisavalt täpne. Seda tohib
9 9,11 9,05 0,06 10 10,10 10,10 0 I v =¿ 0,064(m A) 6.Leidke saadud ampermeetri pōhiviga ∆I. Pōhiviga ∆ I =Ie+I 1 +1/2 Iv (mA) ∆I=0,01mA+0,05mA+1/2·0,064=0,092mA kus: I e=0,01mA - etalon ampermeetri abs. viga. I 1 = 0,05mA - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest). I v =0,064 mA - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. ∆I 0,092 ∂= I = 10 =0,0092 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass =∂ ·100 % Täpsusklass=0,0092·100%=0,90% Kokkuvõte Kuna täpsusklass ampermeetril tuli väiksem kui 1%, siis võime väita,et ampermeeter on piisavalt täpne ,et mõõta pingel 10mA.
9. 9 9 8,95 0,05 10. 10 9,99 9,97 0,02 U v =0,023 V 5. Leidke saadud voltmeetri phiviga U. Phiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) Kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga. U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (vetakse pool jaotise väärtusest). Uv - variatsioonileiame tabelist. Ue 0,01 V U1 0,05 V 1/2 Uv 0,0115 V U = 0,07 V 6. Arvutage taandatud viga. U = U =0,007 7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass = *100 % Täpsusklass = 0,7%
07 0.06 8 80 8.1 8.1 0 9 90 9.1 9.1 0 10 100 10 10 0 ∆Uv=(0.1+0.06+0+0.01+0.1+0.1+0.06+0+0+0)/10 =0.033 5. Leidke saadud voltmeetri pōhiviga U. Pōhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) ∆Ue - etalon voltmeetri abs. viga. ∆U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vōetakse pool jaotise väärtusest). ∆Uv - variatsioonileiame tabelist. ∆Ue=0.01V ∆U1=0.05V ∆Uv=0.033V ∆U=0.0765V 6. Arvutage taandatud viga. =∆U/U =0.00765 7. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass Täpsusklass= ·100 %= 0.765%
8. 40 8,11 8,11 0 9. 45 9,13 9,04 0,09 10. 50 10,05 10,05 0 f) Leidsime saadud ampermeetri põhivea I. I=Ie+I1+1/2Iv Iv=0,05 (mA) variatsioon, leiame tabelist Ie=0,01 (mA) etalonampermeetri absoluutne viga I1=10/50*1/2=0,1 (mA) kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest) U=0,01+0,1+1/2*0,05= 0,135 (mA) g) Arvutame taandatud vea =I/I=0,135/10=0,0135 h) Arvutame täpsusklassi. Täpsusklass= *100% Meie täpsusklass =0,0135*100%=1,35%=1,4% i) Järeldus: Kuna ampermeetri täpsusklass on üle 1%, siis ampermeeter ei ole piisavalt täpne ja tohib kasutada alles indikaatorimõõteriistana.
annaabi.ee 
