Discover Peipsi (01.08-02.08.2019) Kristi Vichterpal TK17 Day 1 Timetable 09:00 Picking up in front of Radisson Blu hotel 11:20 Avinurme Workshop ,,cooking bigbread" 12:00 - Aarde villa(Lunch) 13:30 - Alatskivi castle 14:30 Kolkja Old believers musem 15:40 Ambulatory ( art gallery) 17:30 Check-in Nina`s Kordon Guesthouse and dinner Cooking bigbread · Includes: cooking bread, breadmaster gives tips how to do real handmade bread. · Sheering secrets how to get bread nice and fluffy · Everyone can bake their own bigbread. Day 2 · 09:00 - Breakfast in Guesthouse · 10:15 Nina Lighthouse · 10:45 Kasepää old believer`s Prayer house · 11:30 - Kallaste outcrop
põllumajanduslikke maid vähe ja kultuurtaimede kasvatamiseks tuleb maad kuivendada (Alatskivi vald, 2013). ASUSTUS Peipsi rannikumadaliku asutuse kujunemisel on mänginud suurt rolli regiooni suur soostumus. Inimesed on valinud elupaikadeks ka soosaari, kuid suurem osa asulatest on aastasadu tagasi tekkinud rannikule või kõrgematele aladele, kus oli võimalik põllumaad rajada. Peipsi madaliku suurimad asulad on Kallaste linn (960 inimest), Värska (580) ja Kasepää (270) alevik ning Kolkja (400), Linte (290), Varnja (260) ja Köstrimäe (170) külad. Väga omapäraseks haldusüksuseks on ka Piirissaare vald, mille rahvaarv on rahvastikuregistri järgi umbes 100 inimese ringis. Allpool annan lühikese ülevaate erilisematest asulatest. Kallaste linn Alale, kus praegune linn paikneb toimus 13.-14. sajandil venelaste ja vadjalste väljaranne. On teada, et antud ala nimetati 16.-17. sajandil Parmurannaks. Sisserännanud asukad eestistusid, kuid hilisema (18
Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti
Kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult tulevad nad suveti nautima peipsi randa.Kuid paljud huvituvad ka kallaste kirkutest. Samuti korraldab Kallaste linn iga aasta kala-sibulalaata, mis toob iga aasta palju rahvast kohale. Ka on Kallaste linnal oma turismitalu, mis ootab alati huviga turiste endajuurde. Samuti toimub iga aastane Peipsirock üritus , kuhu on oodatud väga kirju seltskond. Kokkuvõte
põhja poole nihkuda vabadele aladele ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) rootslased eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub tol hetkel rootsi riigi koosseisu. Rootslaste õiguslik seisund erineb eestlastest (ei võinud teha pärisorjadeks jne) Eesti-Läti etniline piir tänasel kujul 17. sajand tekib peipsi äärde vanausuliste asustus, (kolkja, Varnja jne) VASA - Gustav II Adolfi välispoliitika näide laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat Vasa muuseum laeva nimi VASA (vasade dünastia järgi nimetatud, mitte inimese järgi) rootsi kuningas lasi ehitada selle ja läks põhja sest oli nii võimas(suur) parajasti oli käimas sõda poola vastu ja oli vaja laevastikku, et poola alistada uppus, sest raskus oli valesti pandud ja laev hakkas kõikuma, vesi tuli alumsitest
Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust üheksa (9) Peipsimaal (Mustvee, Raja, Kallaste, Kasepää, Kükita, Kolkja, Varnja, Piirisaar), Tallinnas ja Tartus kummaski üks.Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tuzov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999
21.00 Ööoode 11.päev 09.00 Hommikusöök 11.00 Stardime Alutaguse Seiklusparki, kus on 5 erineva raskusastmega rada ja pikad (http://www.alutaguse.com/index.php/seikluspark ) 14.00 Läheme lõbutseme ka suvisel tuubirajal. 13.00 Mõnus aeg rannas (võrkpall, sulgpall), lõunasöök puhkekeskuses. 16.00 Läheme Kolkja Vanausuliste Muuseumi, kus giid aitab meil tutvuda Peipsiäärsete kommete, vanausuliste kultuuri ja elulaadiga. 18.00 Läheme Alatskivi lossi, kus meid ootab uhke Õhtusöök ning majutus uhketes sviitides. ( http://www.alatskiviloss.ee ) 12.päev 9 10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Kohtume Peipsi ääres tuntud kalaspetsialisti Vladislav Korsetsiga, kellega läheme
dikulaa-ride Kogu-mah- Pea- Üldine vaheline tuvus masina Abi-masina Püügi- Kodusadam pikkus pikkus London võim-sus võim-sus vahend 1 Haapsalu 27.1 24.8 77 221 0 PTB Narva-Jõesuu 15.38 14.76 23 66 0 OTB Kolkja 12 11.52 7 44 0 SDN Kolkja 12.2 11.71 8 44 0 OFG Kolkja 12 11.52 8 80 0 SDN Narva-Jõesuu 17.56 16.86 28.65 110 0 OTM Turbuneeme 13.03 12.51 11.87 59 0 PTM
· Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud o Emajõest lõunapool segaasustus (Mehikoorma, meerapalu, ajalooliselt kuulunud Võrumaale) o Võhandu suudest lõuna pool setud 9.10.13 Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine · Devoni avamusala · Akumulatiivsed saarkõrgustikud
annaabi.ee 
